Töösuhted ja sotsiaaldialoog

29 Märts 2023

Töösuhted ja sotsiaaldialoog on üks kuuest põhitegevusest Eurofoundi 2021.–2024. aasta tööprogrammis. Eurofound jätkab eksperdikeskusena riikliku ja ELi tasandi töösuhtesüsteemide ja sotsiaaldialoogi arengute jälgimist ja analüüsimiRead more

Töösuhted ja sotsiaaldialoog on üks kuuest põhitegevusest Eurofoundi 2021.–2024. aasta tööprogrammis. Eurofound jätkab eksperdikeskusena riikliku ja ELi tasandi töösuhtesüsteemide ja sotsiaaldialoogi arengute jälgimist ja analüüsimist. Eurofound toetab jätkuvalt tööturu osapoolte dialoogi, pöörates muu hulgas tähelepanu COVID-19 mõjule ja lähtudes oma korrespondentide võrgustiku riikliku tasandi eksperditeadmistest.

Järgmise nelja aasta jooksul esitab Eurofound kaalukaid ülevaateid ELi väljakutsetest ja väljavaadetest töösuhete ja sotsiaaldialoogi valdkonnas. Tuginedes selle valdkonna pikaajalistele eksperditeadmistele, uuritakse peamisi arenguid, mis mõjutavad töösuhete osalisi, protsesse ja põhitulemusi. Eurofound võrdleb riiklikke töösuhtesüsteeme, sh sotsiaaldialooge ja kollektiivläbirääkimisi . Tuginedes 2020. aastal loodud andmebaasile COVID-19 EU PolicyWatch, jälgib Eurofound valitsuste, sotsiaalpartnerite ja teiste osalejate poliitilisi algatusi, et leevendada kriisi sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ning anda oman panus taastamistöösse. Jätkatakse korrapärast aruandlust palgakokkulepete miinimumpalga ja tööaja arengute ning tööelu tulemuste kohta.

Eurofoundi eksperditeadmised toetavad sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist tõhusa sotsiaaldialoogi saavutamiseks ning amet edendab Euroopa sotsiaaldialoogi, analüüsides eri sektorite sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindavust , et hinnata nende sotsiaaldialoogi komiteedes osalemise kõlblikkust.

„Töötame selle nimel, et toetada tööturu osapoolte dialoogi. Leian, et meie kogutud andmed ja tehtud uuringud on olulised, kui need aitavad osalejatel endil paremini toimida... Aktiivne sotsiaaldialoog on osa nn sotsiaalsest turumajandusest, mille saavutamine on Euroopa Liidu eesmärk.“

David Foden, nõustaja, töösuhted

 

Read less

Viimased uuendused

Involvement of social partners in the implementation of national recovery and resilience plans

In 2022, the European Semester process was updated to take into account the launch of the Recovery and Resilience...

Sidusrühmade prioriteetide käsitlemine

Top

Eurofoundi uurimistegevuse eesmärk on aidata Euroopa institutsioonidel, riiklikel avaliku sektori asutustel ja eri tasandite sotsiaalpartneritel käsitleda ELi ja riiklikul tasandil esinevaid probleeme poliitikakujundamise, sotsiaaldialoogi, kollektiivläbirääkimiste ja töösuhete reguleerimiseRead more

Eurofoundi uurimistegevuse eesmärk on aidata Euroopa institutsioonidel, riiklikel avaliku sektori asutustel ja eri tasandite sotsiaalpartneritel käsitleda ELi ja riiklikul tasandil esinevaid probleeme poliitikakujundamise, sotsiaaldialoogi, kollektiivläbirääkimiste ja töösuhete reguleerimise valdkonnas.

Ameti tööprogramm on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmise nelja aasta poliitiliste suunistega, mida võetakse vahetult arvesse mitmes olulises poliitikavaldkonnas, mille eesmärk on luua tugev sotsiaalne Euroopa. Eelkõige toetab Eurofound Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaseid poliitilisi algatusi, mis on seotud sotsiaaldialoogi ja töötajate kaasamisega, eriti COVID-19 pandeemia kontekstis. Esitatakse konkreetsed järeldused Euroopa poliitilise mõttevahetuse jaoks, mis käsitleb miinimumpalka, tasustamise läbipaistvust ning tööaega. Euroopa Komisjoniga konsulteerides keskendub Eurofound oma töös jätkuvalt Euroopa sotsiaaldialoogile mitme valitud sektorites tehtud esindavusuuringu kaudu.

Read less

Poliitika põhisõnumid

Top

Industrial relations and social dialogue infographic
Infograafik

Eurofoundi uurimistöö peamisi järeldusi kasutavad poliitikakujundajad selleks, et käsitleda selle valdkonna teatud põhiküsimusi.

  • Sotsiaalpartneritel on kollektiivläbirääkimiste kaudu tähtis roll Euroopa töötajatele õiglase kohtlemise ning tööandjatele stabiilse ja prognoositava raamistiku kindlustamisel.
  • Tulemuslikud kollektiivläbirääkimised aitavad tagada, et ettevõtete konkurentsi keskmes on tõhususe suurendamine, mitte tööjõu ärakasutamine ühiste palga- ja töötingimuste kaudu.
  • Töösuhtesüsteeme ohustavad üha enam ühiskonna, tööturgude ja töökorralduse muutused. See tekitab probleeme liikmesriikide töösuhtesüsteemide põhiosalejate suutlikkusele.
  • Seoses palgaga ilmneb järeldustest, et toimetulekuraskustest teatab 10 palgatöötajast vähemalt seitse ning 10 muust töötajast alla viie. Need arvud on riigiti siiski väga erinevad. Pandeemia taustal võib miinimumpalgal olla osa sissetulekute stabiliseerimise poliitikameetmete paketis ning seega nõudluses võtta tõrjemeetmeid majanduslangusest ja majandussurutisest tingitud allakäiguspiraali vastu.
  • Tõhus Euroopa sotsiaaldialoog sõltub tugevatest sidemetest riikliku tasandiga, et ELi tegevuskava püsiks asjakohane ja ELi autonoomseid kokkuleppeid rakendataks riiklikul tasandil arukalt.
  • Kuigi Euroopa sotsiaaldialoogist on tekkinud mitu ühisalgatust, on kokkuleppeid sõlmitud vähe. Mõnes sektoris ollakse mures, et sotsiaalpartnerite taotlused kokkulepete rakendamiseks ELi õigusaktide kaudu on tagasi lükatud, ning nõutakse ELi ja riikliku tasandi vahel paremaid sidemeid.
  • Ametiühingute tiheduse kahanemise suundumus tekitab paljudes liikmesriikides muret. Vähem kui igas kolmandas üle 10 töötajaga ELi töökohas (29%) on olemas mingisugune töötajate esindatuse vorm. Õigusnõuded on esindatuse olemasolu peamiseks soodustavaks teguriks.
  • Kollektiivläbirääkimised on endiselt ELi töösuhtesüsteemide keskmes. Poliitikakujundajad peaksid kasutama ära COVID-19 kriisist tingitud võimalust käivitada uusi algatusi, et edendada, tugevdada ja toetada kollektiivläbirääkimisi.
  • Lisaks sotsiaalpartnerite jõupingutustele vajavad tõhus sotsiaaldialoog ja hästitoimivad töösuhted avaliku sektori raha ja avaliku sektori asutuste toetust. Poliitikakujundajad peaksid uurima teadmussiirde, ressursside pakkumise või Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandi sotsiaalpartneritega suhtlemise uusi vorme.
  • Õiglaste, hästitoimivate ja tasakaalustatud töösuhete kaitsmine ja edendamine on väga oluline selleks, et tagada ELis kaasav ja kestlik majanduskasv ning sotsiaalne progress. COVID-19 pandeemia järel on see ka oluline viis, kuidas poliitikakujundajad saavad integreerida ELi sotsiaalse ja majandusliku mõõtme, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas.
Read less

Praegune ja käimasolev uurimistöö

Top

2023. aastal jätkab Eurofound riiklike aruannete koostamist töösuhete, sotsiaaldialoogi ning tööelu eeskirjade arengusuundumuste ja tulemuste kohta.

Read more

2023. aastal jätkab Eurofound riiklike aruannete koostamist töösuhete, sotsiaaldialoogi ning tööelu eeskirjade arengusuundumuste ja tulemuste kohta.

Euroopa sotsiaaldialoogi toetamiseks avaldab amet 2023. aastal kuus uuringut sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindavuse kohta sektoriülesel tasandil ja viies sektoris: kutseline jalgpall, mööblitööstus, maavarade kaevandamine, puidutööstus ja ehitus. Lisaks toimuvad uuringud järgmistes sektorites: põllumajandus, posti- ja kulleriteenused, maanteetransport ja linnade ühistransport, graafikasektor, renditöö, sadamad, meretransport, parkimis-/nahatööstus ja jalatsid. Samuti jätkub tegevus algatustega, mis toetavad suutlikkuse suurendamist tõhusa sotsiaaldialoogi jaoks.

Eurofound kontrollib igal aastal riiklike sotsiaalpartnerite rolli poliitika kujundamisel Euroopa poolaasta protsessi ning taaste- ja vastupidavusrahastu raames. 2023. aastal keskendutakse valdkonna aruandes sotsiaalpartnerite kaasamisele Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kontekstis ning uus tegevus selles valdkonnas keskendub kliimamuutust käsitlevatele poliitikaalgatustele.

Asjakohased poliitikaalgatused, sh need, mis on tehtud Ukrainas toimuva sõja sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks, ning rohe- ja digipöördega seotud algatused dokumenteeritakse jätkuvalt Eurofoundi andmebaasis EU PolicyWatch. Andmebaasi ajakohastamisel keskendutakse sotsiaalpartnerite kaasamisele.

Valmib uuring kollektiivläbirääkimiste suundumuste kohta COVID-19 pandeemiaga seotud tervishoiu-, sotsiaal- ja majanduskriisi kontekstis. Avaldatakse ka tulemused valitud sektorites toimunud kollektiivläbirääkimiste arengu kohta. Uus tegevus seoses kollektiivläbirääkimistega muudel teemadel kui palk hõlmab kollektiivlepingute sisu kodeerimist sellistes küsimustes nagu tööaeg, kaugtöö, koolitus ning töö- ja eraelu tasakaal, et lisada see miinimumpalga katseprojekti jaoks loodud andmebaasi. Hakatakse uurima ka seda, kuidas seadusjärgse miinimumpalga tõus mõjutab madalapalgaliste rühmade kollektiivläbirääkimisi.

Töösuhtesüsteemide jätkuv seire hõlmab Euroopa töösuhete sõnastiku korrapärast ajakohastamist. Avaldatakse aastaülevaated miinimumpalga ja tööaja kohta ELis ning tööelu riigiprofiilide ajakohastused. Ühtlasi algab ettevalmistus palkade, tööaja ja kollektiivvaidluste andmebaasi ajakohastamiseks.

Allpool jaotistes on viidatud selle teemaga seotud väljaannetele, andmetele ja tegevustele.

Read less
  • Väljaanded (2399)
  • Andmed
  • Toimuv tegevus (11)

Andmed

Data related to this topic are linked below.