Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Kreeka miinimumpalga riigi profiil
Riigi profiil
Viimati uuendatud: 30 June 2026

Miinimumpalk Kreekas

Penny Georgiadou

Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.

Need profiilid kirjeldavad, kuidas miinimumpalku reguleeritakse ja määratakse. Need on saadaval kõigile ELi riikidele ja Norrale.

See profiil kirjeldab, kuidas miinimumpalku Kreekas reguleeritakse ja määratakse. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks.

Kreekas kehtestati üldine riiklik miinimumpalk 1980. aastal. Kuni 2012. aastani määrati miinimumpalk riikliku kollektiivlepingu alusel, mille ratifitseeris valitsus. Aastatel 2012–2018 kehtestas valitsus miinimumpalga vastavalt päästepakettide ja fiskaalsete kohandamisprogrammide nõuetele. Alates 2019. aasta veebruarist määrab valitsus miinimumpalga pärast laiaulatuslikku konsultatsiooniprotsessi riiklike sotsiaalpartnerite ja teiste avalike asutustega. 2024. aasta detsembris võeti vastu uus seadus miinimumpalga direktiivi (EL) ülevõtmiseks, mille rakendamine peaks algama 2028. aastal. Perioodi 2025–2027 peetakse üleminekuperioodiks ning see võimaldab jätkata miinimumpalga määramise süsteemi rakendamist nagu 2024. aastal.

Individuaalsetel töölepingutel ja kollektiivlepingutel on keelatud määrata tavapäraseid kuupalku või päevapalku täistööajaga töö eest, mis jääb alla eelmainitud seadusliku miinimumpalga ja päevapalga, nagu need on valitsuse otsusega määranud.

Kreekas kehtiv üldine seadusandlik raamistik miinimumpalga kohta on järgmine:

Viimane kohaldatav määr määrati ministri otsusega nr 8233/2025 (valitsuse väljaanne 1476/Β/27/3/2025) "Miinimumpalga ja miinimumpäevapalga määramine töötajatele ja töötajatele üle kogu riigi".

Alates 2028. aastast rakendatakse uut seadusandlikku raamistikku, nagu sätestatud seaduses 5163/9-12-2024, miinimumpalga määramiseks. See uus raamistik sisaldab direktiivi 2022/2041 Euroopa Liidu piisavate miinimumpalkade kohta. Ajutiste aastate jooksul, 2025–2027, näeb sama seadus 5163 ette sarnase miinimumpalga määramise protsessi jätkamise nagu 2024. aastal.

Kreekas rakendatav uus seadusandlik raamistik pärast direktiivi 2022/2041 ülevõtmist on järgmine:

Seadus 5163/2024opens in new tab (Valitsuse väljaanne I/199): 'Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2041 ülevõtmine Euroopa Liidu piisavate miinimumpalkade kohta – avaliku sektori töötajate palkade kohandamine – miinimumpalga määramise sätted aastateks 2025, 2026 ja 2027 ning muud määrused'.

Seaduse 4172/2013 (GG/I/167) artikkel 103 kehtestas uue püsiva mehhanismi igakuise miinimumpalga ja päevapalga määramiseks. See kehtestas laiaulatusliku konsultatsiooniprotsessi sotsiaalpartnerite ja asjakohaste riigiasutuste vahel. Pärast konsultatsiooni määrab tööminister kabineti nõusolekul miinimumpalga ministri otsusega.

Seadus nimetab järgmised osapooled:

  • Kreeka Tööliidu Üldkonföderatsioon (GSEE), ainulaadne tööliste riiklik tipporganisatsioon.

  • Kreeka Ettevõtete Föderatsioon (SEV), riiklikult tunnustatud tööandjate organisatsioon, mis esindab suurt tööstust ja riigi suurimaid ettevõtteid.

  • Kreeka Professionaalide, Käsitööliste ja Kaupmeeste Konföderatsioon (GSEVEE) on riiklikult tunnustatud tööandjate organisatsioon, mis esindab peamiselt VKEsid ja käsitööliste organisatsioone.

  • Kreeka Kaubanduse ja Ettevõtluse Konföderatsioon (ESEE), riiklikult tunnustatud tööandjate organisatsioon, mis esindab peamiselt kaubandussektorit, eriti VKEsid.

  • Kreeka Turismikonföderatsioon (SETE), riiklikult tunnustatud tööandjate organisatsioon, mis esindab peamiselt turismisektorit.

  • Kreeka Tööstuste Föderatsioon (SBE), riiklikult tunnustatud tööandjate organisatsioon, mis esindab tööstusharusid (peamiselt Põhja-Kreekas).

  • Kreeka Pank.

  • Kreeka Statistikaamet (ELSTAT).

  • Avalik Tööhõive Teenistus (DYPA).

  • Kreeka Üldtööliidu Tööinstituut (INE/GSEE), GSEE teadusorganisatsioon.

