EL peab orienteeruma avaliku arvamusega Euroopa elektriautode teel reaalsusesse
Euroopa Komisjoni visioon keskkonnasõbralike, taskukohaste ja Euroopas toodetud elektrisõidukitega Euroopas töötavast maailmajaost – väikeste taskukohaste autode algatus – on üllas. Üleminek keskkonnahoidlikule liikuvusele ei sõltu aga mitte ainult tehnoloogilisest võimekusest ja ambitsioonikatest eesmärkidest, vaid ka tavaliste leibkondade majanduslikust tegelikkusest. Kuna paljusid eurooplasi ei ole veel veendunud elektriautodele üle minema, võib ees oodata konarlik tee.
Jookseb tühjalt
e-uuringu "Elamine ja töötamine ELis" 2025. aasta e-uuringu väitis 51% inimestest, et nad ei ostaks elektriautot (joonis 1).
Valmisolek elektrisõiduki eest maksta
Protsent elanikkonnast, kes teatas, et nende valmisolek maksta elektrisõiduki (EV) eest võrreldes tavalise sisepõlemismootoriga sõidukiga (ICEV).
Source: Living and Working in the EU e-survey, 2025 wave
Kõige olulisem takistus elektrisõidukite massilisel kasutuselevõtul on rahaline. Ajal, mil leibkonnad maadlevad püsiva elukalliduse kriisiga, on elektrisõidukite hind paljude jaoks endiselt üle jõu käiv.
President von der Leyen ütles ise oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus(opens in new tab)This link opens in a new tab , kui ta algatust välja kuulutas: "Miljonid eurooplased tahavad osta taskukohaseid Euroopa autosid."
Üle 60% eurooplastest(opens in new tab)This link opens in a new tab nimetab elektrisõidukite peamise puudusena kõrgeid hindu. Sellele lisandub laiem finantssurve: peaaegu kolmandik Euroopa leibkondadest on hädas, et ots otsaga kokku tulla, nagu LWE 2024.
Elukalliduse raskustega vastajate osakaal ELis, 2023–2025 (%)
Source: Living and Working in the EU e-survey, 2024
Neid raskusi ots-otsaga kokku tulla on selgelt näha ka nende inimeste arvus, kes eeldavad, et järgmise kolme kuu jooksul on raskusi auto kasutuskulude tasumisega: keskmiselt 19% ütleb, et see on nii, kusjuures rohkem inimesi teatab sellest kui probleemist maapiirkondades (21%) kui linnapiirkondades (17%). Kuna elektriauto käitamise kulud on potentsiaalselt madalamad, saaksid just need inimesed kasu juurdepääsust elektrisõidukite turule, kui lahendataks mure laadimistaristu ja ostuhinna pärast.
Sellegipoolest ostaks veidi üle 1 kümnest elektriauto, kui see oleks sama hinnaga või odavam kui tavaline mootoriga auto. Neist, kes teatavad valmisolekust rohkem maksta, teatas kõige rohkem (20%), et nad oleksid nõus maksma elektrisõiduki eest 20% hinnatõusu võrreldes tavalise autoga. Kui see lisatasu jõuab 30%-ni, langeb maksevalmidus järsult.
Neutraalasendisse kinni jäänud
Vaatamata nendele rahalistele väljakutsetele on avaliku sektori toetus rahalistele stiimulitele, nagu maksusoodustused või hinnaboonused, erinev. Kui 56% eurooplastest on poolt, siis märkimisväärne 44% on kas ambivalentsed või vastu. Selge toetuse puudumine on jällegi ilmsem maapiirkondades (joonis 3), kussõltuvus autodest on kõige suurem.
Toetus rahalistele stiimulitele vähem saastavatele autodele, linnastumise astme järgi, EL 27 keskmine
Protsent elanikkonnast, kes teatas, et nad pooldavad kas "mõnevõrra" või "tugevalt" hinnaboonust (või maksusoodustust) vähem saastava auto ostmise eest.
