Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Taani miinimumpalga riigi profiil
Riigi profiil
Viimati uuendatud: 30 June 2026

Miinimumpalk Taanis

Benjamin Rom Viegand Hansen

Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.

Need profiilid kirjeldavad, kuidas miinimumpalku reguleeritakse ja määratakse. Need on saadaval kõigile ELi riikidele ja Norrale.

See profiil kirjeldab, kuidas miinimumpalku Taanis reguleeritakse ja määratakse. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks.

Taanis puudub seaduslik miinimumpalk. Selle asemel määratakse miinimumpalgad kollektiivlepingutes.

Taanis puuduvad laiendusmehhanismid. Ettevõtted, kes ei soovi olla tööandjate organisatsiooni liikmed, võivad sõlmida ühe tööandja lepinguid ametiühingutega. Need täiendavad lepingud (lapsendamislepingud) on sageli standardsed ühe tööandja lepingud, mis ametiühingutel on selleks puhuks valmis. Rikkumise korral on reeglid samad, mis eespool mainitud.

EL-i miinimumpalkadirektiivi rakendamiseks Taanis ei ole vaja riiklikke seadusandlikke meetmeid. See jõudis 2024. aasta novembri lõpus kokku ministeeriumi poolt loodud kolmepoolse töörühma poolt, et hinnata direktiivi rakendamist. Siiski peab Taani Tööhõiveministeerium siiski komisjonile aru andma kollektiivläbirääkimiste katvuse määradest, kollektiivlepingute madalaimatest palgamääradest ning töötajate palgatasemetest, keda kollektiivlepingud ei hõlma, jne.

2023. aasta jaanuaris püüdis Taani valitsus direktiivi vaidlustada Euroopa Liidu Kohtus. 2025. aasta novembris tühistas kohus direktiivi osad, mis puudutavad seaduslikke miinimumpalku. Kuna Taanil sellist süsteemi ei ole, ei mõjuta tühistatud sätted Taanit ning direktiivi ülejäänud osad, sealhulgas aruandluskohustused, kehtivad endiselt.

Taanil on kollektiivlepingute alusel töötajate katvus suhteliselt kõrge. Täpset katvusmäära võib arvutada erinevalt ja seetõttu võib see veidi erineda. Taani Tööandjate Konföderatsiooni (DA) poolt esitatud numbrid, mis põhinevad Taani Statistikaameti, Taani Finantssektori Tööandjate Assotsiatsiooni ja Eurostati sissetulekute struktuuri uuringu 2023. aasta andmetel, on laialt kasutatav allikas. Nende arvutuste kohaselt leidis Taani tööandjate organisatsioon ja avaldas artiklis, et 82% Taani töötajatest on kollektiivlepingute alusel kaetud (100% avalikus sektoris ja 73% erasektoris). Aalborgi ülikooli 2025. aasta uuring, mis tugineb riikliku Tryghedsbarometeri uuringu ristlõikeandmetele, näitab, et 69% aktiivsest tööjõust kuulub kollektiivlepingusse.

Taani Ametiühingute Konföderatsioon (FH) avaldas 2022. aastal kollektiivläbirääkimiste katvuse raporti, milles oli märgitud 84% üldkatvuseks, 78% erasektoris ja 97% avalikus sektoris. Kollektiivläbirääkimiste katvuse kohta madalapalgaliste töötajate puhul on vähe andmeid ning seda arutatakse sageli seoses organisatsioonilise katvusega (st ametiühingu liikmete puhul). Raporti kohaselt töötab peaaegu pool miljonit töötajat – umbes 15% tööjõust – töökohtades, kus kollektiivläbirääkimiste katvus on madal või keskmine. Madala katvusega tööstusharudes on tõenäolisemalt lühiajaline töö, osalise tööajaga töö, välismaine tööjõud ning madal ametiühinguliikmelisuse tase. Raport toob esile neli tööstusharu, kus organisatsiooniline tihedus on madal ja kus üle poole tööjõust kuulub madalaima palga kvartilisse: hotellid ja restoranid, koristus, põllumajandus ja jaemüük. Siiski, hoolimata madalast organisatsioonilisest tihedusest on ainult esimesel on kollektiivläbirääkimiste katvus madal, samas kui ülejäänud kolmel on keskmine kuni kõrge kollektiivläbirääkimiste katvus. Kuigi jaekaubandussektoril on kõrge kollektiivläbirääkimiste ulatus ja madalam välismaiste tööjõudude osakaal, on seal koos koristustööga suurim töötajate osakaal, 72%, madalaima palga kvartiilis. Seega mõjutab madal organisatsiooniline tihedus (ametiühingute liikmete arvu osas) läbirääkimisjõudu ning lõpuks töötingimusi ja palgatasemeid, sõltumata kollektiivläbirääkimiste katvusest.

Kollektiivläbirääkimiste katvuse ja kindlate miinimumpalkade puudumise osas mainitakse sageli peamisi töötajate gruppe ametikohal olevad töötajad (peamiselt ehituses) ja digiplatvormi töötajad (peamiselt koristajad ja kullerid). Need on suhteliselt uued töötajate tüübid Taani kontekstis ning viimase kümnendi jooksul on tehtud mitmeid katseid tagada nende parem kaasamine Taani süsteemi. Kuid suurim grupp, keda kollektiivlepingud ei hõlma, on kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kellel on kõrgharidus. Taani Magistri- ja PhD-üliõpilaste Assotsiatsiooni (DM) andmetel, mis on ülikoolikraadiga töötajate ametiühing, töötab vaid kolmandik erasektori liikmetest kollektiivlepingu alusel ning enamik töötab ainult individuaalsetel lepingutel.

Enamik erasektori tööjõuturust kuulub kahe peamise tööjõuturu konföderatsiooni alla: Taani tööandjate konföderatsioon (DA) ja Taani ametiühingute konföderatsioon (FH). Siiski on nende liikmesorganisatsioonid need, kes tegelevad sektoripõhiste kollektiivlepingute läbirääkimistega, samas kui FH ja DA (eriti) tagavad erinevate sektoripõhiste lepingute läbirääkimiste koordineerimise.

Erasektoris on kaks teerajavat kokkulepet kahe erineva kollektiivlepingu makseskeemiga:

  1. Taani Tööstuse (DI) ja Taani Tööstustöötajate Keskorganisatsiooni (CO-Industri) vahel sõlmitud tööstusleping määrab nende inimeste tasemed, kes kasutavad "miinimummaksesüsteemi".

  2. DI ja Taani Töötajate Ühendatud Föderatsiooni (3F) vahel sõlmitud transpordi- ja logistikaleping määrab palgatasemed neile, kes kasutavad 'standardset maksesüsteemi'.

Need kaks kokkulepet seadsid aluse enamiku erasektori töötajate, sealhulgas madalapalgaliste töötajate palgataseme arengule. Avalik sektor järgib erasektori palgakujunduse standardit.

Taanis uuendatakse erasektori kollektiivlepinguid tööstusharude kaupa, kuid need läbiräägitakse samal perioodil (kollektiivläbirääkimiste voorus) ning need kiidetakse heaks ühishääletusega ametiühingute liikmete poolt kõigis tööstusharudes.

Tööstusleping DI ja CO-tööstuse vahel on alati esimene kokkulepe, mis sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste voorudes. See on suurim ja loob raamistiku ülejäänud lepingutele. Lisaks määrab see palgatasemed kõigile, kes kasutavad "miinimummaksesüsteemi", mis moodustab umbes 60% erasektorist. "Miinimummakse süsteemis" tuleb tegelikud palgatasemed ettevõtte tasandil läbi rääkida ning enamik töötajaid saab palju rohkem palka kui kokkuleppes sätestatud miinimum. Teine tempot määrav kokkulepe on transpordi- ja logistikaleping DI ja 3F vahel, mis katab umbes 20% erasektori tööjõust. See kokkulepe määrab palgatasemed "standardse maksesüsteemi" raames, kus sektoripõhise kokkuleppe määratud palgatase on sageli töötajatele makstav palk. Siiski on mõlema kollektiivlepingu tüübi läbirääkimistel tugev koordineerimine, mis tähendab, et suhteline palgatõus on ligikaudu sama erinevate sektorite ja ametialade vahel, mida need lepingud hõlmavad. Seetõttu ei erine läbirääkimiste suhteline tulemus oluliselt erinevate töötajate rühmade vahel ning süsteem tagab, et madalapalgalised töötajad ei jää palgaarengus maha.

Kollektiivlepingu kestus lepitakse kokku kollektiivläbirääkimiste vooru käigus ning see kestab kaks kuni neli aastat, sõltuvalt majanduslikust olukorrast. Viimase kahe aastakümne jooksul on kolmeaastased kokkulepped olnud tavapärased. Läbirääkimisringid toimuvad aasta esimesel kvartalil. Erasektoris võivad kohalikud läbirääkimised ettevõtetes toimuda pärast vastavate sektori- või ettevõtte kokkulepete sõlmimist.

Avaliku sektori läbirääkimisvoorud järgnevad alati aasta pärast erasektori läbirääkimisi. Palgatõusu erinevused korrigeeritakse automaatselt vastavalt formaliseeritud protseduuridele, nii et avalik sektor ei jää erasektori palgatasemest kaugele maha ega ületa seda.

Kõigis sektorites sisaldavad Taani kollektiivlepingud palgasätteid, mis on madalamad kui täiskasvanute miinimummäärad noortele töötajatele (<18 aastat) ja praktikantidele. Mõlema rühma palgatasemed erinevad sektorite ja tööstusharude lõikes ning erasektoris on võimalik saavutada kõrgemat määra kohalike läbirääkimistega.

Taanis saab tööle hakata juba 13-aastaselt; See pole aga väga levinud ning enamik kokkuleppeid sisaldab hindu ainult noortetöötajatele vanuses 15, 16 ja 17. Enamik lepinguid sisaldab noorte tasu lisasid varahommikul ja/või õhtul ja/või pühapäeviti ning riigipühade ajal töötatud aja eest. Vanusepõhist palka võib anda seaduslik ainult siis, kui töötaja on kollektiivlepinguga kaetud. Diskrimineerimisseaduseopens in new tab tõttu ei saa palgaläbirääkimised ettevõtetes ilma kollektiivlepinguta eristada palku vanuse alusel. Pigem on seaduslik anda noorele inimesele madalamat palka kui vanemale, kuna tal on vähem kogemusi ja pädevusi; Alla 18-aastase noore inimese palk peab olema kokku lepitud samamoodi nagu 18-aastase töötaja puhul.

Praktikantide (vanuses 16–24) palgatasemed määratakse samuti kollektiivlepingutes ning need võivad tööstusharude lõikes veidi erineda. Kuid isegi kui ettevõte ei ole lepinguga kaetud, on tudengitele ja praktikantidele alati seadusega tagatud miinimumpalk ja palgahüved, mis on sätestatud põhikollektiivlepingus teatud tööstusharus. Tasemed on miinimummäärad, mis tõusevad igal aastal, kui õpilased ja praktikandid omandavad selles valdkonnas rohkem kogemusi. 2025. aastal võis praktikandi esimese aasta igakuine miinimummäär eeldatavasti jääda vahemikku DKK 9 500 kuni DKK 12 500 (umbes €1 273 – €1 675). Mõne praktikakoha puhul on palk kõrgem, kui õpipoiss on enne alustamist saanud 21-aastaseks. Täiskasvanud praktikantide miinimumtasud (25+) on kõrgemad, miinimumpalgad võrdväärsed oskusteta töötajatega. Kõik praktikantide palgatasemed on miinimummäärad ning erasektoris võidakse läbirääkimisi pidada kõrgema taseme üle.

Taanis on erasektori tööturul kolm peamist palgasüsteemi, mis pakuvad töötajatele erinevaid võimalusi sõlmida kohalikke palgakokkuleppeid juhtkonnaga. Umbes 60% erasektori tööjõust töötab miinimumpalga/miinimumpalga süsteemil, umbes 20% standardpalgasüsteemil ning ülejäänud kas kollektiivlepingutel ilma tasudeta või individuaalsete lepingute alusel.

Miinimummakse süsteem

  • Selle süsteemi kohaselt näeb kollektiivleping ette miinimumpalga määra selle perioodi kohta ning kohustuse sõlmida isikliku palga kokkulepe. Samuti on tavaline lisada õigus iga-aastastele palgaläbirääkimistele. Iga töötaja kogupalk läbiräägitakse seega kohapeal töökohal, lähtudes töötaja oskustest, kogemustest, koolitusest ja tulemuslikkusest ning tööülesannetest, sealhulgas tööga seotud ebamugavustest.

  • Selles palgasüsteemis on olemas ka variant "miinimumpalgatasemed", kus näiteks on kehtestatud mitu põhilist määra, sõltuvalt töötüübist või haridusest. Lisaks saab kohapeal läbi rääkida erinevaid palgalisasid. Neid kahte miinimummäära süsteemi nimetatakse sageli koos.

Standardne palgasüsteem

  • See on kõige tsentraliseeritum palgasüsteem. Siin määratakse palk sektoritasandil kesksete kollektiivlepingute alusel ning kohapeal on piiratud võimalus fikseeritud palkade üle läbirääkimisteks. Lepingus sätestatud palgamäärad on standardsed ning töötajad, kes vastavad samadele kriteeriumidele, saavad võrdset palka. Määrad hõlmavad: fikseeritud tunni- ja kuupalgad; lisad hajutatud tööaegade jaoks päevasel ajal; lisad õhtuseks/ööseks/nädalavahetuse tööks; ületundide toidulisandid – mõnikord näiteks tööga seotud toidulisandid; staaži lisad; kvalifikatsioonilisandid.

