Euroopa elukvaliteedi uuringuga jälgitakse elukvaliteeti erinevate mõõtmete kaudu. Pärast algust 2003. aastal on Euroopa elukvaliteedi uuringust kujunenud väärtuslik näitajate kogum, mis täiendab majanduskasvu ja elustandardi traditsioonilisi näitajaid, näiteks sisemajanduse koguprodukt või sissetulek. Euroopa elukvaliteedi uuringu näitajad on sama selged ja arvestatavad näitajad kui sisemajanduse koguprodukt. Samas võtavad need rohkem arvesse arengut mõjutavaid keskkonna- ja sotsiaaltegureid, võimaldades neile näitajatele otsustusprotsessis ja Euroopa Liidu ja riikliku tasandi avalikes aruteludes paremini tugineda.
Uuringu eesmärgid
Euroopa elukvaliteedi uuringus analüüsitakse nii Euroopa kodanike elu tegelikke asjaolusid kui ka seda, mida nad nendest asjaoludest ja oma elust üldiselt arvavad.
Uuringul on järgmised põhieesmärgid:
- tuvastada riskirühmad ja probleemid, samuti edusammud;
- jälgida suundumusi ja kirjeldada neid ühesuguste näitajatega;
- osaleda elutingimusi puudutava Euroopa poliitika kujundamises.
Kuidas uuringut läbi viiakse?
Euroopa elukvaliteedi uuring on esinduslik küsimustikul põhinev intervjuu-uuring, mis hõlmab täisealist elanikkonda (18aastased või vanemad elanikud).
Uuringu põhiteemad
Euroopa elukvaliteedi uuring hõlmab eluvaldkondi, mis on seotud väga erinevate poliitikavaldkondade ja Euroopa institutsioonide läbiviidavate programmidega. Paljud neist meetmetest hõlmavad erinevaid teemasid, mis mõjutavad elu, ühiskonna ja avalike teenuste kvaliteeti. Nende seas on sellised teemad nagu tööhõive, sissetulek, eluase, perekond, tervis ning töö- ja eraelu tasakaal. Samuti vaadeldakse subjektiivseid teemasid, nt inimeste õnnelikkuse tase, eluga rahulolu ja see, milliseks nad peavad ühiskonna ja avalike teenuste kvaliteeti. See mitmemõõtmeline lähenemisviis elukvaliteedile on jäänud läbivaks eri aastate uuringutes, isegi kui esile kerkivate poliitikateemade kajastamiseks on aja jooksul teemasid ja näitajaid laiendatud. Tänu uuringu korrapärasusele on nüüd võimalik ajas jälgida inimeste elukvaliteedi olulisemaid suundumusi.
Uuringu ulatus
Võttes arvesse kavandatavaid laienemisi Euroopas ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide huvi, on Euroopa elukvaliteedi uuringu geograafilist ulatust aja jooksul laiendatud.
- Euroopa elukvaliteedi 2016. aasta uuring : 33 riiki, sh ELi liikmesriigid, Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Türgi.
- Euroopa elukvaliteedi 2012. aasta uuring : 34 riiki, sh ELi liikmesriigid, Horvaatia, Island, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi ja Kosovo.
- Euroopa elukvaliteedi 2007. aasta uuring : 31 riiki, sh ELi liikmesriigid, Horvaatia, Põhja-Makedoonia, Türgi ja Norra.
- Euroopa elukvaliteedi 2003. aasta uuring : 28 riiki, sh ELi liikmesriigid ja Türgi.
Lisaks esitati mitmed Euroopa elukvaliteedi 2007–2008. aasta uuringu küsimustest Eurobaromeetri 2009. aasta uuringu raames, tänu millele oli võimalik läbi viia uuring Elukvaliteedi suundumused ELis: 2003–2009 .
2016
Round 4
33 countries, including the EU Member States, Albania, North Macedonia, Montenegro, Serbia and Turkey
2012
Round 3
34 countries, including the EU Member States, Croatia, Iceland, North Macedonia, Montenegro, Serbia, Turkey and Kosovo
2007
Round 2
31 countries, including the EU Member States, Croatia, North Macedonia, Turkey and Norway
2003
Round 1
28 countries, including the EU Member States and Turkey