Source: Living and Working in the EU e-survey, 2025 wave
Maaelanikud kipuvad sõitma pikemaid vahemaid, mis võib suurendada muret, et elektriauto aku saab tühjaks enne sihtkohta või laadimispunkti jõudmist – seda tunnet nimetatakse "sõiduulatuse ärevuseks". Lisaks murele ebapiisava laadimistaristu pärast väljaspool suuremaid linnu uuringud(opens in new tab)This link opens in a new tab, et rohepöörde poliitika võib õhutada maa- ja linnapiirkondade lõhet, jättes maaelanikele tunde, et nad on maha jäetud protsessis, mis eeldatavasti on "õiglane".
Üles keeratud
Kuigi tulevikus võib juhtuda, et roheline energia juhib Euroopa majandust, näib praegu, et inimesed ei ole veel valmis püsivast mootorist edasi liikuma.
Uute sisepõlemismootoriga autode keelustamine 2035(opens in new tab)This link opens in a new tab mille eesmärk on rohepööre kiirendada – on kohanud avalikkuse märkimisväärset vastuseisu, mis põhineb autotööstuse ja mõne riigi valitsuse juba väljendatud kaebustele. Ainult iga viies eurooplane toetab kavandatavat keeldu, samas kui märkimisväärne 42% on tugevalt vastu. See vastuseis on veelgi tugevam maakogukondades, kus koguni pooled elanikest on meetme vastu.
Vastuseis seadusele, millega keelatakse uute sisepõlemismootoriga sõidukite müük, EL 27 keskmine
Protsent elanikkonnast, kes teatas, et nad on tugevalt vastu seadusele, mis keelab uute sisepõlemismootoriga (bensiini- või diiselmootoriga sõidukite) müügi.
Source: Living and Working in the EU e-survey, 2025 wave
Sektoripõhine aeglustumine
Need hoiakud hakkavad Euroopa autotööstuses reaalset mõju avaldama.
Kui aastatel 2019–2024 kasvas täiselektriliste sõidukite arv kümme korda, siis Eurostati andmetel langes aastane kasvumäär eelmisel aastal 85%-lt vaid 32%-le(opens in new tab)This link opens in a new tab.
Elektrisõidukite kasutuselevõtt ELis: kasv jätkub, kuid hoog aeglustub, 2018–2024
Source: Eurostat (road_eqs_zev)
See kajastab peamisi probleeme, mida käsitleti Eurofoundi infodokumendis "Tööhõive ELi autotööstuses" käesoleva aasta alguses, näiteks: elektrisõidukite müügi aeglustumine; rahvusvahelise konkurentsi tihendamine; hilinenud tehnoloogilised investeeringud; ja ähvardav ulatuslike koondamiste oht.
Eurofoundi Euroopa restruktureerimise seire (ERM) näitas hiljuti, et esimest korda mitme aasta jooksul on rohepöördega seotud suurettevõtete restruktureerimiste tõttu tekkinud netokahjum(joonis 6).
Töökohtade juurdekasv ja kadumine ulatuslike restruktureerimisteadete käigus, EL 27, 2021–2024
Juhtumid, kus ettevõtted viitasid restruktureerimise põhjusena rohepöördele.
Source: European Restructuring Monitor
Selle languse põhjuseks on suuresti elektrifitseerimisega seotud tööhõive vähenemine, mis tõi ainuüksi 2024. aastal kaasa 21 334 lobi kaotuse. Suurim osa ERMis registreeritud elektrifitseerimise juhtumitest (34%) oli seotud elektriautodega. Seda suundumust tõendavad ka hiljutised uuringud, milles märgitakse, et autotööstuse töökohtade netokaotus on 13 142 elektrisõidukite müügi aeglustumise ja konkurentsi suurenemise tõttu. On selge, et midagi tuleb ette võtta, et vältida selle väljakuulutatud "meie majanduse samba(opens in new tab)This link opens in a new tab" lagunemist.
