Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Soome miinimumpalga riigi profiil
Riigi profiil
Viimati uuendatud: 30 June 2026

Miinimumpalk Soomes

Elina Härmä

Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.

Need profiilid kirjeldavad, kuidas miinimumpalku reguleeritakse ja määratakse. Need on saadaval kõigile ELi riikidele ja Norrale.

See profiil kirjeldab, kuidas miinimumpalku Soomes reguleeritakse ja määratakse. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks. Soomes ei ole seaduslikke miinimumpalka, kuid miinimumpalgad on sätestatud kollektiivlepingutes, mida sageli seaduslikult laiendatakse kõigile vastava sektori töötajatele.

Soome kollektiivläbirääkimiste üldine katvus on kõrge, suuresti tänu üldisele rakendatavusmehhanismile. Ahtiaineni viimase uuringu (2024) kohaselt, mis põhineb 2021. ja 2022. aasta statistikal, oli katvus 88,8%. Erasektoris töötab organiseeritud ettevõtetes 64% töötajatest. Kollektiivlepingute üldise rakendatavuse tõttu kasvab katvus 83,9%-ni kõigist erasektori töötajatest. Avalikus sektoris kuuluvad kõik töötajad kollektiivlepingute alla.

Läbirääkimiste katvuses esineb sektorite vahel puudujääke, kus 2021/2022 kollektiivlepingutes on üldsektoritasandil madalaim katvus 32,8% ja kõrgeim 97,2%, kui arvestada üldist rakendatavusmehhanismi. Olulisi lõhesid võib leida sektorites, mis hõlmavad töötajate gruppe, kus on eriti madala palgaga töötajad, nagu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektor, muud sotsiaal- ja isiklikud teenused ning muud äriteenused, näiteks kinnisvarateenused.

Mõned madala palgaga segmentid pakuvad kõrget läbirääkimiste katvust isegi siis, kui arvestatakse katvuslünka, näiteks posti- ja kullerteenused (umbes 19–94%).

Läbirääkimiste katvuse puudujääke võib leida sektorites, kus on märkimisväärne osakaal füüsilisest isikust ettevõtjaid ja väikestes ettevõtetes, nagu maanteetranspordisektor ning kinnisvara- ja äriteenuste sektor, ning kus on levinud hooajaline töö, näiteks maapiirkondades (Ahtiainen, 2024).

Palgamääramist teostavad sektoripõhised ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid. Ekspordile orienteeritud tööstussektor, kus tehnoloogiatööstus on eesotsas, alustab kollektiivläbirääkimisi ja palgaläbirääkimisi. Praktikas seab nende sektorite palgatõus miinimumi ülejäänud tööjõuturule. Siiski saavad teiste sektorite sotsiaalpartnerid läbirääkimisi pidada teistsuguste palgatõusude üle kui ekspordile orienteeritud tööstussektor. Kuigi tööstuslikud miinimumid ei ole kohustuslikud, on tavaline, et sotsiaalpartnerid teistes sektorites kehtestavad sarnaseid tõusumäärasid. Samuti on võimalik määrata madalamaid või kõrgemaid palgatõusumäärasid. Madala palga töötajaid organiseerivad suurel määral ametiühingud Soome Ametiühingute Keskorganisatsiooni (SAK) alla. Selliste ametiühingute näideteks on Service Union United (PAM), mis organiseerib erasektori teenindustöötajaid, ning Trade Union for the Public and Welfare Sectors (JHL), mis organiseerib sotsiaalhoolekande spetsialiste. Tööstusliit korraldab ka mitmeid madala sissetulekuga ametikohti, nagu jalatsi- ja nahatöö, põllumajandus ning kuller. Tööandjate organisatsioonid, mis esindavad tööandjaid samades sektorites, on Kinnisvara Tööandjad, Soome Külalislahkuse Ühing (MaRa), Soome Erahooldusteenuste Assotsiatsioon (HALI) ja Soome Tehnoloogiatööstused, et nimetada vaid mõnda. Need ja paljud teised on organiseeritud Soome Tööstuste Tippkonföderatsiooni (EK) all.

Kollektiivläbirääkimiste voorud algavad ajal, mil olemasolevad kollektiivlepingud on veel jõus. Kui uut kokkulepet ei ole sõlmitud enne olemasoleva kollektiivlepingu lõppemist, algab kokkuleppe puudumise periood. Endise kollektiivlepingu sätted kehtivad läbirääkimiste ajal endiselt. Uus kollektiivleping sõlmitakse, kui mõlemad pooled on jõudnud kokkuleppele kogu kollektiivlepingu tekstis ja allkirjastanud läbirääkimiste tulemused (PAM, 2023).

Tehnoloogiatööstus on praktikas kehtestanud palgatõusu normi alates 2017/2018. aastast (Kjellberg, 2023). Sotsiaalpartnerid, kes esindavad üldiselt madalama sissetulekuga ametigruppe, on väljendanud muret mustriläbirääkimiste süsteemi pärast, kuna see võib säilitada ja suurendada palgaerinevusi. Süsteemid madala sissetulekuga gruppide palkade tõstmiseks eksisteerivad ja neid kasutatakse laialdaselt. Mõnes sektoris, ametis või töötajate grupis, kus palgad jäävad üldisest trendist maha või kus palgalõhed on märkimisväärsed, võivad sotsiaalpartnerid kokku leppida konkreetse palgatõusu (kuoppakorotus/matalapalkkaerä/naispalkkaerä) poolt, mis on suunatud vastavatele töötajate gruppidele.

Kollektiivlepingud võivad lisaks sektori üldisele palgatõusule kaasa tuua ka iga-aastaseid lisatasusid (kas protsentuaalselt või absoluutarvudes) ja ühekordseid makseid. Need ei ole siiski suunatud ainult madala sissetulekuga ametitele. Palgatõus, lisatasu või ühekordne maksmine absoluutarvudes on sageli eelistatud sotsiaalpartnerite poolt madala palgaga sektorites, kuna see on madala sissetulekuga segmendile väärtuslikum ja takistab palgaerinevuste suurenemist.

Sotsiaalpartnerid võivad pidada läbirääkimisi ka kohalikul tasandil (paikallinen erä). Seda saab teha kollektiivselt kokkulepitud palgatõusude asemel või nende peale, sõltuvalt kohaliku palgaläbirääkimise paindlikkusest, mida kohaldatav riiklik kokkulepe võimaldab. Näiteks avaliku sektori kollektiivlepingutes domineerib palgatõusu üldiselt kokkulepitud tõus, mitte kohalikult jagatud palgapotid (Kauhanen, 2023).

Kollektiivlepingu normiks on kaks aastat, kuid läbirääkimisi peetakse ka pikemate lepingute puhul. Lisaks saab palgatõusu mõnikord läbirääkida ainult kollektiivlepingu esimesel aastal. Sellistel juhtudel muudab klausli lisamine teise aasta optsioonilepinguks (optiovuosi), mis tähendab, et kokkulepe võib tühistada, kui uus kokkulepe miinimumpalga ja palgatõusude kohta teiseks aastaks ei ole enne eelnevalt määratud kuupäeva sõlmitud. Seega, lisaks kollektiivläbirääkimistele osalevad sotsiaalpartnerid ka nn palgaringides, mis on täiendavad läbirääkimisringid.

Ametiühingute jaoks on kollektiivläbirääkimistes olulised nii sektoripõhised majandusprognoosid kui ka sektoripõhised kasumimarginaalid eelmisel aastal, kuna need näitavad tööandjate maksevõimekust. Finantsraskuste ajal on SAK-i ametiühingud otsinud koordineeritud kollektiivläbirääkimiste lahendusi, et säilitada palgatöötajate ostujõudu. Samuti on see tööandja huvides, kuna tarbijad koduturul on paljude tööstusharude järjepidevuse seisukohalt olulised.

Madalapalgaliste töötajate kollektiivlepingutes on teatud töötajate kategooriate puhul subminimaalsed määrad. Näiteid võib leida kollektiivlepingutest, mis hõlmavad rajatiste toetuse sektorit, kaubandussektorit, turismi, restorani- ja vabaajatööstust ning erasektori sotsiaalteenuseid.

Subminimid võivad näiteks põhineda vanusel, väljaõppel ja varasemal kogemustasemel, tööülesannetel või pikaajalise töötute palgatoetusel töötamise alusel. Näiteks saavad õpilased 80%-90% tavapärasest miinimumpalgast, samas kui õpilased ja alla 18–25-aastased jäävad 70–80% vahele.

