Javascript is disabled in your browser. Please, enable it for a better user experience.
Noored
„Noorus“ on mõiste, mida kasutatakse lapsepõlve ja täiskasvanuea vahelise perioodi kirjeldamiseks. Ehkki selline määratlus võib olla abstraktne, kasutatakse seda ka poliitilistes mõistetes, et viidata konkreetsetele vanuserühmadele. Noortele kasvamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hea keskkonna tagamine on üks Euroopa ja Eurofoundi põhieesmärke, kuid selleks tuleb lahendada konkreetsed probleemid. Noored on pikka aega olnud ja on eelkõige praegu ELi tasandi poliitika keskmes.
From July to December 2024, Eurofound supports the work of Hungary's presidency of the Council of the EU, providing valuable research results on specific topics linked with the presidency priorities.
Web page
ELi taust
Noorte tööhõive ja noori mõjutavad küsimused on jätkuvalt ELi poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal ning suurt muret tekitab asjaolu, et noored on COVID-19 kriisi sotsiaal- ja majandusmõjude peamised ohvrid. Olles juba eelmise majanduslanguse tõttu palju kannatanud, on Euroopa Komisjon ajaloo kordumise vältimiseks välja pakkunud tõhustatud noortegarantii kui konkreetse poliitikavahendi COVID-19 pandeemiaga kaasnevate tööhõive ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks. Selle eesmärk on tagada, et kõikide alla 30-aastaste noorteni jõuab nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametliku hariduse omandamist kvaliteetne pakkumine töökoha, täiendusõppe, töökohapõhise õppe või praktika näol.
See algatus põhineb eelnevatel Euroopa tasandi meetmetel. Komisjoni 2016. aasta teatise „Investeerimine Euroopa noortesse“ eesmärk oli noortepaketi kaudu noori toetada. Pakett toetab 2013. aastal loodud noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse kaudu paremaid tööhõivevõimalusi, paremaid haridus- ja koolituspakkumisi ning võimalusi solidaarsuseks, õpiliikuvuseks ja osalemiseks.
Selle meetme osana loodi 26. novembril 2018. aastal vastuvõetud uusima ELi noortestrateegiaga (2019–2027) raamistik koostööks liikmesriikidega noortepoliitika vallas. Meetmed on rühmitatud kolme peamisse tegevusvaldkonda, mille märksõnad on „kaasamine“, „ühendamine“ ja „võimestamine“.
2020. aasta jaanuaris esitles komisjon oma teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“. Sellega tutvustati Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava, millega kinnitatakse ELi pühendumist noortegarantiile.
Kuna selgus, et noored olid COVID-19 pandeemia ja piiravate meetmete raskete sotsiaal- ja majandusmõjude suhtes kõige haavatavamad, lõi komisjon 2020. aasta juulis noorte tööhõive toetamise paketi, mis koosneb neljast osast, et luua järgmisele põlvkonnale nn töösild. Komisjon esitas ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja mis asendab 2013. aasta soovitust. See algatus on seotud ettevõtete vajadustega, et pakkuda vajalikke oskusi, eriti rohe- ja digipöördeks. Algatusega laiendatakse noortegarantiiga hõlmatud vanust 15–24 eluaastalt 15–29 eluaastani. Pakett sisaldab ka kutsehariduse ja -õppe ettepanekut, uut tõuget töökohapõhisele õppele ja lisameetmeid noorte tööhõive toetamiseks.
Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga, mille kohta Euroopa Komisjon tegi 2021. aasta märtsis ettepaneku ja millele järgnes 2021. aasta mais Porto sotsiaaltippkohtumisel tehtud deklaratsioon, kehtestati noortega seoses uued kaugeleulatuvad eesmärgid, nt 15–29-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) osakaalu vähendamine 12,6%-lt (2019) 9%-le 2030. aastaks.
Eurofoundi noorteküsimuste alane töö on seotud komisjoni 2019.–2024. aasta prioriteediga inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonnas ning on siin väga asjakohane.
Alates 2008. aastast kasvava tööpuuduse tõttu on noored kannatanud raskete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede all. Suurest väljaspool tööturgu ja haridust olevate noorte arvust tulenev majanduslik kahju ELile on hinnanguliselt üle 153 miljardi euro aastas.
