Minimum wage hikes struggle to offset inflation
As the EU economy advanced its recovery following the pandemic, the high rate of inflation throughout 2022 meant that...
Miinimumpalk
23 Jaanuar 2023
Termin „miinimumpalk“ viitab mitmesugustele regulatiivpiirangutele seoses väikseima töötasuga, mida tööandjad maksavad töötajatele. Seadusjärgset miinimumpalka reguleerivad ametlikud õigusaktid või põhimääruRead more
Termin „miinimumpalk“ viitab mitmesugustele regulatiivpiirangutele seoses väikseima töötasuga, mida tööandjad maksavad töötajatele. Seadusjärgset miinimumpalka reguleerivad ametlikud õigusaktid või põhimäärused. Kollektiivselt kokkulepitud miinimumid on sätestatud ametiühingute ja tööandjate vahelistes kollektiivlepingutes.
- Infograafika: Miinimumpalk ELis
Viimased uuendused
New data: 2023 minimum wage hikes struggle to improve purchasing power
Despite nominal increases in statutory minimum wages reaching an all-time high between January 2022 and January 2023,...
ELi taust
Top
Enamik ELi liikmesriike on kehtestanud seadusjärgse riikliku miinimumpalga, kuigi selle tase, kohandamismehhanismid ja ulatus on erinevad. Austria, Itaalia, Rootsi, Soome ja Taani on kehtestanud miinimumpalgad kollektiivlepingutega, samas on Küpros kehtestanud seadusejärgsed palgamäärad eri kutsealadele.
ELi institutsioonid kuulutasid 2017. aasta novembris ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles sätestati ELi kohustus tagada töötajatele õiglane töötasu. See hõlmab töötajatele piisava töötasu tagamist, mis võimaldab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme, madala kvalifikatsiooniga ja noorte töötajate tööhõivevõimaluste kaitsmist ning samas töö muutmist rahaliselt atraktiivseks.
2019. aasta detsembris ametisse asunud Euroopa Komisjoni uus koosseis kordas kõnealust kohustust, võttes päevakorda miinimumpalga reformimise ELi algatuse. Komisjoni visioon tugevast sotsiaalsest Euroopast valmistab ette sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava. Pärast sotsiaalpartneritega veebruaris ja juunis peetud kaht konsultatsioonivooru esitas komisjon 28. oktoobril 2020 ettepaneku võtta vastu ELi direktiiv piisava miinimumpalga kohta. Eesmärk on, et 2024. aastaks peaksid kõik ELi töötajad saama õiglast ja piisavat töötasu, olenemata sellest, kus nad elavad.
- Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba suunas
- Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet
- Euroopa Komisjon: Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks
- Euroopa Komisjon: Teatis ja lisa „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“
- Euroopa Komisjon: „Advancing the EU social market economy: adequate minimum wages for workers across Member States“ (ELi sotsiaalse turumajanduse arendamine: piisav miinimumpalk töötajatele kõigis liikmesriikides)
Eurofoundi töö miinimumpalga valdkonnas on seotud komisjoni 2019.–2024. aasta prioriteediga inimeste hüvanguks toimiva majanduse kohta.
- Eurofound: ELi prioriteedid: tegutsemine tugeva sotsiaalse Euroopa nimel
- Euroopa Komisjon: Inimeste hüvanguks toimiv majandus
Uuringud
TopEurofound annab korrapäraselt teavet palkade kohta ELis, sealhulgas iga-aastase uuringu kohta, milles käsitletakse miinimumpalga määra arengut kogu ELis (samuti Norras ja Ühendkuningriigis), ning kontrollib, kuidas liikmesriikide valitsused ja sotsiaalpartnerid osalevad uute määrade kehtestamiselRead more
Eurofound annab korrapäraselt teavet palkade kohta ELis, sealhulgas iga-aastase uuringu kohta, milles käsitletakse miinimumpalga määra arengut kogu ELis (samuti Norras ja Ühendkuningriigis), ning kontrollib, kuidas liikmesriikide valitsused ja sotsiaalpartnerid osalevad uute määrade kehtestamisel. Selles vaadeldakse ka mõistet „äraelamist võimaldava töötasu“, mille eesmärk on tagada töötajatele ja nende peredele inimväärne elatustase ja ühiskonnaelus osalemine vastusena paljude töötavate leibkondade ebapiisavale sissetulekule, mis sõltub kehtivatest seadusjärgsetest miinimumpalga määradest.
Palgamuutused
2021. aasta miinimumpalga aastaülevaates võetakse kokku, kuidas kehtestati miinimumpalga määrad 2020. aastal – COVID-19 pandeemia puhkemise aastal. Aruandes on ülevaade liikmesriikide otsustajate kogetud raskustest ning sellest, kuidas nad reageerisid miinimumpalgaga seotud otsuste tegemisel pandeemiast majanduslikest ja ühiskondlikest tagajärgedest tulenevatele probleemidele. Selles kaardistatakse, mil määral viidati miinimumpalkadele COVID-19 pandeemiaga seotud toetusmeetmetes. Selles käsitletakse piisavat miinimumpalka käsitleva ELi algatuse arengut ning ELi tasandi sotsiaalpartnerite ja riiklike otsustajate reaktsioone.