  • Majandus- ja Tööstusuuringute Sihtasutus (IOBE), eraõiguslik, mittetulunduslik ja avaliku kasu uurimisorganisatsioon, mida peetakse SEV-i teadusorganisatsiooniks.

  • Kreeka Professionaalide, Käsitööliste ja Kaupmeeste Konföderatsiooni Väikeettevõtete Instituut (IME GSEVEE), GSEVEE teadusorganisatsioon.

  • Kreeka Kaubanduse ja Ettevõtluse Konföderatsiooni Kaubanduse ja Teenuste Instituut (INEMY ESEE), ESEE uurimisorganisatsioon.

  • Kreeka Turismikonföderatsiooni Instituut (INSETE), SETE uurimisorganisatsioon.

  • Planeerimise ja Majandusuuringute Keskus (KEPE)

  • Vahendus- ja arbitraažiorganisatsioon (OMED)

Uue seaduse 5163/2024 (artiklid 6 ja 15) alusel kaasatakse alates 2025. aastast menetlusse ka järgmised sotsiaalpartnerid:

  • Kreeka Riigiteenistujate Ametiühingute Konföderatsioon (ADEDY)

  • ADEDY uurimis- ja koolitusinstituudi 'Sotsiaalne Multikeskus' (Koinoniko Polykentro).

Kuni 2024. aastani sätestas kehtiv seadusandlus (seaduse 4172/2013 artikkel 103) miinimumpalga taseme määramise protsessi kolmes etapis (vt allpool). Aastatel 2025 kuni 2027 on seaduse 5163/2024 artiklis 15 kirjeldatud teistsugune, üleminekuprotseduur miinimumpalga määramiseks. Alates 2028. aastast muudetakse seadusega kehtestatud miinimumpalga määramise protseduuri taas veidi (seaduse 5163/2024 artikkel 6).

Mehhanism, mis kehtis kuni 2024. aastani, jõustus 2013. aastal, kuid jõustus esmakordselt 2018. aasta septembris. Eelmisel perioodil, mis kestis aastatel 2012–2018, määras valitsus miinimumpalga otse ja see jäi päästepaketi osana muutumatuks.

Miinimumpalga määramise protsess, kehtib kuni 2024. aastani:

1. samm: Algatus, koordineerimine ja konsultatsioon

Konsultatsiooniprotsess hõlmab sotsiaalpartnerite, nende institutsioonide, spetsialiseeritud avalike asutuste, teadusasutuste ja seotud asutuste osalust. See kestab tavaliselt umbes neli kuud, kuigi seda võib lühendada (nagu on juhtunud mõnel korral). Konsultatsiooniprotsessi juhib koordineeriv komitee, mis on loodud spetsiaalselt selleks otstarbeks. Komitee koosneb Vahendus- ja Arbitraažiorganisatsiooni (OMED) presidendist, kes on esimees, lisaks üks esindaja, kelle nimetab Tööministeerium ja üks esindaja, kelle nimetab Rahandusministeerium. Vahendus- ja arbitraažiorganisatsioon (OMED) vastutab protsessi algatamise eest.

Konsultatsioonifaas, millel on selgelt määratletud ajaraamid, hõlmab osapoolte esitatud ettepanekute, aruannete ja memorandumite koostamist. See materjal edastatakse seejärel KEPE-le, rahandusministeeriumi järelevalve all olevale uurimiskeskusele, mille ülesandeks on koostada ettepanek/soovitus miinimumpalga taseme kohta.

2. samm: Arvamusettepanek miinimumpalga taseme kohta

Planeerimise ja Majandusuuringute Keskus (KEPE), mis on rahandusministeeriumi järelevalve all, on ülesandeks koostada ettepanek/soovitus miinimumpalga taseme kohta. See ettepanek koostatakse pärast kõigi konsultatsiooniprotsessis osalevate osapoolte esitatud ettepanekute, uuringute/memorandumite ning koordineerimiskomitee poolt läbi viidud kolmepoolse kohtumise ja sotsiaalpartnerite dialoogi tulemuste kaalumist.

Lisaks annab viieliikmeline sõltumatu ekspertide komitee, mille määravad tööministeerium (kaks eksperti), rahandusministeerium (kaks eksperti) ja arenguministeerium (üks ekspert), samuti soovituse miinimumpalga taseme kohta KEPE-le.

3. samm: Otsus miinimumpalga taseme kohta

Lõppetapis esitab tööminister kabinetile ettepaneku miinimumpalga taseme kohta, võttes arvesse KEPE konsultatsiooniaruannet, ning teeb seejärel otsuse miinimumpalga määramiseks, tuginedes kabineti üksmeelsele arvamusele.

Ülaltoodud protsessi rakendatakse kuni aastani 2024.