Aastate 2008–2013 kriis tõi esile selle, et noored on majanduslanguse suhtes haavatavamad kui teised vanuserühmad. Noorte tööpuudus tõusis paljudes ELi riikides üle 40% ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal saavutas ajaloo kõrgeima taseme – 16% kogu ELi 15–29-aastastest elanikest.
Hoolimata ELi ja liikmesriikide poliitilistest püüdlustest 2008. aasta finantskriisi järel noori toetada puudutas ka COVID-19 kriisi ajal töökaotus kõige rohkem noori. Olles pandeemiapiirangutest enim mõjutatud sektorites ülekaalukalt esindatud ja töötades suurema tõenäosusega tähtajaliste lepingutega või osalise tööajaga, vastasid 12% 18–29-aastastest noortest, kes osalesid vähemalt kahes veebiuuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“ voorus, et nad on töö kaotanud, kusjuures 12% õpilastest seisab samuti silmitsi töötusega.
Töötud või mitteaktiivsed noored kogesid võrreldes teiste rühmadega pandeemia ajal kõige tõenäolisemalt elukohaga seotud ebakindlust (2021. aasta kevadel 17%) ja teatasid raskustest toimetulekuga (43%) ning säästude puudumisest (39%); üle poolte noortest teatas aga, et nad elavad koos vanematega, mis pakub mõnevõrra kindlustunnet. Kui noored ei saa aktiivselt hariduses ega tööturul osaleda, on suur oht, et nad jäävad pikaks ajaks eemale; sellel on tõsised tagajärjed nende endi ja kogu ühiskonna tulevikule.
COVID-19 kriisil oli eakamate rühmadega võrreldes ebaproportsionaalne mõju noorte eluga rahulolule ja vaimsele heaolule. See paranes 2020. aasta suvel, kui liikumispiiranguid lõdvendati, kuid langes sügavaima tasemeni 2021. aasta kevadel, kui piirangud ja koolide sulgemised taasjõustusid, mistõttu langes eluga rahulolu ja vaimne heaolu tasemeni, kus peaaegu kahte kolmandikku noortest ohustas depressioon.
Ehkki COVID-19 kriis on vaimse tervise ja tööhõive seisukohalt kõige rängemini mõjutanud noori, oli nende üldine usaldus institutsioonide vastu samuti teistest rühmadest jätkuvalt kõrgemal. On oluline, et poliitikakujundajad lähtuksid sellest sotsiaalsest kapitalist ja tagaksid, et investeeringud noortesse jääksid ELi poliitilises tegevuskavas esikohale.
Pandeemia ajal kehtestati noorte toetamiseks mitmesuguseid meetmeid. Nende hulgas oli tõhustatud Euroopa noortegarantii, riiklikud algatused noorte hariduses osalemise toetamiseks ja meetmed vähendamaks takistusi olemasolevale noorte rahalisele eritoetusele ja sotsiaalkaitsele; paljud nendest poliitikameetmetest olid aga ajutised. Tulevaste kriiside vastu suurema vastupanuvõime loomiseks on ülioluline, et poliitikakujundajad seaksid esikohale noortele suunatud pikaajalised meetmed, nt tööle ja töökohapõhisele õppele ligipääsu püsivad täiustused ja meetmed töökohakindluse suurendamiseks.
Infographic: Youth in the EU
The economic loss to the EU of youth disengagement was estimated at over €142 billion a year in 2015.
Due to the COVID-19 pandemic, the rate of young people not in employment, education or training (NEET) increased to 13.7% (9.8 million) in 2020.
Despite the recent crisis, young people remain slightly more optimistic than other age groups.
Eurofound has carried out a large body of work on youth issues related to employment, quality of life and social cohesion. In light of the economic and social crisis following the COVID-19 pandemic, research continues to look at issues affecting young people in several topic areas, particularly employment and labour markets, living conditions and quality of life, as well as access to public services.
COVID-19 and its impact on young people
Eurofound’s unique e-survey, Living, working and COVID-19, provides an insight into the impact of the pandemic on people's lives, including young people, with the aim of helping policymakers shape the response to this crisis. Carried out in several rounds, it allows for comparison of the challenges facing young people during the different stages of living through the pandemic.
Building on this research, Eurofound has analysed the impact of COVID-19 on young people in the EU in terms of employment, their economic situation, social exclusion, mental well-being and trust in institutions. It also provides an overview of the policy measures put in place to reduce the economic and social impact of the pandemic on young people.