- Väljaanne: Miinimumpalk 2021. aastal: aastaülevaade
- Blogi: „Minimum wages rise again, but the pandemic puts a brake on their growth“ (Miinimumpalk suureneb taas, kuid pandeemia pidurdab selle kasvu)
Varasemas uuringus Euroopa palkade kohta 21. sajandil uuris Eurofound hüpoteetilise stsenaariumi mõju, mille kohaselt ELi tasandil koordineeritud miinimumpalk on 60% riiklikust mediaanpalgast.
COVID-19 mõju madalapalgalistele töötajatele
COVID-19 mõjutab tõenäoliselt toimuvat arutelu miinimumpalga üle, sest paljud pandeemia ajal olulisi teenuseid osutavad töötajad on palgaastme alumises osas, nt jaemüügi- ja toiduainete tarneahelate töötajad või hooldajad. Esimesena mõjutas töötus teisi madalapalgalisi töötajaid, nt majutus- ja toitlustussektori töötajaid ning ajaviite- ja meelelahutusteenuste osutajaid. Seoses tööpuuduse kasvuga on oluline näha, kuidas miinimumpalgad aitavad kaasa poliitikameetmete kombinatsioonile, mida valitsused ja sotsiaalpartnerid kohaldavad praegu majanduslike ja sotsiaalsete mõjude leevendamiseks. Eurofoundi e-uuring „ Elamine, töötamine ja COVID-19“ näitab, et peaaegu pooled leibkonnad on juba toimetulekuraskustes. Miinimumpalgal võiks olla poliitikas roll sissetulekute stabiliseerimisel.
- Väljaanne: Elamine, töötamine ja COVID-19 (ajakohastatud aprillis 2021): vaimne tervis ja usalduse vähenemine kogu Euroopa Liidus pandeemia teise aasta alguses
- Andmed: Andmebaas „COVID-19 EU PolicyWatch“
Miinimumpalk ja äraelamist võimaldav töötasu
Enamikul Euroopa Liidu liikmesriikidel on seadusjärgne miinimumpalk. Äraelamist võimaldav töötasu on seotud, kuid erinev mõiste. See on palk, mis tagab palgatöötajale (ja mõnel juhul ka leibkonna ülalpeetavatele) elementaarse, kuid vastuvõetava elatustaseme. Äraelamist võimaldava töötasu määr põhineb sellise elatustaseme saavutamiseks vajalike põhiteenuste ja -kaupade üksikasjalikul, korrapäraselt ajakohastatud kulude arvestamisel ning see on kavandatud osaliselt selleks, et kajastada kehtivate seadusjärgsete miinimumpalkade ebapiisavust selliste eesmärkide saavutamiseks. Äraelamist võimaldava töötasu kampaaniad on üldiselt vabatahtlikud ning tuginevad huvirühmade, ametiühingute ja tööandjate koalitsioonide koostööle. Need kampaaniad võivad täita nii toetavat rolli (Iirimaa) kui ka akrediteerimisrolli (Ühendkuningriik), kus organisatsioonid akrediteeritakse ametlikult äraelamist võimaldavat töötasu maksvate tööandjatena. Eurofoundi uurimistegevuse eesmärk on anda poliitikakujundajatele praktiline juhend mõiste „äraelamist võimaldava töötasu“ kohta, mis on kooskõlas sotsiaalõiguste samba õiglase töötasu sätetega.
- Blogi: „What Europe can learn from living-wage campaigns“ (Mida on Euroopal õppida äraelamist võimaldava töötasu kampaaniatest?)
- Väljaanne: „Concept and practice of a living wage“ (Äraelamist võimaldava töötasu mõiste ja praktika)
Miinimumpalga muutuste katseprojekt
Eurofound viib Euroopa Parlamendi ja komisjoni palvel läbi katseprojekti, mis käsitleb ELi miinimumpalga muutusi aastatel 2021–2023. Lisateave on allpool jaotises „Praegune tegevus“.
Read lessPõhiväljundid läbi aastate
Show more (12)
Põhisõnumid
Top· Peaaegu kõigis liikmesriikides on miinimumpalga saajad valdavalt naised, olenemata sellest, kuidas miinimumpalga saajad on määratletud.
Read more· Peaaegu kõigis liikmesriikides on miinimumpalga saajad valdavalt naised, olenemata sellest, kuidas miinimumpalga saajad on määratletud.
· Kümnendik ELi töötajatest teenis 2017. aastal miinimumpalka (u 10%).
