Tööturupoliitika
Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärk on tõsta 20–64-aastaste tööhõive määr 2030. aastaks vähemalt 78 %-ni. Kaasava tööhõive kasvu tagamiseks on vaja kaasavat tööturupoliitikat, mille eesmärk on suurendada alaesindatud rühmade, näiteks eakate, madala kvalifikatsiooniga inimeste või puuetega inimeste osalemist tööturul. Samal ajal on aktiivsel tööturupoliitikal, mille eesmärk on suurendada tööotsijate tööhõivevõimalusi ning parandada vabade töökohtade ja töötute vastavusse viimist, oluline roll pikaajalise töötuse ja olemasoleva oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi lahendamisel. Aktiivsed tööturumeetmed on näiteks koolitus, töövahendusteenused, värbamistoetused, otsene töökohtade loomine avalike töökavade jaoks või eriprogrammid, mille eesmärk on tagada üleminek koolist tööle. Riiklikel tööturuasutustel on oluline roll tõhusate aktiivsete tööturumeetmete rakendamisel ja sissetulekutoetuse andmisel töötuse perioodidel.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Puuetega inimeste tööhõivepoliitika tööriistad tööandjate kaasamiseks – taustaartikkel
See taustadokument vaatleb ELi poliitikakonteksti puuetega inimeste tööturul osalemise osas, vaatleb puuetega inimeste tööhõivelõhe peamisi takistusi ning kirjeldab poliitikavahendeid ja tööpraktikaid, mis toetavad nende tööhõivet, säilitamist ja karjääriarengut.Foundation Forum 2025: Key takeaways
This paper provides the top 20 takeaways from the Foundation Forum 2025 which took place at IMMA Venues Dublin on 19–20 November 2025.Tööülesanded ELis: mõju oskuste ja tööjõupuudusele
Käesolevas dokumendis esitatakse uusi tõendeid Euroopa Liidus (EL) tööülesannete liikide kohta. Selles tuuakse esile hiljutised muutused tööhõive struktuurilises struktuuris EL 27s.Eurofound jälgib tööturu struktuurimuutusi Euroopa töökohtade seire ja Euroopa ümberkorralduste seire kaudu, sealhulgas ülevaate andmisest õigusaktidest. Uuringutes uuritakse tööturu dünaamikat, ettevõtete tavasid, restruktureerimist ja sotsiaalpartnerite kaasamist poliitikast lähtuva rohepöörde, tehnoloogiliste muutuste ja tarneahelate ülemaailmse ümberkujundamise käsitlemisse. Selle eesmärk on anda tõendeid, mis aitavad mõista ELi konkurentsivõimet ja tugevdada sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet.
Need tõendid tööturu struktuurimuutuste kohta aitavad anda teavet tööturupoliitika ja tööstuspoliitika algatuste kohta, pakkudes teadmisi töökohtade võimaliku uuendamise või polariseerumise kohta, selle kohta, kuidas tööülesannete nõuded töökohtadel muutuvad, ja selle kohta, kas muutused tööhõive struktuuris kiirenevad või aeglustuvad.
Uute töövormide, sealhulgas digitaalsete töövormide, nagu platvormitöö ja IKT-põhine liikuv töö, uurimine aitab hinnata nende levikut aja jooksul ning seda, kuidas nende tekitatud võimalused või riskid mõjutavad asjaomaste inimeste tööhõivet ja tööturu väljavaateid. Eurofound jätkab oma platvormimajanduse andmekogu teabega tööhõive arengu ja reguleerimise kohta seda liiki majandustegevuses.
EU PolicyWatchi andmebaas hõlmab liikmesriikide valitsuste ja sotsiaalpartnerite võetud meetmeid, et leevendada hiljutiste kriiside – COVID-19, Ukraina sõja ja kasvava inflatsiooni – mõju ettevõtjatele, töötajatele ja kodanikele. Samuti loetletakse selles poliitikameetmed digi- ja rohepöörde toetamiseks ning ettevõtted, kes vajavad restruktureerimist.
Euroopa sotsiaalõiguste samba artikkel 4 keskendub tööhõive aktiivsele toetamisele. See toetab noortegarantii kaudu õigust õigeaegsele ja kohandatud abile, et parandada tööhõive või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise väljavaateid, noorte õigust haridustee jätkamisele, õpipoisiõppele, praktikale või tööpakkumisele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist, samuti töötute õigust individuaalsele, pidevale ja järjepidevale toetusele. 2021. aastal andis Euroopa Komisjon välja soovituse tööhõive tõhusaks toetamiseks.
Euroopa Komisjon: Komisjoni soovitus tööhõive tõhusa aktiivse toetamiseopens in new tab kohta (EASE)
Viimastel aastatel tööjõupuudus olnud üha enam peamine tegur, mis mõjutab tööturge ELis ja mujal. COVID-19 pandeemia järel on tööjõupuuduse levimus muutunud nii valitsuste kui ka sotsiaalpartnerite peamiseks probleemiks. Tööjõupuuduse peamised põhjused on demograafilised muutused, töökohtade kvaliteet ning rohe- ja digipööre.