Kollektiivlepingud ilma palgamääradeta

  • Siin ei arutata palgamäärasid keskse kollektiivläbirääkimiste käigus. Selle asemel sisaldavad enamik kollektiivlepinguid sätteid, mis sätestavad, et palk peab kajastama individuaalseid omadusi, nagu kvalifikatsioonid, pingutus, vastutus, haridus ja pädevused. Palk jaguneb põhipalgaks, boonuseks ja lisadeks, näiteks kvalifikatsioonid, funktsioonid, vastutus, paindlikkus ja kättesaadavus.

Avalikus sektoris on kõik kaetud kohaliku palgasüsteemiga, mis on staažipõhine palgasüsteem, kus on detsentraliseeritud, mitte-staažipõhised lisad. Kohaliku palga eesmärk on pakkuda võimalust maksta töötajatele vastavalt nende pädevuse arengule, funktsioonidele ja isiklikele kvalifikatsioonidele ning kohandada palka kohalikele tingimustele. Kohalik palk koosneb viiest osast, millest ainult esimene tuleb määrata keskselt:

  1. Põhipalk (või baaspalk): see on aste, millele pannakse, kui oled äsja tööle võetud või koolitatud. Põhipalgal on mitu staažiastmet, mis arvutatakse vastavalt praeguse või varasema töökogemuse kuupäevale.

  2. Funktsionaalne palk (või funktsionaalne toetus): palk, mis antakse erifunktsioonide eest, mis jäävad kaugemale ametikohalt. Näiteks ametiühingu esindaja või ajutine eriülesanne. Funktsionaalne palk võib olla kokku lepitud kohalikult või keskselt.

  3. Kvalifikatsioonipalk (või kvalifikatsioonitoetus): lisatasu, mis on seotud isiklike kvalifikatsioonidega. See võib hõlmata nii töö teostamist kui ka seda, kuidas neid kasutatakse tööjõu värbamiseks või hoidmiseks. Kvalifikatsioonilisandit saab kokku leppida kohalikul tasandil asutuse tasandil – kuid see võib olla ka keskselt kokkuleppes, mis sõlmitakse juhtkonna ja kohaliku ametiühingu vahel.

  4. Tulemustasu: tasu, mida saab anda üksikutele töötajatele või töötajate grupile. See põhineb konkreetse eesmärgi saavutamisel. Tulemustasu läbiräägitakse kohapeal. See võib olla ka ühekordne makse. Juhtide puhul kasutatakse sageli tulemustasu.

  5. Ühekordne tasu: tasu erilise töö eest.

Taanis saab teatud summasid töötaja sissetulekust maha arvata enne maksude arvutamist. Nende hulka kuuluvad ametiühingutasud; intressikulud; tööle ja sealt tagasi transport üle 24 km ulatuses; topeltelamud või majutus ja majutus ajutistele töötajatele; tööreisikulud, kui töötaja neid ei maksa.

Püsivatel töökohtadel peab töötaja maksma maksu tööandja poolt pakutud tasuta toidu ja majutuse eest. Töökohal on fikseeritud standardne tasu tasuta majutuse ja majutuse eest põllumajanduse abistajatele, koduabilistele, köögile ja teenindajatele, eraõdedele ja haiglatöötajatele. Sõjaväes on ka erihinnad. Maksumäärad määrab Maksunõukogu ning uusim korraldus jõustus 1. jaanuaril 2025. Kui on makstud rahaline toetus tasuta majutuse ja majutuse asemel, tuleb seda käsitleda palgana.

Tööandja võib valida maksuvaba reisitoetuse maksmise toidu, majutuse ja väikeste ostude eest, mis on seotud tööga seotud reisidega. Töötaja peab olema eemal vähemalt 24 tundi. Reisitoetused on maksuvabad ja makstakse standardmäärade alusel. Seda nimetatakse ka toidutoetuseks (taani keeles 'diæter').

Taanis puuduvad regulaarsed aruanded miinimumpalga määramise kohta.

1 September 2026
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.
Read more
Uurimistöö aruanne
30 January 2026
Miinimumpalga reaalne kasv 2026. aastal, arvestades nii edusamme kui ka liikmesriikide ambitsioonide tagasitõmbumist
Enamik ELi liikmesriike muutis oma riikliku miinimumpalga taset alates 1. jaanuarist 2026 ning nagu eelmisel aastal, on üldpilt märkimisväärsete tõusude – oluliselt ületades hinnatõusu.
Read more
Artikkel
Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies