Euroopa elukvaliteedi uuringud (EQLS)

Iga nelja aasta tagant korraldatavas omataolises üleeuroopalises uuringus vaadeldakse Euroopa kodanike elukvaliteeti, lähtudes objektiivsetest näitajatest ning kodanike enda subjektiivsest hinnangust oma elukvaliteedile ja elule üldiselt. Uuringus käsitletakse mitmeid küsimusi, näiteks tööhõive, sissetulek, haridus, eluase, perekond, tervis ning töö- ja eraelu tasakaal. Vaadeldakse ka subjektiivseid näitajaid, näiteks seda, kui õnnelikuks inimesed end peavad, kui kõrgeks hindavad eluga rahulolu ja kui heaks peavad kogukonna elukvaliteeti.

Uuringu korrapärane läbiviimine võimaldab tuvastada inimeste elukvaliteedi põhisuundumusi aja jooksul. Eelmistest uuringutest näiteks ilmnes, et alates majanduskriisi algusest on inimestel raskem toime tulla. Paljudes riikides kasvavad pinged eri etniliste rühmade vahel. Kogu Euroopas usaldatakse valitsust varasemast vähem. Suurimaks rahulolu allikaks on aga endiselt pereelu ja isiklikud suhted.

Euroopa elukvaliteedi uuringutega on aastate jooksul töötatud välja väärtuslik näitajate kogum, mis täiendavad majanduskasvu ning elatustaseme traditsioonilisi näitajaid, näiteks sisemajanduse koguprodukt või sissetulek. Euroopa elukvaliteedi uuringute näitajad on sama selged ja arvestatavad kui sisemajanduse koguprodukt, aga kaasavad paremini arengu keskkonna- ja sotsiaaltegureid, mis võimaldab neid paremini hõlmata otsustamisprotsessi ning Euroopa Liidu ja riikliku tasandi avalikesse aruteludesse Euroopa Liidus.

Igas uuringus küsitletakse vahetult täiskasvanute juhuslikku valimit. Arvestades Euroopa Liidu võimalikku laienemist ja EFTA riikide huvi, on uuringu geograafilist ulatust aja jooksul suurendatud.

Euroopa elukvaliteedi uuringute mitmeid küsimusi küsiti Eurobaromeetri uuringus 2009. aastal ja neid kasutati uuringus Elukvaliteedi muutused Euroopa Liidus: 2003-2009.

Euroopa elukvaliteedi uuringutest ja muudest lisaallikatest pärit andmed on ka Eurofoundi elukvaliteedi statistikanäitajate elektroonilise andmebaasi (EurLIFE) alus.