Tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute kaasamine Euroopa semestrisse 2024–2025

Eurofoundil on pikaajaline traditsioon jälgida sotsiaalpartnerite kaasatust Euroopa semestris. Hiljuti lisati Euroopa majandusjuhtimise raamistikku mõned uued elemendid. 2024. aasta lõpus esitasid valitsused esmakordselt keskpika perioodi fiskaal-struktuursed plaanid (MTFSP-d). Samuti koostasid nad esmakordselt iga-aastaseid edenemisaruandeid (APR-id) oma MTFSP-de rakendamise kohta 2025. aastal. Sotsiaalse Konvergentsi Raamistiku (SCF) loomine on veel üks areng. Samal ajal jätkusid hästi juurdunud praktikad Euroopa semestri faktikogumismissioonide läbiviimisel ning seotud riikide aruannete ja riigipõhiste soovituste koostamisel.

See aruanne vaatleb, kuidas sotsiaalpartnerid osalesid Euroopa semestri nendes aspektides. See ühendab dokumendianalüüside ja ekspertintervjuude info otse riiklike valitsuste ning riiklike tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute esindajate esitatud teabega. Teavet analüüsitakse võrdlevalt ning see on kokku võetud iga ELi liikmesriigi kohta riikide fiches'ides.

2024. aasta aprillis jõustus uus Euroopa makromajandusliku juhtimise koordineerimise raamistik koos määruse (EL) 2024/1263 rakendamisega. See määrus sisaldab artiklis 11 lõike 3 viidet sotsiaalpartnerite konsultatsioonidele MTFSP-de osas ning artiklis 21 lõikes 5 viidet nende MTFSP-de rakendamise aastaaruannetele. Riigiaruanded ja riigipõhised soovitused põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 121 ja 148 ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 ja määruses (EL) 1176/2011. SCF põhineb Euroopa sotsiaalõiguste sambal ja põhineb iga-aastase ühise tööhõivearuande sotsiaalsel skooritahvlil. Seda jälgib tööhõivekomisjon, mis on töö- ja sotsiaalasjade ministrite nõuandekomitee Tööhõive-, Sotsiaalpoliitika-, Tervise- ja Tarbijakaitse Nõukogus (EPSCO) ning Sotsiaalkaitsekomitees. Nõukogu roll, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 148, on edendada tööhõive- ja tööturupoliitikate koordineerimist nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Nõukogu 12. juuni 2023. aasta soovitus sotsiaaldialoogi tugevdamiseks Euroopa Liidus soodustab sotsiaalpartnerite rolli SCF rakendamisel ja Euroopa semestril üldiselt.

• 15 liikmesriigi MTFSP-d märgivad, et nende koostamise osas toimusid konsultatsioonid, nagu on viidatud määruse (EL) 2024/1263 artiklis 11(3). Viis liikmesriiki (Küpros, Taani, Holland, Poola ja Portugal) teatasid, et nende plaanide koostamise osas konsultatsioone ei toimunud; kuid nad teatasid, et konsultatsioonide asemel korraldati arutelusid. Seitsme teise liikmesriigi kohta ei olnud MTFSP-sse lisatud teavet selle kohta, kas konsultatsioon toimus või mitte, kuigi see on nõue määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13(g)(vi).

• Eurofoundi korrespondentide võrgustiku kogutud teave kinnitas erinevusi liikmesriikide vahel. Mõnes liikmesriigis teatasid valitsused, et nad ei konsulteerinud sotsiaalpartneritega; teistes konsulteerisid nad nendega MTFSP osade osade osade kohta, kuid mitte kogu MTFSP osade kohta. Mõnes liikmesriigis kasutati sotsiaalpartnerite teavitamiseks või konsultatsiooniks spetsiifilist ad hoc lähenemist, teistes liikmesriikides toimus arutelu riiklikus majandus- ja sotsiaalnõukogus. Bulgaarias, Tšehhis ja Soomes teatati mitmekihilise konsultatsiooni praktikast.

