Miinimumpalk Eestis
Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.
See profiil kirjeldab, kuidas miinimumpalku Eestis reguleeritakse ja määratakse. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks. Eestis eksisteerib seaduslik miinimumpalk, mis on üldiselt kohaldatav. Miinimumpalk (töötasu alammäär või alampalk) põhineb kollektiivlepingul tipptaseme sotsiaalpartnerite vahel.
Vabariigi Valitsuse määrus 'Töötasu alammäära kehtestamine'opens in new tab, [Valitsuse määrus: miinimumpalga kehtestamine].
'Töölepingu seadus'opens in new tab [Töölepingute seadus].
Kollektiivlepingu seadusopens in new tab § 42. Kollektiivlepingute seadus.
Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurdePDFopens in new tab [Töölepingute seadus: selgitav memorandum].
Miinimumpalga taseme määravad ühiselt tipptasemel sotsiaalpartnerid. Töölepingute seadus, § 29 (5), määratleb miinimumpalga määramisel osalevad osapooled: kesktööandjate organisatsioon ja ametiühingute konföderatsioon. Teised sotsiaalpartnerite organisatsioonid ei saa kokkuleppes osaleda. Seetõttu läbiräägivad igal aastal tipptasemel sotsiaalpartnerid, Tööandjate Konföderatsioon (ETKL) ja Ametiühingute Konföderatsioon (EAKL), miinimumpalga määra üle ning sõlmivad kokkuleppe järgmiseks aastaks. Eesti valitsus kehtestab seejärel miinimumpalga valitsuse määrusega "Miinimumpalga kehtestamine".
Määruse allkirjastavad peaminister, riigisekretär ning töösuhete ja tööturu eest vastutav minister. See allkirjastatakse igal aastal ja sisaldab klauslit, mis tühistab varasema määruse.
Riiklik miinimumpalga kokkulepe sõlmitakse igal aastal tipptasemel sotsiaalpartnerite vahel. Aastatel 1992–2001 kehtestas kolmepoolne kokkulepe igal aastal miinimumpalga. Alates 2002. aastast saab kahepoolseid kollektiivlepinguid laiendada kollektiivlepingute seaduse, § 4 alusel. See võimaldab sotsiaalpartneritel laiendada kokkulepet kõigile tööandjatele ja töötajatele.
Sellest ajast alates on Eesti Ametiühingute Liit (EAKL) ja Eesti Tööandjate Konföderatsioon (ETKL) läbirääkimisi pidanud miinimumpalga määra üle ning seejärel kehtestab valitsus selle määrusega "Miinimumpalga kehtestamine" (Vabariigi Valitsuse määrus 'Töötasu alammäära kehtestamine'). Määrus allkirjastatakse igal aastal ja sisaldab klauslit, mis tühistab eelmise. See määrab ainult alguskuupäeva (tavaliselt 1. jaanuar), aga mitte lõppkuupäeva. Kui kokkulepet ei saavutata, jääb varasem miinimumpalga regulatsioon kehtima ja määr jääb samaks.
Traditsiooniliselt lepivad sotsiaalpartnerid kokku nii tunni- kui ka kuutasudes. Läbirääkimised algavad tavaliselt kevadel ja lõpevad sügisel. Kokkuleppele jõudmiseks pole kindlat tähtaega. Ajajoon järgib tavaliselt Eesti Panga majandusprognooside avaldamist, mis on läbirääkimiste aluseks ning avaldatakse suvel ja sügisel.
Aastatel 2008–2010 majanduskriisi tõttu lepingut ei sõlmitud ning miinimumpalk külmutati. Kaheaastased kokkulepped sõlmiti 2013. ja 2015. aastal. 2023. aastal sõlmisid sotsiaalpartnerid heatahtliku kokkuleppe, millega seadis eesmärgid miinimumpalga tõstmiseks kuni aastani 2027.
Kohustuslikke kriteeriume ei ole, kuid sotsiaalpartnerid on kokku leppinud mõnes juhises.
2017. aastal leppisid tipptasemel sotsiaalpartnerid kokku miinimumpalga määramise meetodis aastatel 2018–2022. Kokkulepe sätestas, et läbirääkimiste aluseks on tööjõu tootlikkus ja majanduskasv. Miinimumpalga tõus oleks kaks korda suurem kui prognoositud tööjõu tootlikkuse kasv järgmiseks aastaks (Eesti Panga prognoosi alusel), kuid mitte kaks korda suurem kui prognoositud reaalmajanduskasv. Lisaks ei tohi uus miinimumpalk olla madalam kui 40% prognoositud riigi keskmisest palgast.
2023. aastal sõlmisid sotsiaalpartnerid mittesiduva kokkuleppe, millega seadis eesmärgid miinimumpalga tõstmiseks kuni aastani 2027. Kokkuleppe kohaselt peaks miinimumpalga tõus olema järk-järgult kasvav osa keskmisest palgast, eesmärgiks on 42,5% 2024. aastal, 45% 2025. aastal, 47,5% 2026. aastal ja 50% 2027. aastal. Siiski jätkuvad sotsiaalpartnerite arutelud miinimumpalga määramiseks igal sügisel. Seetõttu tuleb kokkulepitud miinimumpalga määra lõplikuks määramisel läbi viia ja arvestada järgmise aasta majandusväljavaateid ja töötuse näitajaid.
Mittesiduva kokkuleppe artikli 2 kohaselt lepivad sotsiaalpartnerid igal sügisel kokku miinimumpalgas, "võttes aluseks viimase Eesti Panga majandusprognoosi". Konkreetseid kriteeriume ei ole mainitud ning sotsiaalpartnerite sõnul kasutatakse prognoosi argumentide ja arutelude aluseks. Eesti Panga majandusprognoos sisaldab tavaliselt SKP kasvu, töötuse määra ja keskmist brutopalku.
Artikkel 4 sätestab, et kasvutempot 'vaadatakse uuesti läbi ja seda võib muuta', kui mõni järgmistest stsenaariumitest aset leiab:
Viimased majandusprognoosid viitavad kogu majanduse langusele käesoleval või tulevasel aastal.
Töötus on viimase kolme kvartali jooksul võrreldes eelneva perioodiga märkimisväärselt kasvanud.
Ettevõtete arv, kellel on ümbrikpalgarisk, on oluliselt kasvanud, mis on tingitud miinimumpalga kiirest kasvust.
Heatahtliku kokkuleppe eeldused, nagu töötute definitsioon, hüvitiste tase või brutopalepsu struktuur, on oluliselt muutunud.
Sotsiaalpartnerid arvestavad ka rahandusministeeriumi majandusprognoosi, mis sisaldab kõiki peamisi makromajandusnäitajaid, nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, tööjõupuudus, tööhõive määr, tarbijahinnaindeks, tarbimine, eksport, investeeringud jne.
Eesti Pank avaldab prognoose kvartalis.
Rahandusministeerium: Majandusprognoos (Rahandusministeerium)opens in new tab
Eesti Pank: Majandusprognoos (Eesti Pank)opens in new tab
Hea tahte kokkulepe (heatahtlik kokkulepe) miinimumpalga kohta 2024–2027opens in new tab , 2024–2027. aasta töötasu alammäära suuruse ja metoodika kohta. Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit [mittesiduv kokkulepe miinimumpalga summa ja meetodi kohta 2024–2027. Tööandjate Konföderatsioon ja Ametiühingute Konföderatsioon].
Criterion | How is this defined/operationalised? | Regulation or practice |
Unemployment increases | Percentage of unemployment of labour force (%) Source: Economic Forecast by Estonian Bank, Statistics Estonia. | Non-binding agreement for the amount and method of minimum wages 2024-2027 Article 4.2 |
Number of companies at risk of envelope wages increases | Goodwill agreement for the amount and method of minimum wages 2024-2027 Article 6 says that the 'state conducts regular statistical monitoring of unpaid taxes and supplies social partners with relevant information for minimum wage negotiations.' Source for statistical data on taxes is usually Estonian Tax and Customs Board. | Non-binding agreement for the amount and method of minimum wages 2024-2027 Article 4.3; Article 6 |
Average gross salary | Average monthly gross salary in EUR and yearly change in %
Source: Economic Forecast by Estonian Bank, Estonian Statistics | Non-binding agreement for the amount and method of minimum wages 2024-2027 Article 1 |
GDP | 'the economy on the whole is in decline': Growth of GDP (yearly change in %) Real gross domestic product Source: Economic Forecast by Estonian Bank. | Non-binding agreement for the amount and method of minimum wages 2024-2027 Article 4.1 |
Consumer price index | Change in consumer prices. This is one of the main indicators of the Economic Forecast that social partners base their minimum wage arguments and discussions on. Source: Economic Forecast by Estonian Bank Estonian Bank | Non-binding agreement for the amount and method of minimum wages 2024-2027 Article 2 |
Miinimumpalk on universaalselt siduv peaaegu kõigile.
Seaduslike miinimumpalkade variatsioonid Puudub madalam miinimumpalk ega kõrgemad seaduslikud määrad. Ükski töötaja Eestis ei tohiks saada vähem kui see miinimumpalk.
Miinimumpalk määratakse nii kuu- kui ka tunnipõhiselt. Seadus sätestab, et kuutasu kehtib täiskohaga tööle, mis on 40 tundi nädalas. Töötajatel on õigus saada 12 kuumakset aastas.
Miinimumpalk ei ole jagatud komponentideks.
Kõik lisahüved, nagu boonused, ettevõtte auto, lisahüved, valveaeg, muud toetused nagu retseptiprillide hüvitamine jne, peavad olema töölepingus fikseeritud ega arvesta palga.
Eestis puuduvad regulaarsed aruanded miinimumpalga määramise kohta. Läbirääkimiste arenguid kajastab tavaliselt Eesti Riiklik Ringhääling (Eesti Rahvusringhääling, ERR).
Masso, J., Roosaar, L., Lees, K., Võrk, A., Pulk, K., Espenberg, S. (2021), Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.PDFopens in new tab
Ferraro, S., ja Soosaar, O. (2020), Miinimumpalk, tööhõive ja ettevõtte tootlikkus. Tallinna Tehnikaülikool.
Ferraro, S., Hänilane, B. ja Staehr, K. (2018), Miinimumpalgad ja töökohtade hoidmine: mikroökonomeetriline uuring Eestis. Baltic Journal of Economics, 18(1), 51-67.
Ferraro, S., Meriküll, J. ja Staehr, K. (2018), Miinimumpalgad ja palgajaotus Eestis. Rakendusmajandus, 50(49), 5253-5268.