In the aftermath of the 2008–2013 crisis, EU unemployment soared to alarming levels, hitting 20% for those aged 15–29 and reaching even higher levels in individual Member States. With the help of the Young Guarantee and other measures, youth unemployment has recovered in recent years, finally reaching pre-crisis levels in 2019. But the questions remain as to where the jobs are and how young people can be helped, particularly those who are disengaged from the labour market over the long term. The reinforced Youth Guarantee will be crucial here in reacting to the COVID-19 crisis and in avoiding another sharp increase in youth unemployment. Eurofound's research provides a broad range of inputs to the development of youth policy, looking at:
long-term unemployed youth
start-up support for young people
youth entrepreneurship in Europe
mapping youth transitions in Europe
youth and work and policy pointers aimed at improving this aspect of life for young people
helping young workers during the crisis and the contributions of social partners and public authorities
experiences of the Youth Guarantee in Finland and Sweden
young people not in employment, education or training.
The focus of research has recently been adapted to examine the effects of COVID-19 on young people in Europe.
NEETs and exclusion
Alongside high unemployment, since 2008 the Member States have been dealing with the disproportionate impact of the recession on young people under 30, even those with higher levels of education. The number of those aged 15–29 who were not in employment, education or training (NEET) rose rapidly after 2008, but had been declining again since 2014, returning to pre-crisis levels by 2018. Yet the rates remained high in some Member States, particularly Italy and Greece. Eurofound seeks to understand the economic and social consequences of youth disengagement from the labour market and education.
Research on the impact of COVID-19 on young people has focused on the economic and social situation of young people at the onset of the pandemic, particularly NEETs. It describes the labour market participation of young people during the period 2007–2020 and discusses the characteristics and diversity of NEETs.
Some young people face particular difficulties in accessing employment: for example, those who have a disability or other health problem are 40% more likely of becoming NEET than others. A policy of active inclusion is seen as the most appropriate for addressing these difficulties. Eurofound has analysed active inclusion policy for young people with disabilities or health problems in 11 EU Member States.
Youth dimension in Eurofound’s surveys
The youth dimension is relevant across many areas of Eurofound research, including its surveys.
The Living, working and COVID-19 e-survey, carried out in several rounds in 2020 and 2021, explores the impact of the pandemic across age groups. Topics affecting young people include job loss and insecurity, mental well-being, social exclusion and optimism about the future, experiences with online education, trust in institutions and access to public services. The findings show that young people are again being hard-hit by the social and economic impacts of yet another crisis.
The European Quality of Life Survey (EQLS) 2016 found important differences between age groups in relation to quality of life, social inclusion, the quality of society and access to public services. EQLS data have also been used to compile a policy brief on the social situation of young people in Europe.
The European Working Conditions Survey (EWCS) 2010 revealed that some aspects of the working conditions of young workers (under 25) differ considerably from those of older workers. Data from the EWCS 2015 have shown that the skills gap between younger and older workers is gradually closing.
Eurofoundi veebiuuringu viies voor, mis oli avatud 25. märtsist kuni 2. maini 2022, heidab valgust kogu Euroopa inimeste sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale kaks aastat pärast seda, kui COVID-19 esmakordselt Euroopas...
COVID-19 pandeemia leviku aeglustamiseks kehtestatud piirangud on avaldanud eriti ränka mõju ELi noortele, kes on vaevu jõudnud taastuda 2007–2013. aasta majanduskriisist. Noored kogesid vanematest rühmadest suurema tõenäosusega töökohakaotust, rahalist ebakindlust...
The exponential growth of COVID-19 cases across Europe this autumn has quickly erased hopes that the virus had been contained and confirmed the surge of another wave of the pandemic...
From 11:00 IST (12:00 CET) to 12:00 IST (13:00 CET) on 23 October 2020, Eurofound ran a webinar jointly with the European Parliament Liaison Office, Dublin and European Parliament Liaison...
In recent years, concerns have been expressed at EU and national level that the combined stresses arising from school, parental expectations and societal pressures can make the transition to adulthood...
While the youth labour market has improved considerably since 2014, one legacy of the recent economic crisis is the large cohort of long-term unemployed young people, which represents nearly one-third...
14 detsember 2017
Publication
Research report
Current and ongoing research
Infograafik
Eurofound on töötanud palju tööhõive, elukvaliteedi ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud noorteküsimustega. COVID-19 pandeemia järgset majandus- ja sotsiaalkriisi silmas pidades jätkatakse teadustegevuses mitmes teemavaldkonnas noori mõjutavate probleemide käsitlemist, eriti seoses tööhõive ja tööturgude, elamistingimuste ja elukvaliteediga ning ligipääsuga avalikele teenustele.
