Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Teema
Viimati uuendatud: 21 July 2026

COVID-19

COVID-19 muutis meie töö- ja pereelu paljusid aspekte ning COVID-19 on iseloomustanud ka kõiki Eurofoundi uurimisvaldkondi. Agentuur korraldas mitu vooru nüüdseks pöördelise tähtsusega veebiküsitluses "Elamine ja töötamine ELis", et analüüsida pandeemia puhkemisele järgnenud kiireid muutusi. Samal ajal on olemasolevate uuringute ja muude uuringute analüüsides vaadeldud konkreetselt pandeemia mõju üldiselt. Pandeemia pikaajaline mõju elule ja töömaailmale on jätkuvalt osa tulevastest teadusuuringutest, milles vaadeldakse tööturu muutusi, seda, kuidas digiteerimine on muutnud töökohta, kuidas COVID-19 on mõjutanud talitluspidevust ning kuidas kriisid mõjutavad võrdõiguslikkust ja ühtekuuluvust Euroopas.

Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.

21 July 2026
Töötamine igal ajal, igal pool: tööaja kvaliteet ELis
See uurimisaruanne uurib, kuidas paindlikud töökorraldused ELis mõjutavad tööaja kvaliteeti, autonoomiat ja töötajate heaolu, võrreldes hiljutisi arenguid kümne aasta taguse ajaga. See analüüsib erinevusi oskustasemete, sektorite ja liikmesriikide vahel ning hindab regulatsioonide ja poliitikate, nagu õigus ühenduse katkestada, rolli.
Carla Blanco Ameneiros+11
Uurimistöö aruanne
23 September 2024
Weathering the crisis: How job retention schemes preserved employment and incomes during the pandemic

This report describes the implementation and changing features of job retention schemes in the EU between 2020 and 2022. In response to the COVID-19 health emergency, EU governments swiftly deployed job retention schemes to preserve employment, support businesses and maintain individual incomes. The report shows that, following an initial period during which job retention schemes underwent numerous changes in their eligibility and conditionality criteria, the institutional features of job retention schemes stabilised as the pandemic progressed. Furthermore, the report demonstrates that a high degree of heterogeneity in the features of the schemes was maintained throughout the pandemic and its aftermath. While some of the schemes expired with the end of the pandemic, others were transformed into permanent institutions of the labour market. The report also analyses the employment and distributional effects of job retention schemes, highlighting their significant effects in terms of number of jobs saved and share of personal incomes maintained during the pandemic. An estimated 24.8 million jobs were saved in the EU in 2020 through the use of such schemes. Furthermore, the schemes absorbed more than one-third of the income shock produced by the COVID-19 pandemic in 2020 and more than one-fifth of the income shock in 2021.

Dragoș Adăscăliței+5
Uurimistöö aruanne
2 September 2024
Regional employment change and the geography of telework in Europe

The fast and steady recovery in employment following the COVID-19 pandemic in the EU benefited from proactive policy responses to the crisis and from resilient labour markets. Almost 90% of regions across the EU had exceeded their pre-pandemic employment levels by 2022; however, significant regional disparities remain. EU regions fared differently, depending on their economic specialisation and notably on the concentration of jobs in knowledge-intensive services that can be performed remotely. The geography of telework across EU regions was primarily shaped by differences in occupational structure, and fast internet connectivity remains an essential enabling factor. Recent initiatives to support remote work in rural, peripheral or marginalised areas through the creation of coworking spaces show how dynamism and diversity in rural economies can be promoted.

