Sooline võrdõiguslikkus

23 August 2022

Woman working in warehouse

Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust seoses nende õiguste, kohtlemise, kohustuste, võimaluste ning majanduslike ja sotsiaalsete saavutuRead more

Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust seoses nende õiguste, kohtlemise, kohustuste, võimaluste ning majanduslike ja sotsiaalsete saavutustega. Sooline võrdõiguslikkus saavutatakse siis, kui meestel ja naistel on kõigis ühiskonnarühmades samad õigused, kohustused ja võimalused ning kui meeste ja naiste huve, vajadusi ja prioriteete väärtustatakse võrdselt.

Read less

Viimased uuendused

Eurofound and FRA collaboration prioritises social inclusion and employment rights

The Directors and senior staff of Eurofound and the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) met in Dublin...

Watch the webinar: #AskTheExpert: Reassessing gender inequalities in the labour market: impact of COVID-19 pandemic

To mark International Women's Day on 8 March 2022, Eurofound and EIGE held a joint webinar to reassess gender...

International Women’s Day: Eurofound and EIGE reassess gender inequalities in the labour market following COVID-19 in LIVE webinar

On the occasion of International Women’s Day, Eurofound and the European Institute for Gender Equality (EIGE) are...

ELi taust

Top

Sooline võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi, üks põhiõigusi, majanduskasvu oluline komponent ja Euroopa sotsiaalõiguste samba üks peamisi põhimõtteid. Euroopa Liit on viimastel aastakümnetel teinud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas edusamRead more

Sooline võrdõiguslikkus on üks ELi põhiväärtusi, üks põhiõigusi, majanduskasvu oluline komponent ja Euroopa sotsiaalõiguste samba üks peamisi põhimõtteid. Euroopa Liit on viimastel aastakümnetel teinud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas edusamme. Nendele vaatamata püsib praegu, üle kahekümne aasta pärast 21. sajandi algust, sooline ebavõrdsus endiselt tööturul, tööhõives, elukvaliteedis ja töökohtadel. Euroopa Komisjoni tööprogrammi raames on sooline võrdõiguslikkus jätkuvalt üks olulisi poliitikaprioriteete. Eesmärk on võtta kasutusele uus Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja parendada 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi ELi 68,0-punktilist tulemust.

5. märtsil 2020 käivitas komisjon uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025. Strateegia peamised teemad on naistevastane vägivald, palga läbipaistvus ja sooline palgalõhe, sooline tasakaal ettevõtete juhtkonnas ning töö- ja eraelu tasakaal. Samuti juhindub see visioonist „Euroopa, kus naised ja mehed saavad vabalt järgida oma eluvalikuid, kus neil on võrdsed võimalused areneda ning kus nad saavad võrdselt osaleda meie Euroopa ühiskonnas ja seda juhtida“. Strateegia ühe esimese tulemusena esitas komisjon 4. märtsil 2021 ettepaneku siduvate palga läbipaistvuse meetmete kohta.

25.–28. oktoobril 2021 toimus Euroopa Parlamendis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) algatusel teine Euroopa soolise võrdõiguslikkuse nädal. Parlamendi komisjonid korraldasid soolise võrdõiguslikkuse mitme küsimuse arutelusid. Nädala jooksul avaldas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) ka oma 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemused, keskendudes eelkõige tervisele ja sellele, kuidas sugu mõjutab naiste ja meeste tervist ning juurdepääsu tervishoiuteenustele.

COVID-19 pandeemial on tohutu mõju tervisele, heaolule, elukvaliteedile, tööturule ja majandusele. Samuti on sellel mitmesugune mõju soolisele võrdõiguslikkusele tööl ja kodus. Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ELi kriisile reageerimise poliitika keskmes.

Eurofoundi tegevus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on seotud komisjoni 2019–2024. aasta prioriteediga „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“. Eurofound on viimastel aastatel aidanud kaasa töö- ja eraelu tasakaalu ELi algatusele ja palga läbipaistvuse algatusele.

Read less

Uuringud

Top

Gender equality in the EU
Infograafik

Eurofound kasutab uuringutes süstemaatiliselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist. Kui võimalik ja asjakohane, eristatakse uurimistulemustes, sealhulgas uuringutes ja poliitikaanalüüsides, andmed sooliselt. Muud uurimisprojektid pakuvad soolise võrdõiguslikkuse suhtes asjakohaseid erianalüüse. Uuringud hõlmavad soolisest aspektist paljusid teemasid, näiteks järgmisi: töötasu ja sissetulek, miinimumpalk, hooldamine, tööhõives osalemine, puhkused, oskused ja koolitus, töökorraldus, töö kvaliteet, tööaeg, töö- ja eraelu tasakaal, ülespoole suunatud lähenemine, sealhulgas üleeuroopalistes uuringutes ja riigi tasandi korrapärastes aruannetes.

COVID-19 ja sooline võrdõiguslikkus

COVID-19 pandeemia ähvardab tühistada aastatepikkuse tegevuse soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Eurofoundi e-uuring „Elamine, töötamine ja COVID-19“ annab ülevaate pandeemia mõjust ELi kodanike elule. 2020. ja 2021. aastal mitmes voorus toimunud uuring võimaldab võrrelda pandeemia eri etappide ajal tekkinud probleeme. Tulemused näitavad, et COVID-19 mõjutab soolist võrdõiguslikkust kodus. Pandeemia on oluliselt suurendanud kaugtöötajate arvu Euroopas, eriti naiste seas. Lisaks mõjutas koolide ja lastehoiuasutuste sulgemine piirangute ajal ebaproportsionaalselt naisi, kes üldiselt võtsid endale suuremaid koduseid ja hoolduskohustusi.

Tulemustest selgub ka, et töö- ja eraelu tasakaal on ELis üldiselt halvenenud, kusjuures rohkem naisi ja mehi on teatanud töö- ja eraelu konfliktidest, kuid probleem näib olevat suurim naistel, kes peavad tegema kaugtööd ja hoolitsema väikelaste eest. Naised on teatanud ka suuremast pandeemiaaegsest finantspingest kui mehed. COVID-19 e-uuringu küsimustik põhines Eurofoundi üleeuroopaliste uuringute (Euroopa elukvaliteedi uuringu ja Euroopa töötingimuste uuringu) küsimustel.

2020. aasta mais käivitas Eurofound andmebaasi „COVID-19 EU PolicyWatch“, mis koondab ja kaardistab kogu Euroopas pandeemiaaegseid riiklikke reageerivaid poliitikameetmeid. Mõnel neist meetmetest on sooline mõõde.

Tööhõive ja sugu

Eurofoundi uuringutes käsitletakse tööturul osalemise soolise ebavõrdsuse omadusi ja tagajärgi, samuti poliitikaid ja meetmeid, mille eesmärk on edendada naiste osalemist tööturul. Peaaegu kõikides liikmesriikides on naiste tööhõive ja tööturul osalemine endiselt väiksem kui meestel. Eurofoundi hinnangul on selle soolise tööhõivelõhe aastakulu ELis 2018. aastal üle 320 miljardi euro. Kuigi lõhe kulud vähenevad, on majanduskahju endiselt väga suur. Uuringus vaadeldakse ka soolise tööhõivelõhe ülespoole suunatud lähenemist, hinnates, mis riikides on see soodsaim ja mis riikides halvim.

Euroopa töökohtade jälgimise keskus jälgib Euroopa tööturgude struktuurimuutusi elukutsete ja valdkondade järgi, hinnates neid muutusi kvalitatiivselt, kasutades töökoha kvaliteedi eri näitajaid. See seire hõlmab tööhõive muutuste analüüsi soolise ja töökohta-palga kvintiili järgi, samuti segregatsiooni tööturul.

Töötasu ja sugu

Eurofoundi uuringud hõlmavad mitmesuguseid töötasu ja sooga seotud teemasid, näiteks muutuvpalka, tulemuspalka, madalat palka ja soolist palgalõhet. Uuringutes vaadeldakse töötasu kui üht seitsmest meeste ja naiste töökoha kvaliteedi näitajast. Miinimumpalga osas jälgitakse aastaülevaates miinimumpalga taset kogu Euroopas, mõõtes ka töötajate soolist hõlmatust 2019. aastal ja seost soolise palgalõhega. Lisaks analüüsib Euroopa töökohtade jälgimise keskus, kui palju soodustavad eri töökohad, elukutsed ja valdkonnad soolise palgalõhe tekkimist. See on kasulik komisjoni sotsiaalse tulemustabeli soolise palgalõhe näitaja tõlgendamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisel.

Eurofound vaatas 2018. aastal läbi riikide esimesed kogemused töötasu soolise läbipaistvuse meetmetega. Komisjoni taotlusel on Eurofound algatanud uuringu meetmete kohta, millega edendatakse töötasu soolist läbipaistvust ettevõtetes, uurides, kui palju meetmed maksavad ja kas ettevõtted näevad nendes võimalusi. Seda arvestatakse komisjoni mõjuhinnangus.

Töötingimused ja sugu

Eurofoundi Euroopa töötingimuste uuring (EWCS) hõlmab töötingimusi soolisest aspektist. Hiljutistes küsimustikes on soolise aspekti arvestamine olnud oluline teema. Uuringus jälgitakse elukutsete, valdkondade, tööaja ja töötasu erinevusi, samuti tööaja korraldust, töö- ja eraelu tasakaalu, vägivalda ja ahistamist töökohal ning tervist ja heaolu, sealhulgas seda, mida see kõik tähendab kestliku töö jaoks.

Euroopa töötingimuste uuringu analüüs aitab anda teavet poliitikameetmete kohta, mille eesmärk on vähendada soolisi erinevusi töökohtade ja tööhõive kvaliteedi valdkonnas . Saadavad teadmised on olulised soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte, töö- ja eraelu tasakaalu parandamise algatuste ning Euroopa sotsiaalõiguste samba raames tehtud algatuste jaoks.

Samuti uuritakse naiste kogemusi juhtivatel ametikohtadel ja seda, kuidas saab lahendada naiste alaesindatust juhtkonnas. Selles analüüsitakse nii mees- kui ka naisjuhtide töökvaliteeti ning juhtiva ametikoha mõju eraelule.

Teistes uuringutes analüüsitakse naisettevõtluse taset Euroopas ja turulõhet naisjuhtidega ettevõtetesse investeerimisel. Selles uuritakse naisettevõtjate finantstakistusi ja era- või avaliku sektori vahendite kasutamist sellesse rühma investeerimiseks. Lisaks sellele uuritakse selliste riiklike rahastamisvahendite ja riiklike toetuskavade levikut, mis kõrvaldavad tõhusalt takistusi ja võimaldavad naistel saada pädevaks ettevõtjaks.

Naiste suurem osalemine tööturul on ajendanud muutma Euroopa sotsiaalpartnerite lähenemisviisi sooküsimuste käsitlemisel. Uuringus hinnatakse ka ELi sotsiaalpartnerite rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, uurides meetmeid, mida on võetud riiklikes töösuhete raamistikes ja võrreldes liikmesriikide järjestust EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksis.

Lisaks sellele on Eurofound töötanud koos Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO) ühisprojektis, mis käsitleb ülemaailmseid töötingimusi. Selles uuritakse soolisi lõhesid kogu maailmas (1,2 miljardit töötajat) ja esitatakse tõendeid töökoha kvaliteedi soolise erinevuse kohta ja naiste suurema riski kohta sattuda seksuaalse vägivalla ohvriks; viimane on tuvastatud ka Euroopa töötingimuste 2015. aasta uuringus.

Elukvaliteet ja sugu

Euroopa elukvaliteedi uuring (EQLS) hõlmab soolist mõõdet ka sellistes küsimustes nagu tööhõive, sissetulek, vaesusrisk, leibkonna koosseis ja heaolu, haridus, perekond ja hoolduskohustused, tervis ning töö- ja eraelu tasakaal.

Nii Euroopa töötingimuste uuringu kui ka Euroopa elukvaliteedi uuringu andmed aitavad kaasa meeste ja naiste töö- ja pereelu ühitamise ja tasakaalu poliitikaarutelule. Euroopa elukvaliteedi uuring käsitleb, kuidas erineb meeste ja naiste rahulolu eluga või õnnelikkus. Uuring käsitleb ka tasustamata töö soolist jagunemist, näiteks seoses lastehoiu või eakate sugulaste hooldamisega.

Uuringutes, mis käsitlevad meeste ja naiste sotsiaalse liikuvuse mustreid kogu ELis, vaadeldakse võrdsete võimaluste takistusi ja nende edendamise poliitikat. Need toovad esile üha olulisemaid sotsiaalse liikuvuse soolisi mustreid eri riikides.

Eurofoundi koostöö EIGEga

Eurofound teeb koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse teemadel. Eurofound on EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi üks peamisi andmeesitajaid ja osaleb selle näitaja töörühmas. Mõlemad asutused tegid koostööd ühisprojektis, mis käsitleb soolise võrdõiguslikkuse indeksi eri mõõtmete ülespoole suunatud lähenemist. Muud koostöövaldkonnad hõlmavad COVID-19 sotsiaal-majanduslikku mõju naistele ja soolisele võrdõiguslikkusele, Euroopa töökohtade jälgimise keskuse temaatilist analüüsi soo ja vanuse kohta, samuti platvormitööd käsitlevaid uuringuid.

Read less

Peamised sõnumid

Top

COVID-19 ja sooline võrdõiguslikkus

Read more

COVID-19 ja sooline võrdõiguslikkus

  • Eurofoundi e-uuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“ tulemuste põhjal mõjutab kriis naisi endiselt ebaproportsionaalselt ja naised on tuleviku suhtes vähem optimistlikud kui mehed.
  • COVID-19 pandeemia mõjutas töö- ja eraelu tasakaalu rohkem naistel kui meestel, sest naistel vähenes tööaeg rohkem ja noortel naistel töökoha kaotamise risk suurem kui meestel. Eelkõige suurenes naistel pandeemia ajal hoolduskohustuste koormus. Selle kahju heastamine on otsustava tähtsusega, et vältida pandeemia ebaproportsionaalset mõju naistele.

Tööhõive

  • Viimase kahe aastakümne jooksul on ELis uutest töökohtadest kahele kolmandikule asunud naised ning see kasv on olnud kõige suurem 30–49-aastaste ja vanemate, vähemalt 50-aastaste naiste seas.
  • Sooline tööhõivelõhe ELis jätkab vähenemist. Ligikaudu 46 % ELi töötajatest on naised, võrreldes 40 %-ga põlvkond tagasi. Viimastel aastatel on sooline tööhõivelõhe siiski jäänud muutumatuks ja oli 2020. aastal 11,3 protsendipunkti; selle hind ELile on 320 miljardit eurot aastas. COVID-19 meetmed on ebaproportsionaalselt mõjutanud madalapalgalisi teenindussektoreid, kus enamik töötajaid on naised, sundides rohkem naisi tööturult välja.
  • Jätkub naiste oluline üleesindatus madalapalgalistel töökohtadel, kuid naiste tööhõive on kasvanud kiiremini kui meeste tööhõive kõige rohkem tasustatavatel töökohtadel, mis moodustavad keskmise palga alusel kõrgeima 20% tööhõivest.

Palgad

  • Madalapalgaliste ja miinimumpalgaga töötajate seas on naised üleesindatud peaaegu kõigis ELi liikmesriikides.
  • Sooline palgalõhe on suurim hästi tasustatud töökohtadel. See on ühine muster kõigis liikmesriikides, kuigi noored naised omandavad haridust rohkem kui noored mehed.
  • Üha tavalisemaks muutuvad mitmesugused töötasu vormid, näiteks ettevõtte aktsiad või tulemustasu ettevõtte tulemuslikkuse alusel. Need töötasu komponendid suurenevad meeste seas kiiremini kui naiste seas, mis võib suurendada soolist palgalõhet (2019. aastal 14,1%).
  • Soolise palgaaruandluse lihtsamad versioonid ei tekita ettevõtetele suuri takistusi. Aruandlus- ja auditeerimisnõuded muutuvad siiski sisukamaks, kui need hõlmavad keerukamaid ja põhjalikumaid andmeid ja analüüse, sealhulgas töötasu muid komponente peale põhipalga, samuti lisateavet, näiteks töötajate töökogemuse või töösuhte kestuse kohta.
  • Et vältida aruannete või auditite muutmist bürokraatlikuks raamatupidamistoiminguks, on edu aluseks see, kui dokumente koostavad ja arutavad ühiselt juhtkond ja töötajate esindajad ning nad lepivad kokku ka järelmeetmed. Töötajate esindajate kaasamisel on siiski veel arenguruumi.

Töötingimused

  • Sooline ebavõrdsus tööturul, tööhõives ja tööl ulatub kaugemale tööturu segmenteeritusest ja soolisest palgalõhest ning on seotud ka töötingimuste ja töökvaliteediga, mida naised ja mehed kogevad töökohtadel eri riikides, valdkondades ja elukutsetel.
  • Mehed teatavad rohkem töökoha kvantitatiivsetest nõuetest ja naised palju sagedamini emotsionaalsetest nõuetest, näiteks suhtlemisest vihaste klientide, patsientide või õpilastega või emotsionaalselt häirivatest olukordadest.
  • Naised on juhtidena alaesindatud peaaegu kõigis majandussektorites. Avalikus sektoris on juhtkond kõige paremini soolises tasakaalus, kuigi ka siin valdavad mehed.

Elukvaliteet

  • Naiste ja meeste subjektiivne heaolu on Euroopas sarnane. Muude tegurite (eriti sissetuleku) kontrollimisel on naiste rahulolu eluga siiski suurem kui meestel ning eeldatakse, et madalam keskmine sissetulek soodustab kaasa naiste keskmise heaolu vähenemist.
  • Enamikus tuumikperekondades on kaks palgasaajat ja nendes jaotub tasustamata töö kõige ebavõrdsemalt: naised teevad enamiku majapidamistöödest ning neist paljudel on raskusi töö- ja pereelu ühitamisega.
  • Naised osutavad kaks korda tõenäolisemalt igapäevast pikaajalist hooldust kui mehed. Erinevus on suurim vanuses 50–64 aastat.
  • Lisaks selgele majanduseesmärgile vähendada soolist tööhõivelõhet on olemas ka sotsiaalne vajadus, sest see mõjutab naiste elu, sealhulgas rahalist kindlustunnet ja elukvaliteeti.
Read less

Väljaanded ja andmed

Top

Järgmistes jaotistes on juurdepääs selle teema paljudele väljaannetele, andmetele ja tegevusele. 

  • Väljaanded (631)
  • Andmed
  • Toimuv tegevus (1)

Andmed

Teemaga seotud andmete lingid on allpool.

Toimuv tegevus

Sellel üldteemal toimub uuringuid mitmel allteemal, mis on loetletud allpool koos linkidega tulevastele väljaannetele.