Miinimumpalgal on oluline mõju kokkulepitud ja tegelikule palgale
Avaldatud: 23 June 2025
Viimastel aastatel on riiklik miinimumpalk kõigis ELi riikides järsult tõusnud, mistõttu on nende mõju kollektiivsetele palgaläbirääkimistele ja palkade üldisele arengule üha olulisem. Tulemused näitavad, et riiklikul miinimumpalgal on positiivne mõju kokkulepitud palgataseme tõstmisele. Siiski on vaja hoolikalt kujundada poliitikat, et vältida kollektiivläbirääkimiste väljatõrjumist, eriti madalapalgalistes sektorites. Miinimumpalgal on oluline roll ka kõige madalamapalgaliste töötajate palgataseme parandamisel, kuigi ülekanduv mõju avaldub laiemas palgajaotuses.
Miinimumpalga poliitika on viimastel aastakümnetel muutunud ELi liikmesriikides üha populaarsemaks ning palga alammäärad on paljudes riikides kasvanud keskmisest ja mediaanpalgast rohkem. Seda poliitilist rõhuasetust on veelgi tugevdanud uus ELi direktiiv piisava miinimumpalga kohta. Sellega seoses on kõrgema riikliku miinimumpalga võimalik mõju muutunud poliitikakujundajate jaoks väga oluliseks. Kuidas mõjutavad riikliku miinimumpalga muudatused kollektiivseid palgaläbirääkimisi ja tegelikku palka?
Riiklikud miinimumpalgad parandavad kollektiivselt kokkulepitud palga alammäärasid
Suhteliselt kõrgema riikliku miinimumpalga taustal on arutelu selle üle, kas riiklik miinimumpalk võib nõrgendada kollektiivseid palgaläbirääkimisi, muutunud veelgi olulisemaks. See mure kajastub direktiivis, mille artiklis 4 on liikmesriikide valitsustele esitatud nõue edendada kollektiivsete palgaläbirääkimiste raamistikke.
Eurofoundi empiirilised järeldused, mis põhinevad aastatel 2015–2022 17 ELi liikmesriigis madalapalgalistes sektorites sõlmitud ligi 700 kollektiivlepingust koosneval valimil, näitavad, et kõrgem riiklik miinimumpalk ei pärsinud kollektiivseid palgaläbirääkimisi. Vastupidi, need aitavad tõsta kollektiivselt kokkulepitud palga alammäärasid nendes madalapalgalistes sektorites (joonis 1).
Uuringus uuriti, kas riikliku miinimumpalga tõus mõjutab tõenäosust, et sotsiaalpartnerid sõlmivad uusi kollektiivlepinguid. Lisaks eelmisest kokkuleppest möödunud ajale kerkis peamiseks teguriks, mis suurendas uue lepingu sõlmimise tõenäosust riikliku miinimumpalga taseme muutus pärast viimast kokkulepet (vt joonise 1 ülemine paneel). Inflatsiooni ja tööpuuduse muutused ei mõjutanud oluliselt uue lepingu sõlmimise tõenäosust.
Uuringus uuriti ka seda, mil määral suurendavad riikliku miinimumpalga muutused kollektiivselt kokkulepitud palga alammäärasid. Tulemused näitavad märkimisväärset positiivset mõju: kui miinimumpalk tõuseb 1%, tõuseb uus kokkulepitud palk 0,22% (vt joonise 1 alumine paneel).
Sellisel juhul oleks inflatsioonil suurem mõju kui riiklikul miinimumpalgal nominaalsete kokkulepitud palkade ülespoole tõstmisele (elastsus on 0,7). Olulise tegurina kerkib esile ka töötus: kõrgem töötuse määr on ootuspäraselt seotud negatiivse mõjuga kokkulepitud palkadele.
