&w=3840&q=90)
Sotsiaalne dialoog
Sotsiaaldialoogi võib defineerida kui läbirääkimisi, konsultatsioone, ühiseid tegevusi, arutelusid ja teabe jagamist tööandjate ja töötajate vahel. Hästi toimiv sotsiaalne dialoog on võtmetähtsusega tööriist töötingimuste kujundamisel, kaasates erinevaid osapooli erinevatel tasanditel. See tasakaalustab töötajate ja tööandjate huve ning aitab kaasa nii majanduslikule konkurentsivõimele kui ka sotsiaalsele sidususele.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Töösuhted: Diskursus ja areng tööaja korralduses 2025. aastal
2025. aasta tööaja korralduse muutused kogu ELis peegeldavad riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisust ja sotsiaaldialoogi tasandit. See artikkel analüüsib 2025. aasta arutelusid ja arenguid ületundide, tööaja registreerimise, aastapuhkuse ja tööaja vähendamise osas.Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonide esinduslikkus: Raudteesektor
See uuring annab teavet, mis võimaldab hinnata Euroopa sektoripõhise sotsiaaldialoogi komitee osapoolte esinduslikkust raudteesektori valdkonnas.Representativeness of the European social partner organisations: Commerce sector – 2026
This study provides information allowing for an assessment of the representativeness of the actors involved in the European sectoral social dialogue committee for the commerce sector.Poliitikakujundajad vajavad kindlaid tõendeid, et mõista tööturul toimuvaid muutusi ja reageerida Euroopa töösuhete muutuvatele dünaamikatele. Eurofound kasutab andmeid ja analüüse, mis on kogutud oma korrespondentide võrgustikust ELi liikmesriikides ja Norras, et kaardistada trende ja mustreid ning tuua näiteid hästi toimivast sotsiaaldialoogist nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.
Eurofoundi uuring uurib selliseid aspekte nagu sotsiaalpartnerite kaasatus poliitikakujundamisse, töötajate kaasamine ja osalus, kollektiivläbirääkimised, palga- ja preemiasüsteemid, töötajate esindatus ning töösuhted kõigil tasanditel. See uurib, kuivõrd on töösuhted kohanenud mitmepoolsete organisatsioonide tekkimisega.
Agentuur on loonud üle 40 aasta kestnud ulatusliku tööpaga, mis on kaardistanud sotsiaalse dialoogi mitmekülgseid ja muutuvaid tahke Euroopas erinevatel tasanditel: ettevõtetel, sektoritasandil, riiklikel, Euroopa ja rahvusvaheliselt.
2022. aastal avaldatud tööstussuhete lipulaevaaruanne annab ülevaate töösuhete kõige olulisematest arengutest, sealhulgas sotsiaaldialoogist, aastatel 2015–2019. Muud selles valdkonnas tehtud tööd kaardistavad töösuhete võtmemõõtmed.
Avaldamine: Töösuhted: Arengud 2015–2019
Avaldamine: Töösuhete võtmemõõtmete kaardistamine
Sotsiaalne dialoog on Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõte, mis kuulutati välja 2017. aastal. Uute arutelude tekkimine sotsiaalse õigluse, demokraatia, töö kvaliteedi ja uute töösuhete mudelite teemadel on esitanud väljakutse traditsioonilistele töösuhete ja sotsiaaldialoogi süsteemidele.
Kolmkümmend aastat pärast Euroopa sotsiaaldialoogi ajaloolist avamist Val Duchesse'is Brüsselis käivitas Euroopa Komisjon 5. märtsil 2015 uuesti sotsiaaldialoogi uue alguse protsessi kõrgetasemelisel üritusel, mis tõi kokku sotsiaalpartnerite organisatsioonid üle kogu Euroopa. Euroopa sotsiaaldialoog on ELi sotsiaalpoliitika instrument, mis aitab otseselt kujundada ELi tööseadusandlust ja poliitikaid.
25. jaanuaril 2023 tegi komisjon ettepaneku nõukogu soovituse kohta "sotsiaaldialoogi tugevdamine EL-is" ning avaldas uue teate sotsiaaldialoogi tugevdamisest ja edendamisest, "kasutades selle täielikku potentsiaali õiglaste üleminekute juhtimiseks", nagu on välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas. 2023. aasta septembris teatas komisjoni president von der Leyen 2024. aastal toimuvast sotsiaalpartnerite tippkohtumisest, mis kajastab 1985. aasta tippkohtumist.
2025. aasta märtsis allkirjastasid komisjon ja tööstusharudeülesed sotsiaalpartnerid ühise pakti Euroopa sotsiaaldialoogi tugevdamiseks. See tugineb 2024. aasta jaanuari Val Duchesse tippkohtumisele ja selle sotsiaalpartnerite deklaratsioonile.
Euroopa Komisjon: Val Duchesse'i sotsiaalpartnerite tippkohtumine 2024opens in new tab
Eur-LEX: Nõukogu 12. juuni 2023 soovitus sotsiaaldialoogi tugevdamiseks Euroopa Liidusopens in new tab
Eurofoundi blogi: Val Duchesse'ist Riiani: kuidas taaskäivitada sotsiaalne dialoog?
Euroopa Komisjon: Komisjon sätestab konkreetseid meetmeid sotsiaalpartnerite suuremaks kaasamiseks riiklikul ja ELi tasandilopens in new tab
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
20 November 2024
Tripartite Exchange Seminar 2024: The role of social dialogue in a green just transition
20 March 2023
Trends in national social dialogue in responding to external shocks or crises: Background paper
This paper provides an overview of the involvement of the social partners in policymaking and social dialogue in recent years, primarily at national peak level. It will focus on the evolution of social dialogue over the past decade and a half in terms of its response to external shocks, focusing on three key periods: the financial and economic crisis between 2008 and 2012; the subsequent recovery and consolidation phase between 2013 and early 2020; the recent series of new crises, starting in 2020 with the COVID-19 pandemic up to today’s combined challenges of inflation, the ‘cost of living crisis’ and the Russian invasion of Ukraine.
1 December 2022
Social dialogue and collective bargaining in the hospital sector during the COVID-19 pandemic
This report analyses the role of social dialogue and collective bargaining in addressing the challenges created or exacerbated by the COVID-19 pandemic in the hospital sector. It also explores whether existing social dialogue and collective bargaining processes at national level were adapted in order to address these new challenges. The research included a literature review to contextualise the structural features of the hospital sector and an analysis of policy initiatives to manage the crisis implemented across the EU27 and Norway. The findings indicate that the level and nature of the social partners’ involvement in pandemic responses varied across Europe. Social dialogue and collective bargaining played a prominent role in some countries, while in others the social partners were less involved. Although no substantial changes were identified in social dialogue institutions and processes, the breadth of issues they deal with expanded beyond the traditional areas of employment and working conditions.
7 February 2022
Collective labour disputes in the EU
In recent years, apart from some intermittent spikes, there has been a general decrease in industrial action across the EU Member States. During the COVID-19 pandemic, this trend has continued, with the most significant labour disputes not surprisingly occurring in the human health and social services sector, the education sector and the transport and logistics sector. This report analyses the data collected in 2018–2019 by Eurofound during the piloting of its Industrial Action Monitor (IAM) database. Using cluster analysis, the research classified industrial action in Europe into five categories: national disputes of interest and rights, sometimes involving different forms of employment; extended disputes about collective pay agreements; localised disputes about employment problems, working time and restructuring, with short work stoppages; localised disputes about workers’ rights and grievances over company policies; and disputes concerning public policies.
In terms of specific issues, problems over pay accounted for over 40% of disputes, employment problems accounted for 20%, other aspects of working conditions accounted for 16% and protests accounted for 13%. Noting the lack of complete data on industrial action in Europe, the analysis points to the need for a systematic collection of empirical evidence in the future to provide a sound basis for comparative analysis.
23 March 2021
Working life in the COVID-19 pandemic 2020
This publication consists of individual country reports on working life during 2020 for 29 countries – the 27 EU Member States, Norway and the United Kingdom. The country reports summarise first evidence on the impact of the COVID-19 pandemic on working life based on national research and survey results. They outline the policy responses of governments and social partners in their efforts to cushion the socioeconomic effects and include a focus on policy areas that have been accelerated or disrupted due to the crisis. Finally, the reports explore the impact of the pandemic on industrial action, working time and wages.
Please note that there is no consolidated report on working life in the EU in 2020.
