)
Meie laste tulevikku investeerimine algab nende eest hoolitsevate töötajate toetamisest
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pühendus oma 2025. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus taas ELi võrdsete võimaluste ideaalile, lubades võidelda vaesuse vastu 2050. aastaks. See lubadus tuleb otsustaval ajal, kuna ebavõrdsus alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavuses suureneb.
Andmete lähem uurimine paljastab karmi reaalsuse: lapsed, kes saavad nendest teenustest kõige rohkem kasu, on needsamad, kes jäävad maha. Selles analüüsis, milles kasutatakse Eurofoundi 2024. aasta Euroopa töötingimuste uuringu ja ELi SILC andmeid, uuritakse ebavõrdsust alushariduses ja lapsehoius osalemises ning väidetakse, et lahendus peitub pühendunud ja hästi toetatud tööjõus.
Lõhe arvestamine
Alusharidus ja lapsehoid on oluline osa mitmest olulisest ELi sotsiaalpoliitika raamistikust: Euroopa sotsiaalõiguste sammas, Euroopa lastegarantii, Euroopa haridusruum; ja läbivaadatud Barcelona eesmärgid (ELi hooldusstrateegia osana). Kõik need ELi algatused rõhutavad, kui oluline on suurendada laste osalemist alushariduses ja lapsehoius.
Siiski sai 2024. aastal alusharidusest ja lapsehoiust kasu vaid poole vähem vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaid väikelapsi (23,6 %) kui riskirühma mittekuuluvaid lapsi (43,9 %) (joonis 1). Osalemismäärade erinevus oli enam kui kaks korda suurem Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Iirimaal ja Belgias. Poolas ja Horvaatias oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste osalemise määr üle nelja korra madalam kui alla kolmeaastaste laste puhul, kes ei olnud ohus.
ECEC participation rate for children under the age of three by AROPE status, EU-27, 2024 (%)
Data has been labelled as unreliable in the case of children AROPE in the case of Czechia, Denmark, Ireland, Cyprus, Latvia, Lithuania, Malta, the Netherlands, Romania and Slovenia. Data has been labelled as provisional in the case of Lithuania as of data of publication (September 2025).
Source: EU-SILC (ilc_caindform25b)
Kahjuks on see lõhe viimase 10 aasta jooksul suurenenud: 12,1 protsendipunktilt 2015. aastal 20,3 protsendipunktini 2024. aastal (joonis 2).
Kolmeaastaste laste puhul kuni kohustusliku koolieani ei ole tõus selle aja jooksul olnud nii järsk (+3 protsendipunkti), kuid erinevus ise on oluliselt suurem: šokeeriv 50,5 protsendipunkti riskirühma kuuluvate ja mitteohustatud laste osaluse erinevuses.
ECEC participation rate for children who are AROPE and who are not AROPE by age group, EU-27, 2015–2024 (%)
Muutused algavad tööjõust
On vaieldamatu, et hästi kvalifitseeritud tööjõud on kättesaadavate, kaasavate ja kvaliteetsete teenuste tagamisel keskse tähtsusega. Alushariduse ja lapsehoiu tööjõud on aga krooniliselt alahinnatud.
Inimesed, kes pühenduvad sellele töövaldkonnale, näitavad sageli üles tugevat eesmärgitunnet, head töö- ja eraelu tasakaalu ning pühendumust koolitusele. Eurofoundi Euroopa töötingimuste uuringu andmed näitavad seda.
Haridustöötajad saavutavad oma töö tajutava kasulikkuse osas oluliselt kõrgemaid tulemusi kui kõik teised tööturu sektorid (joonis 3).
Perceived usefulness of one's work (%)
Lisaks näib haridustöötajate töö- ja eraelu tasakaal olevat paremas seisus kui kõigi tööturu sektorite keskmine: 2021. aastal keskmiselt 20 protsendipunkti kõrgem. Lõhe vähenes 2024. aastal, peamiselt seetõttu, et töö- ja eraelu tasakaal suurenes kõigis sektorites võrreldes kahe allpool esitatud haridussektoriga (joonis 4).
Work-life balance - well or very well (%)
Tagamaks, et see näiliselt motiveeritud tööjõud on valmis laiendama alushariduse ja lapsehoiu teenuseid kõigile, on koolitus oluline aspekt, mida tuleb kaaluda. Kuigi vaid veidi üle poole alus- ja algharidustöötajatest teatas, et nad said 2024. aastal tasustatud või töökohal toimuvat koolitust (joonised 5 ja 6), on need määrad kõrgemad kui kogu tööturu keskmine. Kuid kas piisab sellest, et varustada neid vahenditega, et tuvastada ja toetada kõige ohustatumaid lapsi?
Training paid by employer (%)
On-the-job training (%)
Lisaks tajutavale rahulolule oma tööga ning heale töö- ja eraelu tasakaalule on koolitusvõimaluste pakkumine peamine tegur tööjõu voolavuse vähendamisel, eriti raskesti ligipääsetavates piirkondades, kus personalipuudus võib viia teenuste sulgemiseni.
Teine oluline tegur on muidugi palk. Eurofoundi hiljutises aruandes leiti, et alushariduse ja lapsehoiu töötajate palgatase oli enamikus riikides veidi üle miinimumpalga taseme. Lisaks sellele leiti osalise tööajaga töö ja ajutiste lepingute kõrge määr – kombinatsioon, mis viitab alushariduse ja lapsehoiu töötajate alahindamisele.
Kõrgemad palgad ja kindlad lepingud suurendavad töötajate hoidmist, mis on stabiilse ja kogenud tööjõu säilitamiseks ülioluline. Palga ja töötingimuste põhiküsimustega tegeledes saavad poliitikakujundajad anda alushariduse ja lapsehoiu spetsialistidele võimaluse pakkuda kvaliteetseid teenuseid, mis on vajalikud osalemislõhe kaotamiseks ja igale lapsele õiglase alguse andmiseks.
Edasi liikumine
Nagu andmed näitavad, on osalemismäärad aja jooksul tõusnud, kuid ebavõrdsus on viimase 10 aasta jooksul süvenenud. See kasvav lõhe ebasoodsa taustaga laste ja nende jõukamate eakaaslaste osalusmäärades nõuab sihipärasemat lähenemist.
Kuigi ELi tasandi alushariduse ja lapsehoiu poliitikaraamistikud on usaldusväärsed, on oluline pöörata rohkem tähelepanu tööjõumeetmete rahastamisele, mis lähevad põhitõdedest kaugemale, ja keskenduda selle asemel investeerimisele nendesse inimestesse, kes kujundavad lapse varajast arengut.
Andmetest näeme, et alusharidusele ja lapsehoiule pühendunud spetsialistidel on tugev eesmärgitunne, suures osas tervislik töö- ja eraelu tasakaal ning pühendumus pidevale koolitusele. Ometi on nad põhimõtteliselt alahinnatud, nende palgatase ületab vaevu miinimumpalka ja liiga sageli töötavad nad ebakindlate lepingute alusel. See erinevus on alushariduse ja lapsehoiu süsteemi peamine nõrkus.
Selleks et ELi kohustus vaesuse vastu võitlemisel oleks tõhus, tuleb pühenduda ka alushariduse ja lapsehoiu tööjõule. Euroopa sotsiaalõiguste samba eelseisvad läbivaatamised ja läbivaadatud Barcelona eesmärgid annavad olulise võimaluse tegutseda. Poliitikakujundajad peaksid integreerima sotsiaalvaldkonna tulemustabelisse näitajad selle kohta, kuidas eri lasterühmad neid teenuseid kasutavad.
Euroopa Sotsiaalfond Pluss on olnud alushariduse ja lapsehoiu töötajate toetamisel ülioluline. Tulevikku vaadates on oluline, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2028–2034) oleks ette nähtud piisavad rahalised vahendid, et tagada investeeringud mitte ainult taristusse, vaid ka neid teenuseid osutavatesse inimestesse.
Lõppkokkuvõttes, väärtustades neid, kes meie laste eest hoolitsevad, saame ehitada õiglasema tuleviku kõigile.
Pilt © lordn/ Adobe Stock
Autorid
Ivailo Kalfin
Executive DirectorIvailo Kalfin asus Eurofoundi tegevdirektorina tööle 1. juunil 2021. Hr Kalfini teadmised hõlmavad paljusid valdkondi, alates tööturu ja sotsiaalpoliitika dünaamikast kuni globaalsete poliitiliste suundumuste, ELi ja eelarve ning digipöördeni. Ta on välja toonud viis peamist prioriteeti oma rollis Eurofoundis: Euroopa rohe- ja digipöörde süvalaiendamise toetamine; Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava rakendamise täiendamine tõenduspõhiste uuringutega; tihedam koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja välispartneritega ning suurem teavitustegevus Euroopa naabruspoliitika riikidega; toetus sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks ja laiendamiseks ameti pädevuses; Eurofoundi nähtavuse suurendamine peamiste sidusrühmade seas.
Jürgen Siebel
Jürgen Siebel joined Cedefop from the private sector in September 2019. As Executive Director, he is responsible for managing the Agency’s operations in accordance with the strategic direction of its tripartite Management Board.
Related content
Skills and jobs: How SMEs go digital
Watch the webinar - Eurofound LIVE: How is AI changing the world of work in Europe?
8 January 2025