Impact of national minimum wages on (upper panel) the probability of signing a new collective agreement and (bottom panel) the magnitude of increases in negotiated wages: estimated coefficients
Hinnangud põhinevad kaheastmelisel II tüüpi Tobiti mudelil, mida hinnatakse kahes etapis. Sinised täpid tähistavad inflatsiooni, riikliku miinimumpalga ja töötuse määra mõju kohta uue kollektiivlepingu sõlmimise tõenäosusele (ülemine paneel) ja kollektiivselt kokkulepitud palkadele (alumine paneel) ning punktiirjooned usaldusvahemikku. Kui usaldusjoon ei ületa nulljoont, erineb hinnang statistiliselt oluliselt nullist, mille usaldustase on 95%. Hinnangud probiti mudelist, mis vastab kokkuleppe võrrandile kestuse ja mittevastavuse mannekeenidega, erinevat tüüpi fikseeritud mõjudega (kollektiivleping, riik ja kuu) ning ajalise trendiga. Usaldusintervallid (95%) arvutati tugevate standardvigade abil.
Source: Eurofound 2025
Neid empiirilisi tulemusi täiendasid ja nüansirikasid kvalitatiivsed teadmised intervjuudest, milles uuriti riikliku miinimumpalga ja kollektiivlepingute vastastikust mõju. Analüüs põhineb 40 intervjuul, mis viidi läbi kuues riigis (Saksamaa, Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania) ja kahes madalapalgalises sektoris: toidu ja joogi tootmine ning hooldekodu- ja sotsiaalhoolekanne.
Kuigi sotsiaalpartnerite arusaam riikliku miinimumpalga rollist oli riigiti ja sektoriti erinev, ilmnes mõningaid tõendeid selle kohta, et palga ja töötingimuste üle peetavate läbirääkimiste ulatus on piiratud. Juhtudel, kui riiklik miinimumpalk lähenes kollektiivselt kokkulepitud miinimumtasemele, nihkus läbirääkimiste fookus põhipalgalt töötasu muudele komponentidele.
Uuringus ei leitud aga kindlaid tõendeid kollektiivläbirääkimiste väljatõrjuva efekti ehk lepingute uuesti läbirääkimiste peatamise kohta. Samuti ei täheldatud mingit mõju valdkondlike kollektiivläbirääkimiste katvusele ega läbirääkimistel osalejate maastikule.
Kuigi uuringud üldiselt ei osutanud riikliku miinimumpalga kahjulikule mõjule madalapalgaliste töötajate kollektiivläbirääkimistele aastatel 2015–2022, on oluline jätkata madalapalgaliste sektorite olukorra jälgimist.
Riiklikul miinimumpalgal on pikem järelmõju tegelikele palkadele
Paljudes ELi liikmesriikides on riiklik miinimumpalk kasvanud keskmisest ja mediaanpalgast kiiremini. Kuna miinimumpalk muutub suhteliselt kõrgemaks, on peamine poliitiline mure see, kas miinimumpalga poliitika mõjutab otseselt suuremat osa töötajatest ja aitab kaasa palkade üldisele arengule.
Eurofoundi empiirilised tulemused näitavad, et riiklikul miinimumpalgal on märkimisväärne mõju madalapalgaliste töötajate palkadele – siin esindatud palgajaotuse esimeses kvartiilis, mis hõlmab kõige madalamalt tasustatud 25% töötajatest. Keskmiselt tõi riikliku miinimumpalga tõus 1% võrra kaasa madalapalgaliste töötajate palgatõusu 0,31% aastatel 2006–2021. See mõju on veelgi suurem viimasel alaperioodil 2015–2021, mil riikliku miinimumpalga tõus 1% tõi kaasa madalapalgaliste töötajate palgatõusu 0,43%.
Üks võimalik seletus viimaste aastate tugevamale mõjule on see, et suhteliselt kõrgem miinimumpalk – võrreldes keskmise palgaga – mõjutaks otseselt suuremat osa töötajatest ja oleks seetõttu suurem potentsiaal tõsta palgataset kõige madalamapalgaliste seas.