Martina Bisello+4
Uurimistöö aruanne

Eurofoundi töös COVID-19 valdkonnas uuritakse pandeemia kaugeleulatuvat sotsiaal-majanduslikku mõju kogu Euroopas ning selle mõju elu- ja töötingimustele. Eurofoundi korrespondentide võrgustikule tuginedes jälgib Eurofound kriitilisi muutusi, mida kriis on toonud kaasa tööturule, töötingimustele ja elukvaliteedile kogu ELis, ning püüab kaardistada, kuidas eri liikmesriigid on tekkinud probleemidele reageerinud. Vastuseks COVID-19-le kohandas Eurofound oma uuringuid järgmiselt:

  • koguda andmeid selle enneolematu olukorra mõju kohta eurooplaste elule oma 2020. aasta aprillis käivitatud ainulaadse veebiküsitluse kaudu ning jälgida meetmeid, mida poliitikakujundajad on võtnud, et võidelda pandeemia mõjuga tööhõivele, töötingimustele ja elutingimustele

  • analüüsida konkreetseid teemasid, nagu mõju tööhõivele, mõju konkreetsetele sektoritele, konkreetsete meetmete (nt lühendatud tööaja kavad) tõhusus.

Uurige lisaks:

Muud asjakohased ressursid:

Background

Alates 2020. aastast on riiklikud ja ELi ametiasutused käivitanud mitmesuguseid toetusmeetmeid, et reageerida COVID-19 kriisi mõjule, mis on mõjutanud inimeste tavaelu ja tööd ELis. Pandeemia tagajärjed on eriti mõjutanud konkreetseid sektoreid, paljusid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja VKEsid.

Kuigi ELil ei ole tervishoiuküsimustes otsest seadusandlikku pädevust (see on üksikute liikmesriikide vastutusalas), on EL – ja eelkõige Euroopa Komisjon – reageerinud ELi majanduse stabiliseerimisele, piirikontrollimeetmete kehtestamisele, meie rahvatervise sektori tugevdamisele, vaktsiinide tootmise tagamisele kodanikele ning erinevate ettevõtlussektorite toetamisele.

10. veebruaril 2021 väljendas komisjon heameelt selle üle, et Euroopa Parlament kiitis heaks 672,5 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu, mis on ELi liikmesriikidele kättesaadav, et toetada reforme ja investeeringuid taasterahastu "NextGenerationEU" raames, mis on ajutine vahend, mille eesmärk on hoogustada taastumist ja aidata Euroopal kriisist tugevamana väljuda. Rahastu kestab 2026. aasta detsembri lõpuni ja on tihedalt seotud komisjoni prioriteetidega saavutada keskkonnahoidlikum, digitaalsem ja vastupanuvõimelisem Euroopa.

See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.

Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.

Daphne Ahrendt

Senior research manager
Social policies research

Daphne Ahrendt on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Alates Eurofoundiga liitumisest 2013. aastal on tema töö hõlmanud paljusid sotsiaalpoliitika valdkondi. Praegu koordineerib ta Eurofoundi uuringute haldamise ja arendamise tegevust ning juhib COVID-19 e-uuringute ettevalmistamist ja analüüsi. Daphnel on rohkem kui 20-aastane kogemus rahvusvaheliste uuringute alal töötava teadlasena, olles varem töötanud Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri üksuses ja Londoni Riiklikus Sotsiaaluuringute Keskuses, kus ta töötas rahvusvahelise sotsiaaluuringu programmis. Daphne on omandanud magistrikraadi kriminaalõiguspoliitikas Londoni Majanduskoolist ja bakalaureusekraadi politoloogias San Francisco osariigi ülikoolist.

Eszter Sándor

Senior research manager
Social policies research

Eszter Sandor on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Tal on teadmised uuringumetoodika ja statistilise analüüsi alal, ta on töötanud Euroopa elukvaliteedi uuringu ja viimati e-uuringu "Elamine, töötamine ja COVID-19" ettevalmistamisel ja haldamisel ning vastutab andmekogumite kvaliteedi eest. Tema uurimisvaldkonnad on noorte heaolu ja elukvaliteet leibkondades ja peredes, sealhulgas subjektiivne heaolu, töö- ja eraelu tasakaal ning elutingimused. Ta on varem töötanud Šotimaal majanduskonsultandina, keskendudes majandusliku mõju hindamisele, hindamisele ning sisend-väljundi analüüsile. Tal on magistrikraad majanduses ja rahvusvahelistes suhetes Budapesti Corvinuse Ülikoolist.

See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.

Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies