Töö tulevik: Mida saame õppida ühistutelt ja sotsiaalsetelt ettevõtetelt?

Kuigi Euroopa ühistutes on üle 4,7 miljoni töötaja ja 9 miljoni tootja-liikme, oli EL-is nende organisatsioonide töökvaliteedi kohta parimal juhul piiratud info. 2018. aastal viis Eurofound läbi põhjaliku uuringu, et välja selgitada, milline on töötamine sellistes organisatsioonides. Intervjueerisime valitud ühistute ja sotsiaalettevõtete juhte ja töötajaid. Töötajatelt küsiti, kuidas tasakaalustada töö- ja perekohustusi, rahulolu palgaga, töökindluse ja muude tööelu aspektidega.

Paindlikkus on oluline

Leidsime, et suur enamus kooperatiivides ja sotsiaalsetes ettevõtetes vastanutest tunneb, et nende tööaeg sobib kokku pere ja muude kohustustega väljaspool tööd. Võrreldes teiste organisatsioonidega tunnevad nad, et nende tööajad olid 'paremad' või 'palju paremad' ning väga vähesed ütlesid, et need olid 'halvemad' või 'palju halvemad'. Üldiselt andsid organisatsioonid oma töötajatele paindlikkuse isiklike probleemidega tegelemiseks ja pereüritustel osalemiseks, kusjuures mõned juhid määratlesid just head töö- ja eraelu tasakaalu praktikad kui viisi, kuidas meelitada organisatsiooni kõige sobivamaid ja andekamaid töötajaid.

On aegu, kus tuleb kauem jääda, aga tavaliselt pole vaja ületunde teha... Kui nii, võid hiljem järgmisel päeval tulla, pole probleemi... Ma võin ka oma ülesannete järjekorda muuta.

— Poola sotsiaalse ettevõtluse töötaja

Küsitletud ühistud ja sotsiaalsed ettevõtted kasutasid uusi tehnoloogiaid tõhusalt, et hõlbustada paindlikke tööviise, näiteks võimaldades töötajatel töötada kaugtööna.

Maksa õiglaselt

Töö ja eraelu tasakaalustamine on oluline, aga kuidas on lood palgaga? See on enamiku jaoks meist võtmetegur enne uue töö otsuse tegemist. Küsisime ühistu- ja sotsiaalettevõtete töötajatelt nende palga kohta ning enamik neist ütles, et neile makstakse paremini kui teiste organisatsioonidega. See sõltub suuresti organisatsiooni tüübist, kus nad töötavad ja kus nad elavad. Näiteks Itaalias uskus enamik töötajaid, et neile ei makstud korralikult. Ühistutes töötavad töötajad olid oma palgaga rahulolevamad kui sotsiaalsetes ettevõtetes.

Organisatsiooni poliitika on pakkuda palku, mis on võrreldav teiste organisatsioonidega ja vastab sektoripõhisele kollektiivlepingule. On olemas kasumijagamise skeem, mille eesmärk on maksta igal aastal lisapalk ja kaks päeva lisapuhkust aastas.

— Rootsi ühistutöötaja

Tundub, et nende töö iseseisvus, iseseisvus ja iseseisvus ülesannete üle mõjutavad paljusid töötajaid, mis võivad kompenseerida palgapiiranguid.

Positiivne on see, et töö on huvitav ja ma saan pakkuda ettepanekuid ning hallata ideid, millesse usun.

— Itaalia sotsiaalühistu töötaja

Enamik küsitletud organisatsioone maksab lisaks põhipalgale boonuseid või dividende ja sooritustasusid, samas kui teised pakuvad mittefinantsilisi preemiaid – näiteks reisivautšereid või täiendavaid meditsiinilisi hüvesid. Enamikus organisatsioonides ei põhinenud palgaerinevused juhtide ja töötajate suhetel, vaid sõltusid pigem töörollist. Mõnes oli kõrgeim palk umbes 2,5–3 korda kõrgem kui madalaim ja ei saanud kõrgemale minna. Teised organisatsioonid olid oma liikmete seas kokku leppinud, et kõigil on sama palk.

Tagada turvalisus

Kooskõlas nende organisatsioonide väärtustega hinnati töötajate poolt töökindlust väga kõrgelt. Paljude jaoks sõltub see töökindlus organisatsiooni ärilisest edust. Nad suudavad ka tasakaalustada töökohti ja palku, eriti rasketel aegadel. On märkimisväärne, et finantskriisi ajal seisid paljud ühistud ja sotsiaalettevõtted silmitsi raske valikuga: koondada inimesi või vähendada palku või tööaega; otsused lepiti kokku töötajatega ja tehti sageli kõige haavatavamate kasuks.

Juhid andsid meile kogu info ... Korraldasime koosoleku ja otsustasime vabatahtlikult palgakärped vastu võtta ... sest me ei tahtnud, et keegi vallandataks... Juhid otsustasid ka oma eelarvet ja sissetulekuid kohandada.

— Hispaania tervishoiuteenuste ühistu töötaja

Eurofoundi töö näitab, et ühistud ja sotsiaalsed ettevõtted suudavad ja teevad ka positiivseid tööhõivetulemusi ning kvaliteetseid töökohti. Nad teevad seda, kaasates positiivseid inimressursside praktikaid, mida nüüd üha enam toetavad paljud peavooluettevõtted. Platvormimajanduse esilekerkimine toob kaasa võimalusi, kuid tekitab ka ebakindlust. Kooperatiivid ja sotsiaalsed ettevõtted tulevad sellesse valdkonda alternatiivsete ja jätkusuutlike lahendustega. Tugevate juurtega kohalikes kogukondades ja nende vajadustes saavad nad panustada kohalikku ja piirkondlikku majandusarengusse. Paljudes aspektides kehastavad ühistud ja sotsiaalsed ettevõtted Euroopa 2020 poliitikapüüdlusi jätkusuutliku ja kaasava kasvu nimel ning õiglast tööd, mis on määratletud Euroopa sotsiaalõiguste sambas.

Kui Euroopa sammas annab meile ühiskonnavisiooni, mis meil Euroopas oleks, siis kooperatiivid ja sotsiaalsed ettevõtted annavad meile alternatiivse, täiendava ja positiivse viisi majanduses tootmiseks.