Struktuurimuutused ELi tööturgudel: tööhõive põlvkond muutub

Euroopa Liit seisab silmitsi suurte sotsiaalsete, geopoliitiliste ja majanduslike probleemidega, sealhulgas tootlikkuse kasvu aeglustumine ja olulistele tööstusharudele tekkivad konkurentsiohud. Euroopa Komisjoni hiljutises konkurentsivõime kompassis rõhutatakse, et Euroopa tööstusstruktuur ise pidurdab majanduskasvu, kuna selles domineerivad traditsioonilised sektorid, kus teadus- ja arendustegevusse investeeritakse suhteliselt vähe ning kiire kasvu väljavaated on piiratud.

Üks selle raporti järeldusi on, et EL ei ole suutnud muuta tervet põlvkonda kutsealaseid oskusi paremaks tootlikkuseks. Tulevases oskuste liidu algatuses keskendutakse täiskasvanuõppele ja elukestvale õppele, oskuste loomise tulevikukindlusele ja oskuste piiriülesele ülekantavusele ning kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamisele ja värbamisele välismaalt. See võib aidata kasutada ELi talentide rohkust, et suurendada liikuvust, edendada innovatsiooni ja juhtida jätkusuutlikku majanduskasvu.

• Struktuurimuutused nüüdisaegsete arenenud majandusega riikide tööturgudel on aastatel 1995–2024 avaldunud sarnaselt, ehkki erineva intensiivsusega, kõigis ELi liikmesriikides. Kõigis 27 liikmesriigis on tööhõive osakaal teenindussektoris suurenenud ning tööhõive osakaal töötlevas tööstuses, põllumajanduses ja kaevandustööstuses vähenenud.

• Ehitus on ainus lai sektor, kus tööhõive osakaalu suundumus on viimase kahe aastakümne jooksul liikmesriigiti märkimisväärselt varieerunud. Enamikus liikmesriikides on selle osakaal vähenenud. 2024. aastal oli ELis ligi kaks miljonit ehitustöölist vähem kui enne ülemaailmset majanduskriisi (enne 2007. aastat).

• Struktuurimuutuste määr ELi tööturgudel – mõõdetuna töökohtade ümberjaotamise määraga laiade sektorite vahel – on alates ülemaailmsest majanduskriisist olnud madalam. Sarnaseid suundumusi on pikema aja jooksul täheldatud Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi tööturgudel.

• Kõige tugevam muutuste vektor ELi tööturgudel on olnud kutsealane taseme tõstmine. See on toimunud kõigis laiades sektorites. Aastatel 1995–2023 kahekordistus kutsealase tööhõive osakaal ELis 11 %-lt 22 %-le 12 liikmesriigis, mille kohta andmed on kättesaadavad.

• Arenenud majandusega riikide tööturgudel on palju struktuurimuutusi põhjustavaid tegureid. Tehnoloogilised muutused, eelkõige arvutiseerimine ja digiteerimine, on kõige enam mainitud nõudluse tõukejõud, kuid loevad kõik kaubandus- ja tööturuinstitutsioonid ning pakkumisega seotud tegurid, sealhulgas ränne ja naiste suurem osalemine tööturul. Nende tegurite koosseis on liikmesriigiti erinev, mis toob kaasa mitmesuguseid tööhõive muutusi riiklikul tasandil.

• Rohkem kui kaks kolmandikku ELis viimase kolme aastakümne jooksul loodud uutest netotöökohtadest on hõivanud naised, mis aitab kaasa soolise tööhõivelõhe vähendamisele.

• Tööhõive kasv on kiirenenud hästi tasustatud töökohtadel ja nõrgenenud madalapalgalistel töökohtadel. ELi koondtasandil on tööhõive muutused muutunud asümmeetriliselt polariseeruvalt aastatel 1995–2008 üleilmse majanduskriisi järgsel perioodil (2011–2024) üha suurenevaks.

• Palga järgi kõrgeimasse kvintiili kuuluvad töökohad on moodustanud kogu tööhõive netokasvu ELis aastatel 2019–2024.

• Kutsealase täiendamisega, mis on üks kõrgema haridustaseme ja kolmanda taseme haridusega töötajate osakaalu suurenemise tagajärg, ei ole kaasnenud tootlikkuse kasvu suurenemist ELis. Tootlikkuse kasv on alates 1995. aastast pidevalt aeglustunud.

• Tootlikkuse kasvus on ELis märkimisväärseid erinevusi. Erinevalt liikmesriikidest, kes ühinesid ELiga enne 2004. aastat, kus tootlikkuse kasv on viimastel aastakümnetel seiskunud, on pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikide tootlikkus kasvanud, mis on tingitud jätkuvast üleminekust teenindussektorile ja töötleva tööstuse jätkuvast tugevusest. 2004. aasta järgsetes liikmesriikides aitavad struktuurimuutused – töötajate liikumine sektorite vahel – positiivselt kaasa tootlikkuse kasvule, mis viitab tööjõu ümberpaigutamisele tootlikumatesse sektoritesse.

• Ameerika Ühendriikide ja ELi tootlikkuse suurenevad erinevused tulenevad peamiselt esimeste erasektori teenuste sektori toodangu kiiremast kasvust. Selle põhjuseks on suuremad investeeringud ja IKT tõhusam võimendamine sellistes sektorites nagu jaemüük, finantsteenused, info- ja kommunikatsiooniteenused ning kutse-, teadus- ja tehnikateenused Ameerika Ühendriikides.

• Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt töökohal on langenud kokku tööhõive määra tõusuga ja peaaegu 30 miljoni töötaja lisandumisega ELi töötajate arvu viimase kolme aastakümne jooksul. EList on (taas) saanud suure osalusega tööturg. Seepärast peaks poliitika keskenduma vähem tehnoloogilise tööpuuduse tontile ja rohkem pakkumise suurendamisele, eelkõige praegu alaesindatud rühmade tööturul osalemise tõkete ületamisele. Töö atraktiivseks muutmine töökohtade kvaliteedi parandamise kaudu – stabiilsete ja inimväärsete töökohtade loomine – aitab sellele tulemusele kaasa.

• ELil puudub tootlikkuse uue kasvu valdkondlik tõukejõud. Töötlev tööstus ja erateenused täitsid seda rolli kuni 2008. aastani, kuid on alates 2011. aastast toodang kasvu vähe panustanud. Mario Draghi raporti valdkondlik fookus ja ELis suure kasvupotentsiaaliga spetsialiseerumiste kindlakstegemine – näiteks puhtad tehnoloogiad, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kõrgtehnoloogiliste materjalide tootmine – loovad potentsiaalsed tõukejõud.

• EL ei saa inimkapitali parandamisest kasu, mida ta peaks. Suurem osa tööhõive netokasvust ELis viimase kolme aastakümne jooksul on toimunud hästi tasustatud ja kvaliteetsetel töökohtadel. Kuid see ei ole toonud kaasa tootlikkuse paranemist.

• Suur osa ELi tootlikkuse kasvu aeglustumisest on seotud sellega, kuidas tootmistegurid kombineeritakse, et luua rohkem või parema kvaliteediga tooteid või teenuseid (kogutootlikkus). See viitab sellele, et muudatused töökorralduses ja -juhtimises võivad aidata ära kasutada uusi töötajate põlvkondi, kellel on kõrgem haridus- ja koolitustase ning juurdepääs üha keerukamale digitehnoloogiale. Liikmesriikidel on koostöös sotsiaalpartneritega selles oluline roll avaliku sektori investeeringute ja hariduse reformide ning tööhõivepoliitika kaudu, milles seatakse esikohale jätkusuutlik ja innovatsioonipõhine majanduskasv.