• Riiklike tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute kvaliteedihindamine näitas, et vähesed organisatsioonid pidasid oma osalemist tähenduslikuks: üks ametiühing Maltalt ja neli tööandjate organisatsiooni Austriast, Bulgaariast, Tšehhist ja Prantsusmaalt. Tööandjaorganisatsioonid ja ametiühingud paljudest liikmesriikidest märkisid, et nad ei osalenud MTFSP-de koostamises, jagati infot ainult nendega, või et konsultatsioon oli formaalsus, mis ei võimaldanud neil muudatusi ettepanekuid teha. Riiklike tööandjate ja ametiühingute kaasatus MTFSP-de rakendamise esimeste APR-ide koostamisel (2025. aastal) hinnati sarnasele tasemele.

• Euroopa semestri faktikogumismissioonide puhul teatati kõrgemast sotsiaalpartnerite osalusest. Peaaegu kõigis liikmesriikides hindasid sotsiaalpartnerid nende osalust nendes missioonides. Mõningaid erinevusi on teatatud faktikogumismissioonide ajastuses, kohtumiste korraldamise viisis sotsiaalpartneritega ning kuidas see võib mõjutada sotsiaalpartnerite kaasatust ja nende hindamist.

• MTFSP-de koostamise ja faktikogumismissioonide läbiviimise lähenemise erinevus sotsiaalpartnerite tajutava kaasatuse osas on silmatorkav. Faktikogumismissioonides suhtleb Euroopa Komisjon otse riiklike tööandjate organisatsioonide ja ametiühingutega, mida vahendavad majandusnõustajad liikmesriikides. Vastupidiselt sellele lasub MTFSP-de puhul vastutus täielikult liikmesriikide ametiasutustel vastavalt määrusele (EL) 2024/1263, ilma et Euroopa Komisjoni teenustel oleks otsest rolli.

• Paljud sotsiaalpartnerite organisatsioonid on märkinud, et vajavad rohkem toetust võimekuse suurendamiseks, et tugevdada oma organisatsiooni teadmisi ja tuttavust Euroopa semestri erinevate aspektide osas.

• Sotsiaalpartnerite osaluse objektiivne mõõtmine Euroopa semestril on keeruline. Tulemused on nüansirikkad ja neid tuleb tõlgendada kontekstis, kuidas teavet koguti.

• MTFSP-de ja APR-ide koostamise protsessi varasem algus annab rohkem aega sotsiaalpartneritega konsulteerimiseks.

• Enamikus liikmesriikides juhib MTFSP ja APR-i koostamist rahandusministeerium. Võiks kaaluda ka teiste ministeeriumide, nagu tööhõive- või sotsiaalministeeriumi, kaasamist, kuna neil võib olla rohkem kogemusi sotsiaalpartnerite konsultatsioonis.

• Sotsiaalpartnerid rõhutavad vajadust suurendada läbipaistvust konsultatsiooniprotseduuride osas, sealhulgas juhiseid õige aja kohta sisendi andmiseks.

• Sotsiaalpartnerid rõhutasid struktureeritud tagasiside mehhanismide tähtsust, mis võimaldavad neil näha, kuidas nende panus on tulemusi mõjutanud.

• Sotsiaalpartnerite organisatsioonide võimekuse suurendamise toetuse vajadust rõhutavad paljude liikmesriikide sotsiaalpartnerid.

• MTFSP-d, 2025. aasta APR-id ja SCF ei olnud ulatusliku avaliku arutelu all. Seotud juhtimisprotsesside teadmised on piiratud väheste ekspertide arvuga, kuna protsessid on keerulised ja raskesti seletatavad. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine ja sotsiaalpartnerite eesmärkide ja meetodite mõistmise parandamine võiks samuti aidata protsesside omandiõigust parandada ning suurendada kogu majandusjuhtimise raamistiku legitiimsust ja tõhusust.