Miinimumpalk

8 September 2022

Image of young female worker in a café

Termin „miinimumpalk“ viitab mitmesugustele regulatiivpiirangutele seoses väikseima töötasuga, mida tööandjad maksavad töötajatele. Seadusjärgset miinimumpalka reguleerivad ametlikud õigusaktid või põhimääruRead more

Termin „miinimumpalk“ viitab mitmesugustele regulatiivpiirangutele seoses väikseima töötasuga, mida tööandjad maksavad töötajatele. Seadusjärgset miinimumpalka reguleerivad ametlikud õigusaktid või põhimäärused. Kollektiivselt kokkulepitud miinimumid on sätestatud ametiühingute ja tööandjate vahelistes kollektiivlepingutes.

Read less

Viimased uuendused

Minimum wages pilot project

Following a request from the European Parliament and decision from the European Commission, Eurofound is carrying out a...

How to ensure adequate minimum wages in an age of inflation

Minimum wages have risen significantly in 2022, as the EU Member States leave behind the cautious mood of the pandemic...

ELi taust

Top

Minimum wages infographic
Infograafika

Enamik ELi liikmesriike on kehtestanud seadusjärgse riikliku miinimumpalga, kuigi selle tase, kohandamismehhanismid ja ulatus on erinevad. Austria, Itaalia, Rootsi, Soome ja Taani on kehtestanud miinimumpalgad kollektiivlepingutega, samas on Küpros kehtestanud seadusejärgsed palgamäärad eri kutsealadele.

ELi institutsioonid kuulutasid 2017. aasta novembris ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles sätestati ELi kohustus tagada töötajatele õiglane töötasu. See hõlmab töötajatele piisava töötasu tagamist, mis võimaldab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme, madala kvalifikatsiooniga ja noorte töötajate tööhõivevõimaluste kaitsmist ning samas töö muutmist rahaliselt atraktiivseks.

2019. aasta detsembris ametisse asunud Euroopa Komisjoni uus koosseis kordas kõnealust kohustust, võttes päevakorda miinimumpalga reformimise ELi algatuse. Komisjoni visioon tugevast sotsiaalsest Euroopast valmistab ette sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava. Pärast sotsiaalpartneritega veebruaris ja juunis peetud kaht konsultatsioonivooru esitas komisjon 28. oktoobril 2020 ettepaneku võtta vastu ELi direktiiv piisava miinimumpalga kohta. Eesmärk on, et 2024. aastaks peaksid kõik ELi töötajad saama õiglast ja piisavat töötasu, olenemata sellest, kus nad elavad.

Eurofoundi töö miinimumpalga valdkonnas on seotud komisjoni 2019.–2024. aasta prioriteediga inimeste hüvanguks toimiva majanduse kohta.

Read less

Uuringud

Top

Eurofound annab korrapäraselt teavet palkade kohta ELis, sealhulgas iga-aastase uuringu kohta, milles käsitletakse miinimumpalga määra arengut kogu ELis (samuti Norras ja Ühendkuningriigis), ning kontrollib, kuidas liikmesriikide valitsused ja sotsiaalpartnerid osalevad uute määrade kehtestamiselRead more

Eurofound annab korrapäraselt teavet palkade kohta ELis, sealhulgas iga-aastase uuringu kohta, milles käsitletakse miinimumpalga määra arengut kogu ELis (samuti Norras ja Ühendkuningriigis), ning kontrollib, kuidas liikmesriikide valitsused ja sotsiaalpartnerid osalevad uute määrade kehtestamisel. Selles vaadeldakse ka mõistet „äraelamist võimaldava töötasu“, mille eesmärk on tagada töötajatele ja nende peredele inimväärne elatustase ja ühiskonnaelus osalemine vastusena paljude töötavate leibkondade ebapiisavale sissetulekule, mis sõltub kehtivatest seadusjärgsetest miinimumpalga määradest.

Palgamuutused

2021. aasta miinimumpalga aastaülevaates võetakse kokku, kuidas kehtestati miinimumpalga määrad 2020. aastal – COVID-19 pandeemia puhkemise aastal. Aruandes on ülevaade liikmesriikide otsustajate kogetud raskustest ning sellest, kuidas nad reageerisid miinimumpalgaga seotud otsuste tegemisel pandeemiast majanduslikest ja ühiskondlikest tagajärgedest tulenevatele probleemidele. Selles kaardistatakse, mil määral viidati miinimumpalkadele COVID-19 pandeemiaga seotud toetusmeetmetes. Selles käsitletakse piisavat miinimumpalka käsitleva ELi algatuse arengut ning ELi tasandi sotsiaalpartnerite ja riiklike otsustajate reaktsioone.

Varasemas uuringus Euroopa palkade kohta 21. sajandil uuris Eurofound hüpoteetilise stsenaariumi mõju, mille kohaselt ELi tasandil koordineeritud miinimumpalk on 60% riiklikust mediaanpalgast.

COVID-19 mõju madalapalgalistele töötajatele

COVID-19 mõjutab tõenäoliselt toimuvat arutelu miinimumpalga üle, sest paljud pandeemia ajal olulisi teenuseid osutavad töötajad on palgaastme alumises osas, nt jaemüügi- ja toiduainete tarneahelate töötajad või hooldajad. Esimesena mõjutas töötus teisi madalapalgalisi töötajaid, nt majutus- ja toitlustussektori töötajaid ning ajaviite- ja meelelahutusteenuste osutajaid. Seoses tööpuuduse kasvuga on oluline näha, kuidas miinimumpalgad aitavad kaasa poliitikameetmete kombinatsioonile, mida valitsused ja sotsiaalpartnerid kohaldavad praegu majanduslike ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks. Eurofoundi e-uuring „ Elamine, töötamine ja COVID-19“ näitab, et peaaegu pooled leibkonnad on juba toimetulekuraskustes. Miinimumpalgal võiks olla poliitikas roll sissetulekute stabiliseerimisel.

Miinimumpalk ja äraelamist võimaldav töötasu

Enamikul Euroopa Liidu liikmesriikidel on seadusjärgne miinimumpalk. Äraelamist võimaldav töötasu on seotud, kuid erinev mõiste. See on palk, mis tagab palgatöötajale (ja mõnel juhul ka leibkonna ülalpeetavatele) elementaarse, kuid vastuvõetava elatustaseme. Äraelamist võimaldava töötasu määr põhineb sellise elatustaseme saavutamiseks vajalike põhiteenuste ja -kaupade üksikasjalikul, korrapäraselt ajakohastatud kulude arvestamisel ning see on kavandatud osaliselt selleks, et kajastada kehtivate seadusjärgsete miinimumpalkade ebapiisavust selliste eesmärkide saavutamiseks. Äraelamist võimaldava töötasu kampaaniad on üldiselt vabatahtlikud ning tuginevad huvirühmade, ametiühingute ja tööandjate koalitsioonide koostööle. Need kampaaniad võivad täita nii toetavat rolli (Iirimaa) kui ka akrediteerimisrolli (Ühendkuningriik), kus organisatsioonid akrediteeritakse ametlikult äraelamist võimaldavat töötasu maksvate tööandjatena. Eurofoundi uurimistegevuse eesmärk on anda poliitikakujundajatele praktiline juhend mõiste „äraelamist võimaldava töötasu“ kohta, mis on kooskõlas sotsiaalõiguste samba õiglase töötasu sätetega.

Miinimumpalga muutuste katseprojekt

Eurofound viib Euroopa Parlamendi ja komisjoni palvel läbi katseprojekti, mis käsitleb ELi miinimumpalga muutusi aastatel 2021–2023. Lisateave on allpool jaotises „Praegune tegevus“.

Read less

Põhiväljundid läbi aastate

Show more (12)

Põhisõnumid

Top

· Peaaegu kõigis liikmesriikides on miinimumpalga saajad valdavalt naised, olenemata sellest, kuidas miinimumpalga saajad on määratletud.

Read more

· Peaaegu kõigis liikmesriikides on miinimumpalga saajad valdavalt naised, olenemata sellest, kuidas miinimumpalga saajad on määratletud.