2024. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon tööjõu ja oskuste nappuse vastu võitlemiseks, milles sätestati peamised meetmed, mida EL, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid võtma, et saavutada 2030. aastaks seatud oskuste ja tööhõive eesmärgid.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
10 September 2024
Company practices to tackle labour shortages
This report provides updated evidence on the persistence of labour shortages amid declining levels of labour market slack in the EU and at Member State level. This serves as a background to the main focus of the report, which is on organisational policies aimed at attracting workers to occupations in which shortages are common. Case studies were conducted across sectors and Member States to gain an insight into how organisations deal with recruitment and retention challenges in a tight labour market. The report offers lessons on steps employers can take to fill vacancies, whether acting alone or in partnership with other organisations. It builds on previous Eurofound research that developed a taxonomy of actions employers adopt aimed at addressing labour shortages.
21 May 2024
Becoming adults: Young people in a post-pandemic world
During the pandemic, many young people had to change their plans for the future. While at the end of 2023 young people’s labour market situation was more favourable than it had been in recent years, many obstacles remained on their route to independence, such as the rising cost of living and inability to move out of the parental home. This report explores young people’s wishes and plans for the future – and the well-being outcomes related to these plans – in the context of the current labour market and housing situation and progress on the implementation of the EU’s reinforced Youth Guarantee.
27 March 2023
Measures to tackle labour shortages: Lessons for future policy
As economies begin to recover from the COVID-19 pandemic, labour shortages are becoming increasingly evident despite the impact of the war in Ukraine on energy and commodity prices. These include shortages exacerbated by the crisis in some sectors and professions where they had been endemic for some time. This report looks at measures implemented at national level to tackle labour shortages in the health, care, and information and communication technology sectors, as well as those arising from the twin green and digital transition. It assesses what measures are effective and explores the contextual factors supporting or hindering effective policy implementation and outcomes.
20 July 2021
Tackling labour shortages in EU Member States
While unemployment is still a huge challenge in Europe, some countries, sectors and occupations are experiencing labour shortages. This report explores various approaches to identifying labour shortages and maps national policy debates around the issue. It documents public and social partner interventions to tackle labour shortages, such as measures fostering geographical or occupational mobility, addressing skills shortages and underinvestment in skills, improving working and employment conditions, and providing better matching procedures.
18 April 2021
Disability and labour market integration: Policy trends and support in EU Member States
This report examines policy developments in EU Member States aimed at supporting the inclusion of people with disabilities in the open labour market, with a particular focus on the three stages of entering into employment, staying in the job and returning to work after an absence. It explores the mechanisms and effectiveness of more than 150 different policy measures designed to address the dimensions in place in the EU before the COVID-19 pandemic: job creation, labour supply, labour demand and contextual factors. In addition, it provides an updated analysis of early policy measures created in the wake of the pandemic that aimed to support the labour market situation of people with disabilities. A country case study on Ireland complements the study by outlining the complexity of disability and support systems from a broader perspective. The report builds on the lessons learned and provides policy pointers to improve the integration of people with disabilities into the open labour market.
24 June 2020
COVID-19: Policy responses across Europe
The effect of the COVID-19 pandemic on the lives of individuals and societies, including on the economy and labour markets, is unprecedented. The impact of the global health emergency has placed a growing number of businesses under threat, putting the jobs of more and more workers at risk and impacting the livelihoods of many citizens. Policymakers moved swiftly in an effort to mitigate the social and economic effects on businesses, workers and citizens. Eurofound’s COVID-19 EU PolicyWatch database provides information on initiatives introduced to cushion these effects. Drawing on the content of this database of around 500 policy initiatives (April 2020), this report aims to present an overview of both large-scale government measures and collective agreements that impact on large groups of workers, setting this in the context of the evolving labour market situation.
Data: COVID-19 EU PolicyWatch
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Dragoș Adăscăliței
Research officerDragoș Adăscăliței on Eurofoundi tööhõive üksuse uurimisametnik. Tema praegune uurimistöö keskendub teemadele, mis on seotud töö tulevikuga, sealhulgas tehisintellekti mõjule töökohtadele, automatiseerimise tagajärgedele tööhõivele ning platvormitöö regulatiivsetele küsimustele. Ta on ka regulaarne panustaja võrdlevatesse projektidesse, mis jälgivad Euroopa tööjõuturgude struktuurseid muutusi. Enne Eurofoundiga liitumist oli ta Sheffieldi Ülikooli juhtimiskoolis töösuhete lektor. Tal on magistrikraad politoloogias Kesk-Euroopa Ülikoolist ja doktorikraad sotsioloogias Mannheimi Ülikoolist.
Tina Weber
Senior research managerTina Weber is a senior research manager in Eurofound’s Working Life unit. Her work has focused on labour shortages, the impact of hybrid work and an ‘always on’ culture and the right to disconnect, working conditions and social protection measures for self-employed workers and the impact of the twin transitions on employment, working conditions and industrial relations. She is responsible for studies assessing the representativeness of European social partner organisations. She has also carried out research on European Works Councils and the evolution of industrial relations and social dialogue in the European Union. Prior to joining Eurofound in 2019, she worked for a private research institute primarily carrying out impact assessments and evaluations of EU labour law and labour market policies. Tina holds a PhD in Political Sciences from the University of Edinburgh which focussed on the role of national trade unions and employers’ organisations in the European social dialogue.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