COVID-19 ja selle mõju noortele
Eurofoundi ainulaadne veebiuuring „Elamine, töötamine ja COVID-19“ annab ülevaate pandeemia mõjust inimeste, sh noorte eludele, et aidata poliitikakujundajatel välja töötada kriisivastased meetmed. Mitmes voorus läbiviidav uuring võimaldab võrrelda probleeme, millega noored pandeemia üleelamise erinevatel etappidel silmitsi seisavad.
Uuringule tuginedes analüüsis Eurofound COVID-19 mõju ELi noortele tööhõive, majandusliku olukorra, sotsiaalse tõrjutuse, vaimse heaolu ja institutsioonidevastase usalduse seisukohast. Uuring annab ülevaate poliitikameetmetest, mis on võetud selleks, et vähendada pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju noortele.
Pärast 2008.–2013. aasta kriisi tõusis ELis tööpuudus murettekitavale tasemele, jõudes 15–29-aastaste hulgas 20%-ni ja üksikutes liikmesriikides veelgi kõrgemale. Noortegarantii ja muude meetmete toel on noorte tööpuudus viimastel aastatel taandunud, langedes lõpuks 2019. aastal kriisieelsele tasemele. Küsimus on aga jätkuvalt selles, kus on töökohad ja kuidas saab aidata noori, eriti neid, kes on juba pikka aega tööturult eemal olnud. Tõhustatud noortegarantii on siin otsustava tähtsusega, et reageerida COVID-19 kriisile ja vältida järjekordset järsku kasvu noorte tööpuuduses. Eurofoundi uuring pakub noortepoliitika arendamiseks suure hulga teavet järgmistes valdkondades:
noored pikaajalised töötud;
noortele suunatud starditoetus;
noorte ettevõtlus Euroopas;
noorte üleminekute kaardistamine Euroopas;
noored ja töö ning poliitikasuunised, mille eesmärk on seda noorte eluvaldkonda parandada;
noorte töötajate aitamine kriisi ajal ning sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste toetus;
noortegarantiiga seotud kogemused Soomes ja Rootsis;
mittetöötavad ja mitteõppivad noored.
Hiljuti kohandati uuringute fookust, et uurida COVID-19 mõju Euroopa noortele.
NEET-noored ja tõrjutus
Lisaks kõrgele tööpuudusele on liikmesriigid alates 2008. aastast tegelenud majanduslanguse ebaproportsionaalse mõjuga alla 30-aastastele, sh kõrge haridustasemega noortele. Mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29-aastaste noorte arv kasvas kiiresti pärast 2008. aastat, kuid oli alates 2014. aastast taas kahanemisjärgus, jõudes 2018. aastaks tagasi kriisieelsele tasemele. Mõnes liikmesriigis, eelkõige Itaalias ja Kreekas, jäi see arv aga kõrgeks. Eurofound püüab mõista noorte tööturust ja haridusest kõrvalejäämise majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.
Uuringud COVID-19 mõju kohta noortele keskendus noorte, eriti NEET-noorte majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale pandeemia alguses. Selles kirjeldatakse noorte osalemist tööturul aastatel 2007–2020 ning käsitletakse NEET-noorte iseärasusi ja mitmekesisust.
Mõnel noorel on eriti raske tööd leida: näiteks on puuete või muude terviseprobleemiga noortel 40% suurem tõenäosus muutuda NEET-noorteks. Aktiivse kaasamise poliitikat peetakse nende raskustega toimetulekuks kõige sobivamaks. Eurofound on analüüsinud aktiivse kaasamise poliitikat puuetega või terviseprobleemidega noorte kontekstis 11 ELi liikmesriigis.
Noorte mõõde Eurofoundi uuringutes
Noorte mõõde on asjakohane paljudes Eurofoundi teadustegevuse valdkondades, sh uuringutes.
Veebiuuring „Elamine, töötamine ja COVID-19“, mis viidi läbi mitmes voorus aastatel 2020 ja 2021, uurib pandeemia mõju vanuserühmade lõikes. Noori puudutavate teemade hulgas on töökaotus ja ebakindlus, vaimne heaolu, sotsiaalne tõrjutus ja optimism tuleviku suhtes, kogemused e-haridusega, usaldus institutsioonide vastu ja ligipääs avalikele teenustele. Uuringutulemused näitavad, et noori on jälle rängalt tabamas järjekordse kriisi sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud.
Euroopa elukvaliteedi uuringus (2016) leiti olulisi erinevusi vanuserühmade vahel seoses elukvaliteedi, sotsiaalse kaasatuse, ühiskonna kvaliteediga ja ligipääsuga avalikele teenustele. Euroopa elukvaliteedi uuringu andmeid kasutati ka poliitikaülevaate koostamiseks Euroopa noorte sotsiaalse olukorra kohta.
Euroopa töötingimuste uuringust (2010) ilmnes, et noorte töötajate (alla 25-aastased) töötingimuste mõned aspektid erinevad oluliselt eakamate töötajate töötingimustest. Euroopa töötingimuste 2015. aasta uuringu andmed näitavad, et noorte ja eakamate töötajate vaheline oskuste lõhe on järk-järgult kadumas.
Eurofoundi veebiuuringus „Elamine, töötamine ja COVID-19“ kasutati erinevaid küsimusi Euroopa elukvaliteedi uuringutest ja Euroopa töötingimuste uuringutest, kohandades neid vajadusel veebiuuringu eesmärgiga.
Sellel üldteemal toimub uuringuid mitmel allteemal, mis on loetletud allpool koos linkidega tulevastele väljaannetele.
Eszter Sandor is a senior research manager in the Social Policies unit at Eurofound. She has expertise in survey methodology and statistical analysis, has worked on the preparation...
The various economic and social shocks of the past decade and a half – most recently the COVID-19 pandemic – have ongoing consequences for the living standards and prospects of Europeans, and sometimes these outcomes have been uneven across age groups. Social policies – such as those in the areas of
The European Child Guarantee was established in 2021 to ensure that children in need have access to a set of key services. This policy brief analyses trends and disparities in children’s access to early childhood education and care, education, healthcare, nutrition and housing.
Vastusena Venemaa sõjale Ukraina vastu aktiveeris EL oma ajutise kaitse direktiivi, mis võimaldab riigist põgenenud inimestel asuda elama ELi ja saada juurdepääs põhilistele avalikele teenustele ja tööturule. 2023. aasta kevadeks oli enam kui 4,5 miljonit inimest kasutanud ELis ajutise kaitse
Mittetaskukohased eluasemed on ELis suur probleem. See põhjustab kodutust, eluasemega seotud ebakindlust, rahalist pinget ja puudulikke elamistingimusi. Samuti takistab see noortel vanematekodust lahkumist. Need probleemid kahjustavad inimeste tervist ja heaolu, väljendavad ebavõrdseid
Eurofoundi poolt 2020. aasta alguses algatatud uuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“ eesmärk on kajastada pandeemia ulatuslikku mõju ELi kodanike tööle ja elule. Eurofoundi uuringu viies voor, mis viidi läbi kevadel 2022, käsitleb ka uut ebakindlat tegelikkust, mille on põhjustanud sõda Ukrainas
Eurofoundi veebiuuringu viies voor, mis oli avatud 25. märtsist kuni 2. maini 2022, heidab valgust kogu Euroopa inimeste sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale kaks aastat pärast seda, kui COVID-19 esmakordselt Euroopas avastati. Samuti uurib see elu tegelikkust uuel ebakindluse ajastul, mille on
COVID-19 pandeemia leviku aeglustamiseks kehtestatud piirangud on avaldanud eriti ränka mõju ELi noortele, kes on vaevu jõudnud taastuda 2007–2013. aasta majanduskriisist. Noored kogesid vanematest rühmadest suurema tõenäosusega töökohakaotust, rahalist ebakindlust ja vaimse tervise probleeme. Nad
Eurofoundi e-küsitluse kolmas voor, mis toimus 2021. aasta veebruaris ja märtsis, heidab valgust peaaegu terve aasta COVID-19 piirangutega elanud Euroopa rahvastiku sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale. Aruanne analüüsib peamisi leide ning jälgib käimasolevaid arenguid ja suundumusi 27 Euroopa
This report presents the findings of the Living, working and COVID-19 e-survey, carried out by Eurofound to capture the far-reaching implications of the pandemic for the way people live and work across Europe. The survey was fielded online, among respondents who were reached via Eurofound’s
This report summarises out-of-school care (OSC) in the EU and examines related issues, including take-up of OSC, barriers and policy solutions. The report uses information gathered by the Network of Eurofound Correspondents, data from the European Working Conditions Survey 2015 (EWCS 2015), the Euro
In this episode of Eurofound Talks, we speak with Daphne Ahrendt, expert on Eurofound’s unique Living, working and COVID-19 e-survey, on these very issues. As Daphne explains, the latest round of the survey reveals many insights that could help policymakers respond to the extraordinary circumstances
New day, new data highlighting the devastating impact of COVID-19 on young people across the European Union – most recently Eurofound’s unique pan-European Living, working and COVID-19 e-survey. We know this has taken an unprecedented toll on young people particularly – their mental well-being, thei
Young people and long-term unemployed – Remaining challenges in the labour market Informal Meeting of Employment, Social Policy, Health and Consumer Affairs Council (EPSCO) - Employment & Social Policy, 17-18 April 2018, Sofia, Bulgaria Presentation by Juan Menéndez-Valdés, Director, Eurofound
The French government introduced a plan for the wide-scale reform of apprenticeship programmes in February 2018 that gives professional organisations a greater role in defining the content and number of training courses. The social partners, particularly employers, have welcomed the reform, which is
Increase in employment figures and childcare facilities, a rise in the number of accidents in the workplace, initiatives to boost youth employment and new collective agreements are the main topics of interest in this article. This country update reports on the latest developments in working life in
A collective agreement for the healthcare sector, the start of negotiations on the minimum wage, changes in employment regulations for minors and a plan to close the gender pay gap are the main topics of interest in this article. This country update reports on the latest developments in working life
Changes to state employment, a new youth traineeship framework and an agreement to halt the off-shoring of call centres are the main topics of interest in this article. This country update reports on the latest developments in working life in Italy in the second quarter of 2017.
Emergency legislation to prevent the collapse of large companies, help for posted workers, Croatia’s slow post-transition economic progress and the retention of young and skilled labour are the main topics of interest in this article. This country update reports on the latest developments in working
The definition of hazardous jobs, measures to promote youth employment, a series of collective redundancies and proposals to alter wage formation are the main topics of interest in this article. This country update reports on the latest developments in working life in Belgium in the third quarter of
Today is Europe Day, and one hundred young people from Ireland and Ukraine will be marking the event at Eurofound, in peaceful south Dublin. Europe Day has traditionally been seen as a celebration of peace and unity in Europe, but, unfortunately, it must be marked differently this year. Europe Day
We need to study and understand the blow Europe’s youth have suffered from the COVID-19 pandemic, in order to adjust recovery and resilience measures to their needs: without prioritising young people in the present, we have little hope for the future.
On 9 May, the Conference on the Future of Europe will get underway. Floated well before the COVID-19 outbreak, its timing in the wake of the seismic shifts precipitated by the pandemic, and its implementation alongside the European Pillar of Social Rights Action Plan, means that the outcomes could
The exponential growth of COVID-19 cases across Europe this autumn has quickly erased hopes that the virus had been contained and confirmed the surge of another wave of the pandemic. With Member States now implementing new restrictive measures for the second time since March in an attempt to control
While we now know that the idea that ‘COVID-19 only affects older people’ is fake news, the first weeks of the pandemic have shown that young people are in general more resilient than older people to the disease. But are they also more resilient to its social and economic impacts?
The impact of COVID-19 continues to create chaos in people’s lives across Europe and the world. The economy is heading towards another major dip, and a sense of general insecurity pervades. The daunting challenges confronting health services and projections on the long-term impact of the crisis
Europe has weathered a number of storms in recent years, yet despite the Great Recession, the migration crisis and the challenges posed by Brexit, the EU continues on a stable path to economic recovery, closer cooperation and cohesion. However, the legacy of the crisis lives on in the number of
In this blog, originally posted in Social Europe, Massimiliano Mascherini looks at the enduring issue of long-term unemployment among young people. Despite considerable improvement in the labour market participation of youth in recent years, the legacy of the crisis is still visible in the
A key priority for EU policy makers is to combat high levels of youth unemployment. Supporting young people to start a new business is increasingly regarded as a way to achieve this goal. And yet the understanding of what drives the success and failure of youth entrepreneurship policies remains
Since the COVID-19 pandemic, young Europeans face many obstacles in their path to independence, including securing employment, the rise in cost of living and the inability to leave the family home. This report builds on recent Eurofound survey data to explore the lives of young people in the EU.
