Töösuhted
Ametiühingud, tööandjate organisatsioonid ja riigiasutused mängivad kõik oma rolli töösuhte juhtimises. Need on omavahel seotud osad süsteemis, mis toimib Euroopa, riiklikul, valdkondlikul, piirkondlikul ja ettevõtte tasandil. Viimastel aastatel, kuna tehnoloogia ja töövormid arenevad pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas, on töösuhete süsteemid seisnud silmitsi kriitiliste väljakutsetega.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.Tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute kaasamine Euroopa semestrisse 2024–2025
See aruanne analüüsib ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide rolli keskmise tähtajaga fiskaalstruktuuri plaanide ja 2025. aasta iga-aastaste eduaruannete kujundamisel. See analüüsib sotsiaalpartnerite kaasatust riiklikul tasandil valitsustega ning nende koostööd Euroopa Komisjoniga faktikogumismissioonides, riigiaruannetes ja riigipõhistes soovitustes ning hinnatakse nende osalemist laiemas Euroopa semestris, sealhulgas uues sotsiaalse ühtlustamise raamistikus.Riiklikud miinimumpalgad ELis: poliitikapõhine kasv, jätkuv lähenemine ja suurenenud lähedus läbiräägitud palkadele
Viimase aasta jooksul on riiklikud miinimumpalgad kogu ELis, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, märkimisväärselt tõusnud, jätkates piirkondlike erinevuste vähenemist. ELi miinimumpalga direktiiv on kujunenud oluliseks miinimumpalga tõusu ajendiks paljudes riikides, ületades inflatsioonitasemeid ja tõustes paljudes madalapalgalistes sektorites kiiremini kui kollektiivselt kokkulepitud palgapõhid.Eurofound on 40 aasta jooksul arenenud töösuhete suundumuste jälgimise ja analüüsimise peamiseks eksperdikeskuseks. See hõlmab seoseid Euroopa ja riikliku tasandi sotsiaaldialoogi. Tuginedes oma Eurofoundi korrespondentide võrgustiku teadmistele ELi liikmesriikides ja Norras, on ta jäädvustanud arenguid kõigis liikmesriikides ja ELis tervikuna.
Eurofound on koostanud ELis ja Norras töösuhete valdkonnas hulga võrdlevaid analüüse, artikleid ja juhtumiuuringuid ning korrapäraselt ajakohastatavaid andmebaase seotud teemadel.
Teadustöö kaardistab ja arutleb 21. sajandi Euroopa töösuhete süsteemide peamiste mõõtmete ja näitajate üle. Teises uurimistöös vaadeldakse, kuidas sotsiaalpartnerid on uurinud uusi teemasid, vahendeid ja uuenduslikke lähenemisviise, et reageerida viimastel aastatel esile kerkinud paljudele uutele poliitilistele, õiguslikele ja sotsiaalsetele probleemidele.
Palk ja tööaeg on jätkuvalt suurt huvi pakkuvad valdkonnad ja need vaadatakse igal aastal üle. Hiljutise palgaajakohastamise üks osa keskendub seadusjärgsele miinimumpalga tasemele kogu ELis, samas kui teine keskendub kollektiivsetele palgaläbirääkimistele.
Alates 2006. aastast on Eurofound Euroopa Komisjoni volitusel läbi viinud uuringuid Euroopa valdkondlike sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindatuse kohta. Nende uuringute eesmärk on anda põhiteavet, mis on vajalik Euroopa valdkondlike sotsiaaldialoogi komiteede loomiseks ja toimimiseks.
Sellega seoses käivitas Euroopa Komisjon 2015. aastal Euroopa sotsiaaldialoogi uue alguse. 2016. aasta juunis tehtud ühisavalduses rõhutasid komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja sotsiaalpartnerid selle olulist rolli ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kujundamise olulise osana.
2023. aasta septembris kuulutas komisjoni president von der Leyen välja sotsiaalpartnerite tippkohtumise Euroopa sotsiaalpartneritega 2024. aastal Val Duchesse'is, et tegeleda tööjõu ja oskuste nappusega, kajastades peaaegu 40 aastat tagasi samas kohas toimunud sotsiaaldialoogi tippkohtumist. 2025. aasta märtsis allkirjastasid komisjon ja sektoriülesed sotsiaalpartnerid ühise pakti Euroopa sotsiaaldialoogi tugevdamiseks. See tugineb 2024. aasta Val Duchesse'i sotsiaalpartnerite deklaratsioonile.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
24 October 2023
Working time in 2021–2022
The most important changes in the regulation of working time in Europe in 2021 and 2022 were related to the transposition of two European directives: the Work–life Balance Directive and the Transparent and Predictable Working Conditions Directive. The reduction of working time and more specifically the four-day working week have been increasingly debated in many EU Member States. In 2022, the average collectively agreed working week in the EU stood at 38.1 hours. Of the sectors analysed, agreed working hours were shortest in public administration, at around 37.7 hours – still longer than the overall average – and longest in the retail sector, at 38.5 hours. The average collectively agreed paid annual leave entitlement stood at 24.3 days in the EU, and was higher in the Member States that were part of the EU prior to its 2004 enlargement (EU14), at 25.3 days, than in the other Member States, at only 20.9 days. If working collectively agreed hours, full-time workers in the EU27 would have worked, on average, 1,726 hours in 2022, with an average of 1,698 hours in the EU14 and 1,822 hours in the other Member States.
29 June 2023
Minimum wages in 2023: Annual review
The 2023 annual review of minimum wages was prepared in the context of unprecedented inflation across Europe. While this led to hefty increases in nominal wage rates in many countries, it was in many cases not enough to maintain workers’ purchasing power. Based on developments over the last decade, this report shows that, overall, minimum wage earners in nearly all countries saw their purchasing power rising, the gap between their wages and average wages narrowing, and to some degree growth exceeding labour productivity development. Despite the short-term losses in real terms, these longer-term gains did not disappear in 2023. Even in the context of rising inflation, the processes of wage setting did not change substantially. But the early impacts of the EU directive on adequate minimum wages are noticeable, with more countries electing to use the international ‘indicative reference values’ mentioned in the directive – 50% of the average or 60% of the median wage – when determining their targets for new levels. This year’s report presents, for the first time, an in-depth insight into net minimum wages for single adults, through the EUROMOD tax–benefit microsimulation model, while presenting the latest research findings on minimum wages, published during 2022.
30 August 2022
Moving with the times: Emerging practices and provisions in collective bargaining
This report analyses recent developments and emerging practices in collective bargaining processes and outcomes, mainly in the private sector. The report covers collective bargaining systems in 10 EU Member States and is based on cases identified through interviews with key stakeholders and negotiating parties at national level. It analyses the effects of the COVID-19 pandemic and the subsequent economic and social crisis on collective bargaining dynamics and collective agreements. It also investigates practices and innovations that have emerged in response to structural drivers such as technological change, decarbonisation and climate-neutrality policies, and workforce ageing. It assesses the capacity of collective bargaining systems to adapt to structural changes in work, production and the labour market as well as medium-term trends.
10 December 2021
Social partners going digital: Using digital tools and adapting social dialogue processes
Digital transformation is changing the world of work. This report looks at how social partners – the actors involved in the regulation of employment relationships – are increasingly adopting technological solutions to improve the services that they provide to their members and facilitate collective bargaining processes. Technological tools offer social partners the opportunity to enhance consultation, engage with their members through digitised processes, improve services and increase networking activities, as well as addressing the issue of membership decline. The findings of this report show that the extent to which the social partners use digital technologies varies greatly across the EU Member States, Norway and the United Kingdom. Provisions in collective agreements on several aspects of digitalisation have been identified in about half of the countries. Through these provisions, social partners encourage their members to boost training on digital skills, ensure fair and safe working conditions and take account of data protection and employee monitoring practices. The European social partners’ autonomous framework agreement on digitalisation has provided inspiration to national-level organisations, and follow-up actions in this regard have the potential to greatly benefit their members.
11 December 2020
Industrial relations: Developments 2015–2019
As part of its mandate to promote dialogue between management and labour, Eurofound has monitored and analysed developments in industrial relations systems at EU level and in EU Member States for over 40 years. This flagship report is based on the work done in this context during the last programming period (2015–2019). It draws on the extensive monitoring of industrial relations systems and social dialogue carried out by Eurofound on an ongoing basis. The overall aim of the report is to assist policymakers and industrial relations actors both to understand the challenges facing social dialogue and to identify possible ways to contribute to balanced and well-functioning industrial relations systems going forward.
10 September 2020
Capacity building for effective social dialogue in the European Union
The aim of this report is to add to the discussion on how Eurofound can contribute to supporting capacity building of social partners for effective social dialogue. The report includes a review by Eurofound aimed at identifying the capacity-building needs and initiatives of social partners in relation to national frameworks for autonomous collective bargaining, involvement in European social dialogue and the European Semester, and the development of membership and services for members. It also includes the results from stakeholder consultations and two exchange seminars held in 2019, along with a set of policy pointers for further discussion.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Victoria Cojocariu
Research officerVictoria Cojocariu on Eurofoundi tööelu üksuse esindusuuringute teadur. Ta vastutab Eurofoundi riiklike korrespondentide uurimissisendi haldamise ja kvaliteedikontrolli eest, samuti aitab ta koostada ülevaatearuandeid valdkondlike esindavusuuringute jaoks ja koguda andmeid Euroopa sotsiaalpartnerite andmebaasi jaoks. Enne Eurofoundiga liitumist 2019. aastal töötas Victoria Rumeenia Avatud Ühiskonna Sihtasutuse programmi koordinaatorina ja Bukaresti avaliku innovatsiooni keskuse teadurina, aidates kaasa riiklikele ja rahvusvahelistele teadusprojektidele rände, hariduse, kolmandate riikide kodanike tööturule juurdepääsu ja inimõiguste valdkonnas. Tal on bakalaureuse- ja magistrikraad sotsioloogias.
Mária Sedláková
Research officerMária Sedláková on Eurofoundi tööelu üksuse teadur. Ta vastutab valdkondlike representatiivsuse uuringute ülevaatearuannete koostamise, töösuhteid, sotsiaaldialoogi ja tööelu käsitleva riikliku aruandluse juhtimise ja kvaliteedikontrolli ning palgast kaugemale ulatuvate kollektiivläbirääkimiste projekti väljatöötamise eest. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta Genfis Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni valitsemise ja kolmepoolsuse osakonnas tehniliste uuringute ametnikuna 2022. aasta sotsiaaldialoogi juhtaruande kallal. Ta töötas ka teadurina Kesk-Euroopa Tööuuringute Instituudis Bratislavas (2013–2020), keskendudes sotsiaaldialoogile, kollektiivläbirääkimistele, töötingimustele ja töösotsioloogiale. Marial on magistrikraad politoloogias, spetsialiseerudes võrdlevale Euroopa poliitikale Kesk-Euroopa Ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