Tee ees
Euroopa Komisjoni väikeste taskukohaste autode algatus peab seadma esikohale taskukohasuse – see on kohe pealkirjas. E-autode visioon juhib Euroopat õiges suunas, kuid see peab tunnistama peamist takistust, milleks on avalikkuse praktiline skeptitsism seoses poliitikaga, mis ei suuda lahendada elektrisõidukite kasutuselevõtu tegelikke takistusi – skeptitsism, mis ei seisne niivõrd keskkonnaeesmärkide vastu kui kõhklus aktsepteerida poliitikat, mis lihtsalt ei peegelda eurooplaste tegelikkust.
See ei saa olema lihtne. Ei porgand (rahalised stiimulid) ega piits (sisepõlemismootorite keeld) ei ole siiani palju kanda kinnitanud, samal ajal kui Euroopa autotööstus kannatab jätkuvalt. See viitab sellele, et tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi ning võtta vastu uudsed, kaasavad poliitikad.
President von der Leyen rääkis oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus algatusest ehitada puhas ja taskukohane Euroopa elektriauto, mis viiks Euroopa elektrilisse tulevikku; loodame, et sellel on ulatus, et meid sinna viia.
Pilt: © Best_Seller/Adobe Stock
Autorid
Marianna Baggio
Research officerMarianna Baggio on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur, kes tegeleb Euroopa elukvaliteedi uuringu aspektidega, samuti soolise tasustamise läbipaistvuse ja mitteametliku hoolduse teemadega. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaanalüütikuna Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse käitumisalaste teadmiste pädevuskeskuses. Ta on töötanud järeldoktorina Vita-Salute San Raffaele Ülikoolis (Milano) ja Trento Ülikoolis. Tal on ka laialdased kogemused varasemast rollist ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) ametnikuna Lõuna-Aafrikas. Mariannal on doktorikraad majanduses ja juhtimises Trento ülikoolist, spetsialiseerudes käitumisökonoomikale.
Marie Hyland
Research officerMarie Hyland liitus Eurofoundiga sotsiaalpoliitika üksuse teadurina 2023. aastal. Enne seda töötas Marie mitu aastat Maailmapangas majandusteadlasena, kus ta töötas mitmesuguste teemadega, sealhulgas soo, kliimamuutuste ja erasektori arenguga. Marie uurimistöös on vaadeldud õigusliku diskrimineerimise mõju naiste majanduslikule mõjuvõimule, vaadeldud ettevõtte suuruse ja juhtimistavade rolli tootlikkusele ja majandusarengule ning analüüsitud kliimamuutuste leevendamise poliitika majanduslikku mõju. Mariel on doktorikraad majanduses Dublini Trinity kolledžist.
Related content
27 November 2025
E-survey 2025
18 September 2025
Äriühingute restruktureerimine ja kaksiküleminek: Euroopa restruktureerimise seire tõendid
29 June 2025
Narrowing the digital divide: Economic and social convergence in Europe’s digital transformation
Digitalisation has been on the EU policy agenda since 2000. While great strides have been made in this area over the past two decades, the digital transformation is not yet complete. This report seeks to deepen our understanding of the evolution towards a digital Europe. By applying the lens of convergence, the report assesses the progress of Member States towards the EU’s policy targets, where Member States are growing together and where digital gaps are expanding. It also considers the gaps in the progress of digitalisation between socioeconomic groups and regions.
According to almost all indicators analysed, historically lower-performing Member States have been catching up with the digital leaders. However, at a more granular level, digitalisation of businesses has been uneven and significant inequalities persist between regions and socioeconomic groups. The report shines a light on the role of digitalisation in the EU’s economic convergence and considers the progress in and benefits of digitalisation for the private sector.
The findings show that access is still an issue for vulnerable groups, in particular low-income households, older individuals and those with lower levels of education. Importantly, these are the groups that are more reliant on public services, and they may struggle to access e-government. While progress is being made, some groups remain at risk of being left behind in the digital transition. Considering this, the report highlights a range of policy approaches being deployed across Europe that aim to narrow the digital divide.
27 January 2025