Põhipalga definitsioon ei ole seadusega määratletud, kuid kirjeldab ülesandepõhist miinimumpalka ning välistab isiklikud boonused, lisad ja hüved. Palku ja palku saab maksta kuu-, nädala- või tunnipõhiselt. Lisaks põhipalgale võib töötaja saada lisatasusid, mis tähendab kompensatsiooni ületundide, õhtuti, nädalavahetustel või öösel tehtud töö eest. Töötajad võivad saada tasu ka nn lisahüvede (luontoisetu) kujul, nagu toit, mobiiltelefon, spordihüvitised, eluaseme või auto. Lisahüved loetakse töötaja palga osaks. Palgast tehakse mahaarvamisi on tulumaks, pensionikindlustuse sissemakse, töötuskindlustuse sissemakse ja mõnel juhul tervisekindlustuse päevatoetuse sissemakse. (SAK, 2021). Puhkusehüvitised arvestatakse alati palgasse, sõltumata töötaja lepinguvormist või tööaja kestusest (Digital and Population Data Services Agency, 2022).

Mõnes ametis, näiteks müügis ja juriidilistes teenustes, eksisteerivad tükkide tasuga palgad. Siiski puuduvad seaduslikud sätted miinimummäära kohta tükkide palgale. Tükikpalk võib olla osa inimese palgast või moodustada kogu palga töölepingus. Tükipalka saab reguleerida ka kollektiivlepingutes ning tükkitasu sõltub antud juhul vastava kollektiivlepingu sätetest. Töölepingu seaduse (peatükk 2, § 10) kohaselt, kui kollektiivlepingut puudub ja tööandja ning töötaja ei ole kokku leppinud töö eest makstava tasu osas, "tuleb töötajale maksta tavapärane ja mõistlik palk tehtud töö eest". See kehtib üldreeglina ka tükitööde kohta.

Riiklikke aruandeid miinimumpalga või miinimumpalga määramise kohta ei ole. Regulaarset palkade ja palgakorralduse aruandlust teevad tipptasemel sotsiaalpartnerite organisatsioonid, nagu Soome Ametiühingute Keskorganisatsioon (SAK), Soome Tööstuste Konföderatsioon (EK) ja Kohaliku Omavalitsuse ning Maakonna Tööandjad (KT), samuti üksikud ametiühingud ja meedia. Kuid nende kogutud statistika keskendub peamiselt mediaanpalkadele ja palgatõusudele erinevates sektorites ja ametites, mitte konkreetselt miinimumpalkadele. Vastavalt ELi miinimumpalga direktiivile kogub Soome valitsus regulaarselt andmeid miinimumpalga kohta.

Soome riiklik statistikainstituut Statistics Finland avaldab sektoripõhiseid statistilisi andmeid Soome tööjõu sissetulekustruktuuri kohta. Need statistilised andmed kirjeldavad tunni- ja kuutasusid ning palkade ja palkade moodustamist ja jaotust kõigis sektorites. Miinimumpalga kohta puudub aga info.

Soome Statistikaamet on katsetanud ka andmebaase, mis kasutavad Soome riikliku sissetulekute registrit, mida näiteks sotsiaalteenused kasutavad hüvitiste määramisel. Register ise ei ole avalikult kättesaadav. Ka siin on kasumid näidatud keskmistes ning esimeses ja üheksandas kvintiilis.

Petri Böckerman, Toni Juuti, Tuomas Kosonen ja Henri Keränen avaldasid uurimistöö "Kas ettevõtted on valmis maksma madalamat palka? Kvasi-eksperiment alammiinimumpalga poliitika kohta' (FIT tööpaber 29), saadaval uuringus: Noorte töötajate miinimumpalgad ei suurendanud tööhõivet - FIT – Soome maksusüsteemide uurimise tipptasemel keskusopens in new tab

1 September 2026
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.
Read more
Uurimistöö aruanne
30 January 2026
Miinimumpalga reaalne kasv 2026. aastal, arvestades nii edusamme kui ka liikmesriikide ambitsioonide tagasitõmbumist
Enamik ELi liikmesriike muutis oma riikliku miinimumpalga taset alates 1. jaanuarist 2026 ning nagu eelmisel aastal, on üldpilt märkimisväärsete tõusude – oluliselt ületades hinnatõusu.
Read more
Artikkel
Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies