Euroopa peab kohanema oma vananeva tööjõuga

Kuna kontinendi sündimus väheneb ja elanikkond vananeb, seisavad poliitikakujundajad silmitsi kiireloomulise ülesandega hoida kogenud töötajaid ja kohandada töökohti vanema demograafilise elanikkonna vajadustele.

Euroopa seisab silmitsi märkimisväärsete demograafiliste muutustega. Rahvaarv vananeb ja rändesaldo tasakaalustab loomulikku vähenemist vaid osaliselt. See muutus avaldab survet tööturule, ähvardab puudujääki ja pingestab pensionisüsteeme, kuna beebibuumi põlvkond läheb pensionile. Seda tunnistades on Euroopa poliitikakujundajad viimase kahe aastakümne jooksul üha enam keskendunud pikema tööea soodustamisele. See on kooskõlas ELi põhimõtetega, mis toetavad kohandatavat töökeskkonda ja põlvkondadevahelist õiglust. Meetmed on hõlmanud pensionisüsteemide muutmist, näiteks seadusjärgse pensioniea tõstmist enamikus liikmesriikides ja ennetähtaegse pensioni kättesaadavuse piiramist. Pensioniea tõstmine on sageli osutunud poliitiliselt vastuoluliseks meetmeks.

Tööea pikendamine on aga keerulisem kui ainult õiguslikud muudatused. See nõuab terviklikku lähenemist, mis käsitleb vanemate inimeste hoiakuid, töökoha tavasid ja töö kvaliteeti. Eurofoundi hiljutine analüüs rõhutab seda keerukust, uurides tööhõive suundumusi, töökvaliteedi erinevusi ja erinevusi vanemate töötajate seas. Põhieesmärk on teha kindlaks tõhusad strateegiad eakate kaasamiseks, uurides soodustavaid ja motiveerivaid tegureid ning sidusrühmade rolli eakohase keskkonna edendamisel.

Märkimisväärseid edusamme on tehtud. Tööturul aktiivsete 55-aastaste ja vanemate töötajate arv on pidevalt kasvanud, 24 miljonilt 2010. aastal üle 40 miljoni 2024. aastaks. Selle rühma tööhõive määr tõusis aastatel 20–2010 enam kui 2024 protsendipunkti võrra, mis oli tingitud pensionireformidest, oodatava eluea pikenemisest ja paremast tervisest.

Sellest hoolimata püsivad väljakutsed. Vanemaealistel töötajatel on suurem pikaajalise töötuse oht – see määr on 13,5 protsendipunkti kõrgem kui karjääri keskel olevatel töötajatel. Kui nad on töötud, kulub neil uute ametikohtade leidmiseks kauem aega, mis toob esile võimaliku tööturu jäikuse ja eelarvamuse. Sama tööandja juurde jäänud eakamate töötajate osakaal suurenes 44%-lt 2010. aastal 57%-le 2022. aastal, kajastades pensionireforme ja pingelisemaid tööturge. Sellegipoolest on säilitamisel endiselt märkimisväärne sooline ebavõrdsus, eriti mõnes ELi idapoolses liikmesriigis ja Austrias.

Töökohtade kvaliteedi ja töökoha tõkete kõrvaldamine

Analüüs näitab, et keskmiselt võivad töökvaliteedi näitajad tunduda paremad vanemate töötajate puhul. Osaliselt võib selle põhjuseks olla nn tervete töötajate mõju, kus halvema kvaliteediga töökohtadel olevad inimesed võivad tööturult varem lahkuda. Koondarvud varjavad aga märkimisväärset ebavõrdsust. Vanemate töötajate töökvaliteedi profiilide uurimine näitab, et kui kolmandik on kvaliteetsetel "võimestatud töökohtadel", siis murettekitav viiendik on kõrge riskiga rollides, mis on seotud madala vaimse heaolu, rahalise ebakindluse ning halva töö- ja eraelu tasakaaluga.

Halb tervis on varajase tööturult lahkumise oluline riskitegur, kusjuures halb tervis suurendab invaliidsuspensioni, töötuse või ennetähtaegse pensionile jäämise tõttu lahkumise tõenäosust. Pikaajaline sooline ebavõrdsus aitab kaasa ka ebasoodsatele tingimustele, sealhulgas palgalõhele, töökoha ebakindlusele ja vaimse tervise probleemidele, mille kahjulik mõju võib süveneda kogu naiste karjääri jooksul, mõjutades vanemate naiste tööhõivet.

Motivatsioon tööle jääda erineb motivatsioonist tööl. Vanemad töötajad, kes on oma töös väga motiveeritud, ei pruugi olla motiveeritud jätkama kuni pensionieani või pärast seda. Seda võivad mõjutada sellised tegurid nagu enesemääramine, suhtumine ennetähtaegsesse pensionile jäämisse ja kultuurilised eelistused. Laialt levinud vanuseline diskrimineerimine ja diskrimineerimine on samuti takistused. Vaatamata õigusaktidele koheldakse paljusid vanemaid töötajaid värbamisel, edutamisel ja vallandamisel ebaõiglaselt.

Lisaks töökohale on ülioluline paindliku töökorralduse, piisavate hooldusasutuste ja sotsiaalse toe kättesaadavus. Paljud töötajad, eriti naised, lahkuvad enneaegselt pereliikmete eest hoolitsemiseks, eriti kui töökorraldus on paindumatu ja hooldustaristu on ebapiisav. Kvaliteetsete tervishoiu- ja hooldusteenuste kättesaadavuse laiendamine on seega kriitilise tähtsusega tööturupoliitika.

Poliitilised meetmed ja tulevikusuunad

Neid probleeme tunnistades rakendavad liikmesriigid meetmeid, et stimuleerida pikemat tööelu, näiteks pakkudes täiendavaid pensionihüvitisi pärast seadusjärgset pensioniiga töötamise eest. Samuti on kasvav suundumus paindlike pensionivõimaluste, sealhulgas järkjärguliste pensioniskeemide poole, mis aitavad hoida töötajaid, kes muidu võiksid täielikult lahkuda.

Säästvad töökohatavad on vanemate töötajate hoidmisel võtmetähtsusega. Jõupingutused peavad hõlmama digioskuste koolitust, paindlikku tööd, nagu hübriid- ja kaugtöö, personalitavade kohandamist vanuse kaasamiseks ning tervislike töökohtade tagamist tugevate tööohutuse ja töötervishoiu tavade abil. Oma osa on kollektiivlepingutel, mis keskenduvad sageli sellistele säilitamiskavadele nagu tööaja vähendamine ja järkjärguline pensionile jäämine, kuigi demograafiliste muutustega tegelemine ei ole veel üldiselt esmatähtis.

Edasi liikudes peab poliitika olema mitmetahuline ja rangelt rakendatud. Riiklikud stiimulite süsteemid peaksid premeerima hilisemat pensionile jäämist ja kaasamist. Vältides varajast lahkumist, peavad poliitikakujundajad arvestama rasketel ametikohtadel või pika karjääriga töötajate vajadustega. Oluline on seada prioriteediks eakamate töötajate pikaajalise töötuse ennetamise toetamine, sealhulgas investeerimine ümberõppesse ja organisatsioonides ümberpaigutamise soodustamine.

Tervishoiu- ja hooldusasutuste kättesaadavuse suurendamine ja kvaliteedi parandamine ei ole läbiräägitav, eriti kui mitteametlik hooldus põhjustab varajast lahkumist. Oluline on see, et vanuselise diskrimineerimisega toimetulek töökohal nõuab organisatsioonidelt ennetavaid jõupingutusi vanust kaasava kultuuri loomiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks. Lõpetuseks on oluline integreerida vanemate töötajate mured ja vajadused kollektiivläbirääkimistesse ja sotsiaaldialoogi. Ühismeetmed sellistes küsimustes nagu demograafilised fondid[1], paindlik töö, eakohane koolitus ja pensionile üleminek võivad tuua Euroopa vananeva tööjõu jaoks õiglasemaid tulemusi. Väljakutse on selge; Edasine tee nõuab kogu ühiskonna ühiseid jõupingutusi.

Piltide © Iván Moreno/Adobe Stock

Allmärkused