Sotsiaalpartnerid
'Sotsiaalpartnerid' on mõiste, mida Euroopas üldiselt kasutatakse juhtkonna ja tööjõu (tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud) ning mõnes kontekstis ka avalike asutuste esindajate kohta, kes osalevad sotsiaalses dialoogis. Mõiste 'Euroopa sotsiaalpartnerid' viitab konkreetselt neile ELi tasemel organisatsioonidele, kes osalevad Euroopa sotsiaalses dialoogis, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (TFEU) artiklites 154 ja 155. Sotsiaalpartnerid mängivad võtmerolli töösuhete juhtimises ning on võtmetähtsusega tegijad tööstussuhete süsteemides. Enamikus ELi liikmesriikides kujundavad nad töötingimusi ja mõjutavad sotsiaalpoliitikat kas kollektiivläbirääkimiste või kolmiksotsiaalse dialoogi kaudu. Nad on omavahel seotud osad mitmetasandilises valitsemissüsteemis, mis hõlmab Euroopa, riiklikku, sektorit, piirkondlikku (provintsi või kohalikku), ettevõtete ja asutuste tasandit.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonide esinduslikkus: Raudteesektor
See uuring annab teavet, mis võimaldab hinnata Euroopa sektoripõhise sotsiaaldialoogi komitee osapoolte esinduslikkust raudteesektori valdkonnas.Koht laua taga, aga kes otsustab? Sotsiaalpartnerid avaliku tööhõive ja sotsiaalkindlustusasutuste juhtimisel
See artikkel käsitleb ametiühingute ja tööandjate osatust avalike tööjõu- ja sotsiaalkindlustusasutuste juhtimises 27 ELi liikmesriigis ja Norras ning annab ülevaate nende mõjust, kui üldse, nendele institutsioonidele.Representativeness of the European social partner organisations: Commerce sector – 2026
This study provides information allowing for an assessment of the representativeness of the actors involved in the European sectoral social dialogue committee for the commerce sector.Eurofound uurib ja kajastab sotsiaalpartnerite arenguid ning uurib, kuidas nad on reageerinud ELi liikmesriikides ja Norras paljudele uutele poliitilistele, juriidilistele ja sotsiaalsetele väljakutsetele, mis on viimastel aastatel esile kerkinud.
TFEU tunnustab ja edendab sotsiaalpartnerite rolli ELi tasandil ning dokumenteerib EL-i pühendumust hõlbustada dialoogi sotsiaalpartnerite vahel, austades nende autonoomiat. Seda tunnustust illustreerib sotsiaalpartnerite mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmine. Nendes programmides seavad sotsiaalpartnerid ise oma prioriteedid ja läbirääkimiste päevakorra ning otsustavad sobivate sotsiaaldialoogi instrumentide üle.
Aastate jooksul on Euroopa institutsioonide poolt üha enam tunnustatud ELi tasandi sotsiaalpartnerite rolli. See kajastub näiteks iga-aastase kolmik-sotsiaalse tippkohtumise loomisel Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja sotsiaalpartnerite vahel, mis võimaldab viimastel oma sotsiaaldialoogi raames panustada ELi majandus- ja sotsiaaljuhtimise erinevatesse komponentidesse. Peamised tööstusharudeülesed organisatsioonid, mis esindavad sotsiaalpartnereid ELi tasandil, on:
Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC)
Euroopa Ärikonföderatsioon (BusinessEurope)
Euroopa Käsitööliste ja VKEde Assotsiatsioon (SMEunited, endine UEAPME)
Euroopa Tööandjate ja Ettevõtete Keskus, mis pakub avalikke teenuseid ja üldhuvi teenuseid (CEEP)
Sotsiaalpartnerid mängivad olulist rolli ELi sotsiaalse seadusandluse kujundamisel. Komisjon peab enne ettepanekute esitamist sotsiaalpoliitika valdkonnas konsulteerima sotsiaalpartneritega kohustusliku kaheetapilise konsultatsiooniprotsessi (Artilce 154 TFEU) kaudu. Lisaks saavad sotsiaalpartnerid sõlmida kokkuleppeid, mida saab rakendada kas autonoomselt vastavalt riiklikele tavadele või nende soovil ELi tasandil nõukogu otsusega (artikkel 155 TFEU). Selles osas on ELi tasandil rakendatud sotsiaalpartnerite lepingud mänginud olulist rolli ELi sotsiaalse acquis'i arendamisel.
Lisaks peavad Euroopa institutsioonid tööstuse kahte poolt Euroopa semestri, majandus- ja fiskaalpoliitika koordineerimise tsükli, arengu võtmeteguriks. Kuigi sotsiaalpartnerite roll semestril ei ole seadusandlikus raamistikus selgelt määratletud, on nende osalust tunnustatud ja tugevdatud määruses 1175/2011 eelarvepositsioonide jälgimise ning majanduspoliitika järelevalve ja koordineerimise kohta. 2015. aastal algatatud uuendatud Euroopa semester annab rohkem aega dialoogiks ja sotsiaalpartnerite suuremaks kaasamiseks kõigil tasanditel. 2025. aasta märtsis allkirjastasid Komisjon ja tööstusharudeülesed sotsiaalpartnerid ühise pakti Euroopa sotsiaaldialoogi tugevdamiseks. See tugineb 2024. aasta Val Duchesse'i sotsiaalpartnerite deklaratsioonile.