9 March 2021
Involvement of social partners in policymaking during the COVID-19 outbreak
Since 2016, Eurofound has closely monitored the involvement of national social partners in policymaking as part of the European Semester cycle. In 2020, the focus was on their involvement during the first months of the COVID-19 outbreak. While the pandemic has presented a huge challenge to social dialogue, the results of the analysis highlight how social dialogue can be an effective tool in shaping policy initiatives and finding solutions to emergency situations affecting businesses, workers, the economy and society. It is clear that the participation of social partners in the design and implementation of national recovery and resilience plans in 2021 will be key in the recovery process and for strengthening social dialogue going forward.
11 December 2020
Industrial relations: Developments 2015–2019
As part of its mandate to promote dialogue between management and labour, Eurofound has monitored and analysed developments in industrial relations systems at EU level and in EU Member States for over 40 years. This flagship report is based on the work done in this context during the last programming period (2015–2019). It draws on the extensive monitoring of industrial relations systems and social dialogue carried out by Eurofound on an ongoing basis. The overall aim of the report is to assist policymakers and industrial relations actors both to understand the challenges facing social dialogue and to identify possible ways to contribute to balanced and well-functioning industrial relations systems going forward.
12 October 2020
European Company Survey 2019 - Workplace practices unlocking employee potential
This report is based on the fourth edition of the European Company Survey (ECS), which was carried out jointly by Eurofound and Cedefop in 2019. It describes a wide range of practices and strategies implemented by European companies in terms of work organisation, human resource management, skills use and skills development, and employee voice. The report shows how these practices are combined and how the resulting ‘bundles of practices’ are associated with two outcomes beneficial to employees and employers: workplace well-being and establishment performance.
The analysis finds that the establishments that are most likely to generate this win–win outcome are those that combine a high degree of worker autonomy, a balanced motivational strategy, a comprehensive training and learning strategy, and high levels of direct employee involvement in decision-making, as well as offering managerial support for these practices. To boost the adoption of employee-oriented practices – particularly in relation to autonomy, skills and employee involvement – managers should be offered appropriate support, as they play a key role in the decision to initiate workplace change. They are also crucial to its success, as they must continuously support the workplace practices implemented.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Tina Weber
Senior research managerTina Weber on Eurofoundi tööelu üksuse vanemteadusjuht. Tema töö on keskendunud tööjõupuudusele, hübriidtöö mõjule ja 'alati töös' kultuurile ning õigusele katkestada, töötingimustele ja sotsiaalkaitse meetmetele iseseisvalt ettevõtjatele ning kaksikülemineku mõjule tööhõivele, töötingimustele ja töösuhetele. Ta vastutab uuringute eest, mis hindavad Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonide esinduslikkust. Ta on teinud ka uurimistööd Euroopa töönõukogude ning töösuhete ja sotsiaaldialoogi arengu kohta Euroopa Liidus. Enne Eurofoundiga liitumist 2019. aastal töötas ta erauuringute instituudis, kus peamiselt viidi läbi ELi tööõiguse ja tööturupoliitikate mõjuhinnanguid ja hindamisi. Tina omab Edinburghi Ülikoolist poliitikateaduste doktorikraadi, keskendudes riiklike ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide rollile Euroopa sotsiaalses dialoogis.
Peter Kerckhofs
Senior research managerPeter Kerckhofs on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Tema töö keskendub sotsiaalpartnerite rollile Euroopa poolaastas ja ka riiklikele aruannetele töösuhete arengu kohta. Peteril on laialdased teadmised representatiivsusuuringute metoodika väljatöötamisel, Euroopa ja riiklike esindavuskriteeriumide rakendamisel erinevate sektorite konkreetses kontekstis, kogudes samal ajal ka põhjalikke teadmisi töösuhete maastikust erinevates sektorites. Peter on töötanud ka Euroopa töönõukogude ja Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogiga seotud projektidega. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta ETUI ja UCL-i teadlasena, EMCEFi poliitikasekretärina ning KU Leuveni sotsiaalteaduste teaduskonna doktorikooli teaduskoordinaatorina. Tal on bakalaureusekraad sotsiaaltöös ja magistrikraad politoloogias KU Leuvenist ja üks rahvusvahelistes suhetes UCL-ist ning doktorikraad töösuhetes Manchesteri ülikoolist.
Mária Sedláková
Research officerMária Sedláková on Eurofoundi tööelu üksuse uurimistöötaja, spetsialiseerudes võrdlevatele töösuhetele, sotsiaaldialoogile ja kollektiivläbirääkimistele. Tal on ekspertiisi kollektiivlepingute sisuanalüüsis. Tema praegune töö käsitleb sotsiaalpartnerite rolli riiklike avalike tööjõuteenuste ja sotsiaalkindlustusasutuste juhtimisel ning sotsiaaldialoogi rolli tööjõu migratsioonis. Samuti panustab ta EL-i tasandi sektoripõhiste sotsiaalpartnerite esinduslikkuse hindamisse ning korraldab iga kahe aasta tagant toimuvaid Tripartite Exchange seminare. Enne Eurofoundiga liitumist uuris Mária kollektiivläbirääkimisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni valitsemise ja kolmipartismi osakonnas Genfis (2020–2022), pärast uurimistööd Bratislava Kesk-Euroopa Tööuuringute Instituudis (2013–2020). Tal on magistrikraad politoloogias, spetsialiseerudes võrdlevale Euroopa poliitikale Central European Universityst.
Victoria Cojocariu
Research officerVictoria Cojocariu on uurimistöötaja Eurofoundi tööelu üksuses, kes tegeleb sotsiaaldialoogi ja töösuhete teemadega. Ta on laialdaselt seotud Eurofoundi esindusuuringutega, mis toetavad Euroopa sotsiaaldialoogi, samuti uuringutes, mis analüüsivad sotsiaalpartnerite rolli riiklikul ja Euroopa tasandil ning kollektiivläbirääkimiste praktikaid. Tema uurimishuvid hõlmavad digitaliseerimist, töökorraldust ja töökohapraktikaid. Alates 2025. aastast haldab Victoria ELi PolicyWatch andmebaasi. Enne Eurofoundiga liitumist 2019. aastal töötas Victoria Bukaresti Avaliku Innovatsiooni Keskuses ja Rumeenia Open Society Foundationis uurijana, panustades riiklikesse ja rahvusvahelistesse uurimisprojektidesse migratsiooni, hariduse, kolmandate riikide tööturule ligipääsu ning inimõiguste valdkonnas. Tal on bakalaureuse- ja magistrikraadid sotsioloogias.
Valeria Virgili
Project support officerValeria Virgili on Eurofoundi tööelu üksuse projektitoe ametnik. Praegu töötab ta Sotsiaaldialoogi Võrgustikus, mis on teenustasandi kokkulepe, mida rahastab Euroopa Komisjoni Tööhõive, Sotsiaalküsimuste ja Kaasatuse Peadirektoraat ning mida koordineerib Eurofound, et toetada Euroopa sotsiaaldialoogi analüüsi ja edendamist. Enne seda läbis ta praktika ja 11-kuulise ajutise ametikoha Eurofoundis, panustades Sotsiaaldialoogi Võrgustikuga seotud tegevustesse. Enne agentuuriga liitumist töötas ta kaks aastat ADAPT-is, Itaalia uurimiskeskuses, mis on spetsialiseerunud rahvusvahelisele ja võrdlevale tööõiguse ning töösuhete uurimisele. Valeria omab magistrikraadi poliitikas ja sotsiaalpoliitikas Bologna Ülikoolist.
Angelina Atanasova
Research support officerAngelina Atanasova on Eurofoundi Tööelu üksuse uurimistugitöötaja. Tema praegused uurimisteemad hõlmavad sotsiaalset dialoogi ja töösuhteid, samuti puuetega inimeste õigusi ja puuetega inimeste kaasamist tööturule. Enne Eurofoundiga liitumist 2024. aastal töötas ta kümme aastat poliitikauuringute kallal Brüsselis, olles uurija Euroopa Sotsiaalvaatluskeskuses, teaduskaastöötaja KU Leuveni õigusteaduskonnas ning poliitikakonsultant võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase poliitika alal Open Society European Policy Institute'is. Tal on doktorikraad ELi õiguses ja sotsioloogias KU Leuvenist ning magistrikraad avalikus poliitikas Central European Universityst. Tema peamised uurimishuvid hõlmavad puuetega inimeste õigusi, võrdsust, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset dialoogi.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