· 2019. aastal arutlesid paljud ELi riigid miinimumpalga täiendava olulise suurendamise üle pärast 2020. aastat, osaliselt seoses suhtelise sihtmärgiga, osaliselt absoluutarvudes.
· Alates aastatuhande vahetusest on seadusjärgsed miinimumpalgad muutunud õiglasemaks kui muud töötajate töötasud (kui võrrelda seadusjärgset miinimumpalka kõigi töötajate mediaanpalgaga).
· Vaatamata tõusvale trendile on miinimumpalk enamikus riikides endiselt alla 60% või isegi alla 50% mediaanpalgast. See kehtib eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide kohta, kes alustasid väga madalatest suhtelistest tasemetest aastatuhande alguses ja kellel on miinimumpalga õigusaktide sihtmärgid endiselt ligikaudu 50% või vähem.
· Kokku teatab 7 palgatöötajat 10st vähemalt mõningastest toimetulekuraskustest, samas teatab sellest alla 5 muu kui palgatööta 10st. Need arvud on riigiti siiski väga erinevad. Näiteks on miinimumpalgaga töötajaid, kellel on raske või väga raske, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Taanis alla 10%, Bulgaarias, Horvaatias ja Küprosel 50–60% ning Kreekas 80%.
· Valitsused kogu Euroopas reageerivad olukorrale, võttes sissetuleku stabiliseerimise meetmeid, et aidata neid, keda COVID-19 kriis kahjustas. Miinimumpalgal võib olla roll sissetulekute stabiliseerimise poliitikameetmete kombinatsioonis ning seega võib selle kaudu aidata tõkestada majanduslanguse ja majandussurutise allakäiguspiraali.
· Eurofoundi andmebaasist „EU PolicyWatch“ selgub ka, et valitsused viitavad sissetulekutoetuse taseme ülemise või alumise lävendi määramisel sageli seadusejärgsele miinimumpalgale, näiteks lühendatud tööaja korral.
· COVID-19 pandeemia mõjutab tugevalt eelkõige sektoreid ja ameteid, kus miinimumpalgaga töötajate osakaal on suurem, sh põllumajandustöötajad (sektoris on 15% miinimumpalgaga töötajaid ja ligikaudu 20% mõne põllumajandustegevuse korral), jaekaubandustöötajad (13%) ning koristajad ja abilised (25%), kes aitavad ühiskonnal toimida sotsiaalse distantseerumise ja liikumispiirangu ajal.
· Teised sektorid ja ametid, kus miinimumpalgaga töötajate osakaal on suurem – eelkõige majutuse ja külalismajanduse töötajad (16%), kunsti, meelelahutuse, huvitegevuse või koduteenuste sektori töötajad (14%) või isiklikke teenuseid osutavad töötajad (16%) – olid nende hulgas, kes kogesid rahvatervishoiu meetmete mõju kohe COVID-19 pandeemia alguses.
Read lessVäljaanded ja andmed
TopJärgmistes jaotistes on juurdepääs selle teema paljudele väljaannetele, andmetele ja tegevusele.
- Väljaanded (156)
- Andmed
- Toimuv tegevus
Väljaanded
Eurofound publications come in a variety of formats, including reports, policy briefs, blogs, articles and presentations.
Füüsilisest isikust ettevõtjate miinimumpalga ja muude palgavormide reguleerimine
Publication 30 November 2022Watch the webinar - #AskTheExpert: Gender equality – It’s not all about pay
Sündmus 10 November 2021Andmed
A selection of related data on this topic are linked below.
- Data: Statutory minimum wages, 2023
- Data: Proportion of minimum wage workers who find it difficult to make ends meet, EU average
- Data: Minimum wage developments in real terms, 15 euro area countries, 2015 price levels
- Data: Proportion of minimum wage workers who find it difficult to make ends meet
- Database: COVID-19 EU PolicyWatch
- Database: Database of wages, working time and collective disputes
Toimuv tegevus
Research continues in this topic on a variety of themes, which are outlined below with links to forthcoming titles.
Pilot project on minimum wages
Following a request from the European Parliament and decision from the European Commission, Eurofound will carry out a pilot project on the 'Role of the minimum wage in establishing the Universal Labour Guarantee' in the EU from 2021 to 2023. The purpose of this pilot project is to provide data and research evidence that will feed into the monitoring of the European Commission’s initiative on adequate minimum wages. The main objectives will be examined in three distinct modules:
- Module 1: Enforcement of minimum wages and compliance – providing a measurement of compliance with minimum wage regulation and discussing the methodological and policy issues related to this measurement
- Module 2: Database on minimum wage rates applicable to low-paid jobs – building a database on minimum wages in collective agreements
- Module 3: Minimum tariffs in collective agreements – to verify the presence of minimum tariffs for self-employed in collective agreements. A report for this module was published in November 2022.
MEMBER OF THE NETWORK OF EU AGENCIES
Eurofound on Euroopa Liidu asutus