Euroopa Komisjon: Komisjon ja sotsiaalpartnerid allkirjastavad ühise pakti, et tugevdada sotsiaalset dialoogi Euroopasopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa semesteropens in new tab
Euroopa Komisjon: Sotsiaalpartnerite konsultatsioonidopens in new tab
BusinessEurope: Euroopa sotsiaalne dialoog – tööprogramm 2022–2024opens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
31 March 2025
National-level social governance of the European Semester and the Recovery and Resilience Facility
The Recovery and Resilience Facility (RRF) is integrated into the European Semester framework for economic and social policy coordination. It is the cornerstone of the NextGenerationEU package and provides funds to Member States for the implementation of the reforms and investments in their recovery and resilience plans until the end of 2026.
This report looks at the extent and quality of social partner involvement in the European Semester and in the RRF. It examines the question of how the social partners have been involved in the design and implementation of national recovery and resilience plans and how satisfied they have been with this involvement. It also aims to identify general trends in the implementation of the national plans, with a particular focus on measures in the social policy field. The involvement of the social partners came to the fore with the adoption of a new economic governance framework in April 2024, which introduced national medium-term fiscal-structural plans on which the social partners need to be consulted.
19 July 2023
Supporting regions in the just transition: Role of social partners
This report investigates the involvement of social partners in the just transition to a climate-neutral economy, with a particular focus on the territorial just transition plans. These plans aim to support the regions most negatively affected by the just transition by assisting workers to retrain, relocate and find other jobs, and also support industries that need to phase out fossil fuels or other greenhouse gas-intensive activities. The role and input of the social partners in these plans and their views on the just transition are explored. An analysis of social dialogue practices and examples of collective agreements shows the range of topics covered by the social partners. The report also investigates the role of the energy crisis in the just transition and how it has contributed to delays in the implementation of territorial just transition plans in certain Member States.
10 December 2021
Social partners going digital: Using digital tools and adapting social dialogue processes
Digital transformation is changing the world of work. This report looks at how social partners – the actors involved in the regulation of employment relationships – are increasingly adopting technological solutions to improve the services that they provide to their members and facilitate collective bargaining processes. Technological tools offer social partners the opportunity to enhance consultation, engage with their members through digitised processes, improve services and increase networking activities, as well as addressing the issue of membership decline. The findings of this report show that the extent to which the social partners use digital technologies varies greatly across the EU Member States, Norway and the United Kingdom. Provisions in collective agreements on several aspects of digitalisation have been identified in about half of the countries. Through these provisions, social partners encourage their members to boost training on digital skills, ensure fair and safe working conditions and take account of data protection and employee monitoring practices. The European social partners’ autonomous framework agreement on digitalisation has provided inspiration to national-level organisations, and follow-up actions in this regard have the potential to greatly benefit their members.
9 March 2021
Involvement of social partners in policymaking during the COVID-19 outbreak
Since 2016, Eurofound has closely monitored the involvement of national social partners in policymaking as part of the European Semester cycle. In 2020, the focus was on their involvement during the first months of the COVID-19 outbreak. While the pandemic has presented a huge challenge to social dialogue, the results of the analysis highlight how social dialogue can be an effective tool in shaping policy initiatives and finding solutions to emergency situations affecting businesses, workers, the economy and society. It is clear that the participation of social partners in the design and implementation of national recovery and resilience plans in 2021 will be key in the recovery process and for strengthening social dialogue going forward.
30 August 2020
Role of social partners in tackling discrimination at work
This report assesses the role of the social partners in tackling workplace discrimination. Against the background of EU and national anti-discrimination legislation, it highlights the extent to which the need to tackle discrimination on different grounds is on the radar of cross-sectoral social partners. It also provides an overview of the measures taken to deal with the persistent incidence of discrimination on the grounds of age, disability, race or ethnic origin, religion or belief, and sexual orientation or gender identity.
24 June 2020
COVID-19: Policy responses across Europe
The effect of the COVID-19 pandemic on the lives of individuals and societies, including on the economy and labour markets, is unprecedented. The impact of the global health emergency has placed a growing number of businesses under threat, putting the jobs of more and more workers at risk and impacting the livelihoods of many citizens. Policymakers moved swiftly in an effort to mitigate the social and economic effects on businesses, workers and citizens. Eurofound’s COVID-19 EU PolicyWatch database provides information on initiatives introduced to cushion these effects. Drawing on the content of this database of around 500 policy initiatives (April 2020), this report aims to present an overview of both large-scale government measures and collective agreements that impact on large groups of workers, setting this in the context of the evolving labour market situation.
Data: COVID-19 EU PolicyWatch
10 September 2020
Capacity building for effective social dialogue in the European Union
The aim of this report is to add to the discussion on how Eurofound can contribute to supporting capacity building of social partners for effective social dialogue. The report includes a review by Eurofound aimed at identifying the capacity-building needs and initiatives of social partners in relation to national frameworks for autonomous collective bargaining, involvement in European social dialogue and the European Semester, and the development of membership and services for members. It also includes the results from stakeholder consultations and two exchange seminars held in 2019, along with a set of policy pointers for further discussion.
6 December 2019
European sectoral social dialogue: Facts and figures
European sectoral social dialogue plays an important role in promoting dialogue between the social partners in industrial sectors at European level. There are currently 43 European sectoral social dialogue committees that bring together the social partners from the EU Member States – representatives of trade unions and employer organisations – to engage in dialogue on behalf of specific sectors. This research report provides facts and figures on sectoral diversity, social partner organisations, and representativeness at EU, Member State and sectoral levels.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Peter Kerckhofs
Senior research managerPeter Kerckhofs on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Tema töö keskendub sotsiaalpartnerite rollile Euroopa poolaastas ja ka riiklikele aruannetele töösuhete arengu kohta. Peteril on laialdased teadmised representatiivsusuuringute metoodika väljatöötamisel, Euroopa ja riiklike esindavuskriteeriumide rakendamisel erinevate sektorite konkreetses kontekstis, kogudes samal ajal ka põhjalikke teadmisi töösuhete maastikust erinevates sektorites. Peter on töötanud ka Euroopa töönõukogude ja Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogiga seotud projektidega. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta ETUI ja UCL-i teadlasena, EMCEFi poliitikasekretärina ning KU Leuveni sotsiaalteaduste teaduskonna doktorikooli teaduskoordinaatorina. Tal on bakalaureusekraad sotsiaaltöös ja magistrikraad politoloogias KU Leuvenist ja üks rahvusvahelistes suhetes UCL-ist ning doktorikraad töösuhetes Manchesteri ülikoolist.
Mária Sedláková
Research officerMária Sedláková on Eurofoundi tööelu üksuse uurimistöötaja, spetsialiseerudes võrdlevatele töösuhetele, sotsiaaldialoogile ja kollektiivläbirääkimistele. Tal on ekspertiisi kollektiivlepingute sisuanalüüsis. Tema praegune töö käsitleb sotsiaalpartnerite rolli riiklike avalike tööjõuteenuste ja sotsiaalkindlustusasutuste juhtimisel ning sotsiaaldialoogi rolli tööjõu migratsioonis. Samuti panustab ta EL-i tasandi sektoripõhiste sotsiaalpartnerite esinduslikkuse hindamisse ning korraldab iga kahe aasta tagant toimuvaid Tripartite Exchange seminare. Enne Eurofoundiga liitumist uuris Mária kollektiivläbirääkimisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni valitsemise ja kolmipartismi osakonnas Genfis (2020–2022), pärast uurimistööd Bratislava Kesk-Euroopa Tööuuringute Instituudis (2013–2020). Tal on magistrikraad politoloogias, spetsialiseerudes võrdlevale Euroopa poliitikale Central European Universityst.
Victoria Cojocariu
Research officerVictoria Cojocariu on uurimistöötaja Eurofoundi tööelu üksuses, kes tegeleb sotsiaaldialoogi ja töösuhete teemadega. Ta on laialdaselt seotud Eurofoundi esindusuuringutega, mis toetavad Euroopa sotsiaaldialoogi, samuti uuringutes, mis analüüsivad sotsiaalpartnerite rolli riiklikul ja Euroopa tasandil ning kollektiivläbirääkimiste praktikaid. Tema uurimishuvid hõlmavad digitaliseerimist, töökorraldust ja töökohapraktikaid. Alates 2025. aastast haldab Victoria ELi PolicyWatch andmebaasi. Enne Eurofoundiga liitumist 2019. aastal töötas Victoria Bukaresti Avaliku Innovatsiooni Keskuses ja Rumeenia Open Society Foundationis uurijana, panustades riiklikesse ja rahvusvahelistesse uurimisprojektidesse migratsiooni, hariduse, kolmandate riikide tööturule ligipääsu ning inimõiguste valdkonnas. Tal on bakalaureuse- ja magistrikraadid sotsioloogias.
Angelina Atanasova
Research support officerAngelina Atanasova on Eurofoundi Tööelu üksuse uurimistugitöötaja. Tema praegused uurimisteemad hõlmavad sotsiaalset dialoogi ja töösuhteid, samuti puuetega inimeste õigusi ja puuetega inimeste kaasamist tööturule. Enne Eurofoundiga liitumist 2024. aastal töötas ta kümme aastat poliitikauuringute kallal Brüsselis, olles uurija Euroopa Sotsiaalvaatluskeskuses, teaduskaastöötaja KU Leuveni õigusteaduskonnas ning poliitikakonsultant võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase poliitika alal Open Society European Policy Institute'is. Tal on doktorikraad ELi õiguses ja sotsioloogias KU Leuvenist ning magistrikraad avalikus poliitikas Central European Universityst. Tema peamised uurimishuvid hõlmavad puuetega inimeste õigusi, võrdsust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset dialoogi.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.