· Kümnendik ELi töötajatest teenis 2017. aastal miinimumpalka (u 10%).

· 2019. aastal arutlesid paljud ELi riigid miinimumpalga täiendava olulise suurendamise üle pärast 2020. aastat, osaliselt seoses suhtelise sihtmärgiga, osaliselt absoluutarvudes.

· Alates aastatuhande vahetusest on seadusjärgsed miinimumpalgad muutunud õiglasemaks kui muud töötajate töötasud (kui võrrelda seadusjärgset miinimumpalka kõigi töötajate mediaanpalgaga).

· Vaatamata tõusvale trendile on miinimumpalk enamikus riikides endiselt alla 60% või isegi alla 50% mediaanpalgast. See kehtib eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide kohta, kes alustasid väga madalatest suhtelistest tasemetest aastatuhande alguses ja kellel on miinimumpalga õigusaktide sihtmärgid endiselt ligikaudu 50% või vähem.

· Kokku teatab 7 palgatöötajat 10st vähemalt mõningastest toimetulekuraskustest, samas teatab sellest alla 5 muu kui palgatööta 10st. Need arvud on riigiti siiski väga erinevad. Näiteks on miinimumpalgaga töötajaid, kellel on raske või väga raske, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Taanis alla 10%, Bulgaarias, Horvaatias ja Küprosel 50–60% ning Kreekas 80%.

· Valitsused kogu Euroopas reageerivad olukorrale, võttes sissetuleku stabiliseerimise meetmeid, et aidata neid, keda COVID-19 kriis kahjustas. Miinimumpalgal võib olla roll sissetulekute stabiliseerimise poliitikameetmete kombinatsioonis ning seega võib selle kaudu aidata tõkestada majanduslanguse ja majandussurutise allakäiguspiraali.

· Eurofoundi andmebaasist „EU PolicyWatch“ selgub ka, et valitsused viitavad sissetulekutoetuse taseme ülemise või alumise lävendi määramisel sageli seadusejärgsele miinimumpalgale, näiteks lühendatud tööaja korral.

· COVID-19 pandeemia mõjutab tugevalt eelkõige sektoreid ja ameteid, kus miinimumpalgaga töötajate osakaal on suurem, sh põllumajandustöötajad (sektoris on 15% miinimumpalgaga töötajaid ja ligikaudu 20% mõne põllumajandustegevuse korral), jaekaubandustöötajad (13%) ning koristajad ja abilised (25%), kes aitavad ühiskonnal toimida sotsiaalse distantseerumise ja liikumispiirangu ajal.

· Teised sektorid ja ametid, kus miinimumpalgaga töötajate osakaal on suurem – eelkõige majutuse ja külalismajanduse töötajad (16%), kunsti, meelelahutuse, huvitegevuse või koduteenuste sektori töötajad (14%) või isiklikke teenuseid osutavad töötajad (16%) – olid nende hulgas, kes kogesid rahvatervishoiu meetmete mõju kohe COVID-19 pandeemia alguses.

Read less

Väljaanded ja andmed

Top

Järgmistes jaotistes on juurdepääs selle teema paljudele väljaannetele, andmetele ja tegevusele.

  • Väljaanded (153)
  • Andmed
  • Toimuv tegevus (1)

Toimuv tegevus

Research continues in this topic on a variety of themes, which are outlined below with links to forthcoming titles. 

Pilot project on minimum wages

Following a request from the European Parliament and decision from the European Commission, Eurofound will carry out a pilot project on the 'Role of the minimum wage in establishing the Universal Labour Guarantee' in the EU from 2021 to 2023. The purpose of this pilot project is to provide data and research evidence that will feed into the monitoring of the European Commission’s initiative on adequate minimum wages. The main objectives will be examined in three distinct modules:

  • Module 1: Enforcement of minimum wages and compliance – providing a measurement of compliance with minimum wage regulation and discussing the methodological and policy issues related to this measurement
  • Module 2: Database on minimum wage rates applicable to low-paid jobs – building a database on minimum wages in collective agreements
  • Module 3: Minimum tariffs in collective agreements – to verify the presence of minimum tariffs for self-employed in collective agreements