Oluline on see, et miinimumpalga poliitika mõju palkade märkimisväärsele tõstmisele palgajaotuse alumises osas tuleneb peamiselt miinimumpalga olulise tõusu perioodidest, nagu on näidatud joonisel 2. Kuni 15% suurune palgatõus tõstab üldjuhul madalaima palgaga töötajate palku, kuigi alla 5% suurustel muutustel on vähe mõõdetavat mõju. Suurematel tõusudel – üle 15% – on ülekaalukalt statistiliselt kõige olulisem ja märkimisväärsem mõju. Need ümberkujundavad sekkumised on peamine põhjus, miks riikliku miinimumpalga ja madalapalgaliste töötajate palgakasvu vahel on täheldatud positiivne seos.
Need tulemused viitavad riikliku miinimumpalga tõusu võimalikule ülekanduvale mõjule laiemas palgajaotuses. Empiiriline analüüs näitab positiivset seost riikliku miinimumpalga tõusu ja arengu vahel nii mediaan- kui ka ülemises palgakvintiilis (sealhulgas 25% kõrgeima palgaga töötajatest). Selle mõju ulatus on võrreldav madalapalgaliste töötajate puhul täheldatuga.
Need tulemused viitavad sellele, et miinimumpalga tõusul on keskmiselt ülespoole suunatud mõju kogu palgajaotuses (mille arengut juhivad igal juhul paljud muud tegurid peale miinimumpalga poliitika).
Effect of national minimum wage increases on low-paid wages by intensity of change
Vt joonise 1 märkusi. Intervallid määratakse kindlaks riigi miinimumpalga iga-aastase nominaalse tõusu alusel omavääringus. Madalapalgaliste töötajate hulka kuulub esimene palgakvartiil (25% madalaima palgaga töötajatest).
Source: Eurofound 2025
Need laiemad mõjud on kooskõlas juhtumitega, kus miinimumpalga suurtel tõusudel on madalapalgaliste töötajate tugeva palgakasvu tõttu märkimisväärne lühiajaline survemõju palgajaotusele.
See kajastub selgelt joonisel 3, milles kasutatakse kestevandmeid, mis näitavad palgataseme muutusi miinimumpalga muutumise aastal kogu jaotuse ulatuses. Andmed on rühmitatud palgadetsiilide kaupa – madalaima palgaga 10%-st töötajatest kuni kõige kõrgemalt tasustatud 10%-ni töötajatest. Tulemused näitavad, et ainult tavapärasest miinimumpalga tõusust (üle 15%) on tugev mõju palgajaotuse kokkusurumisele, kuna need tõstavad ebaproportsionaalselt madalaima palgaga töötajate palku.
Vaadeldud palkade kasvutempo palgadetsiili järgi
Riikliku miinimumpalga märkimisväärne tõstmine
Source: Eurofound 2025
Seda mustrit kinnitab veelgi konkreetsete juhtumite uurimine, kus riiklikku miinimumpalka on kogu ELis märkimisväärselt tõstetud. Nende hulka kuuluvad 23% kasv Sloveenias 2020. aastal, 22% kasv Hispaanias 2019. aastal ja riikliku miinimumpalga kehtestamine Saksamaal 2015. aastal, mis tõi kaasa palga alammäärade tugeva tõusu.
Need tulemused näitavad, et nendel poliitilistel sekkumistel oli ebaproportsionaalne mõju madalaima palgaga töötajate palkade tõstmisele, palgajaotuse kokkusurumisele ja palkade ebavõrdsuse olulisele vähendamisele.
Pilt: © Dusan Petkovic/Adobe Stock
Eurofound soovitab viidata sellele väljaandele järgmiselt.
Eurofound (2025), "Miinimumpalk mõjutab märkimisväärselt kokkulepitud ja tegelikku palka",artikkel.