Aastatel 2025 kuni 2027 on miinimumpalga määramise ettenähtud menetlus seaduse 5163/2024 artiklis 15 järgmiselt:

1. samm: Teaduskomitee asutamine

Teaduskomitee koosneb viiest sõltumatust eksperdist, kelle ametiaeg on kolmeaastane. Selle missiooniks on anda täielikult põhjendatud ja põhjendatud arvamus seadusliku miinimumpalga taseme kohta.

2. samm: Konsultatsioonikomitee moodustamine

Konsultatsioonikomitee tegutseb Vahendus- ja Arbitraažiorganisatsiooni (OMED) koordineerimisel ning koosneb 11 liikmest:

  • Komitee esimees (nimetatud OMED-i poolt)

  • Viis esindajat ametiühingute konföderatsioonidest (neli GSEE-st ja üks ADEDY-st)

  • Viis tööandjate organisatsioonide esindajat (üks igast tööandjaorganisatsioonist / riiklikust sotsiaalpartnerist: SEV, GSEVEE, SVE, ESEE ja SETE)

Konsultatsioonikomitee ülesandeks on koostada täielikult põhjendatud ja põhjendatud arvamus uue seadusliku miinimumpalga taseme kohta. Selle protsessi osana kogub see hindamisaruandeid kehtiva seadusliku miinimumpalga kohta ning ettepanekuid selle kohandamiseks spetsialiseeritud teadusasutustelt (ELSTAT, DYPA, Kreeka Pank, KEPE) ning sotsiaalpartnerite uurimisinstituutidelt. Need saadetakse KEPE-le, et koostada konsultatsiooniaruanne koostöös teaduskomiteega.

3. samm: Otsus miinimumpalga taseme kohta

Konsultatsiooniaruande esitab OMED-i esimees töö- ja sotsiaalkindlustuse ning riikliku majanduse ja rahanduse ministritele, kes seejärel esitavad valitsusele ettepaneku seadusjärgse miinimumpalga kohta. Pärast kabineti heakskiitu annavad töö- ja sotsiaalasjade ning rahvamajanduse ja rahanduse ministrid ühise otsuse, millega määratakse seadustatud miinimumpalk.

Alates 2028. aastast järgib seaduslikult kehtestatud miinimumpalga määramise menetlus samu samme nagu eelpool, teatud muudatustega (seaduse 5163/2024 artikkel 6). Näiteks kuni 2027. aastani otsustatakse uus miinimumpalk hiljemalt 30. märtsiks igal aastal. Alates 2028. aastast määratakse uus palk hiljemalt 31. detsembriks.

Kreekas peaks seaduse 4172/2013 (artikli 103 lõige 3) kohaselt seadusliku miinimumpalga ja päevase miinimumpalga (DMW, kehtib sinikraedele) määramisel arvesse Kreeka majanduse olukorda ja selle kasvupotentsiaali tootlikkuse, hindade, konkurentsivõime, tööhõive, töötuse määrade, sissetulekute ja palkade osas.

Siiski puuduvad seadusandluses üksikasjalikud spetsifikatsioonid kriteeriumide või miinimumpalga määramise meetodi kohta. Lisaks ei kohusta seadus neid kriteeriume miinimumpalga määramisel.

Samad kriteeriumid kehtivad aastatel 2025, 2026 ja 2027 (seaduse 5163/2024 artikkel 15).

Alates 2028. aastast võtab miinimumpalga määramise uus meetod arvesse kahte kriteeriumi: a) Tarbijahinnaindeksi (CPI) aastane muutumise määr madalaima 20% leibkonna sissetulekute jaotuse puhul, b) Üldise palgaindeksi ostujõu aastane muutumise määr (seaduse 5163/2024 artikkel 6).

Rakendatakse järgmist matemaatilist valemit:

Miinimumpalga muutumise määr = THI muutumismäär majapidamistele, kes asuvad madalaimas 20% sissetulekute jaotusest + Üldise palgaindeksi ostujõu muutumise määr) / 2.

Seadus 5163/2024 ei kehtesta konkreetseid viiteväärtusi, mis suunaksid seadusliku miinimumpalga ja päevapalga piisavuse hindamist. Eriti ei sea see selleks otstarbeks konkreetseid võrdlusväärtusi.

Perioodil 2025–2027 ei määra seaduse 5163/2024 artikkel 15 piisavust konkreetsete indiatiivsete viiteväärtuste kaudu. Selle asemel viitab see laiemale kriteeriumite kogumile, sealhulgas Kreeka majanduse olukorrale ja kasvuväljavaadetele tootlikkuse, hindade, konkurentsivõime, tööhõive, töötuse, sissetulekute ja palkade osas, samuti kriteeriumidele, mis on otseselt seotud piisavusega, nagu ostujõud, piisavus, elamiskulud, üldine palgatase, nende jaotus ja muutuste määr. Selles mõttes näib seadusjärgse miinimumpalga piisavust peamiselt käsitletavat selle määramiseks kasutatava protseduuri ja kriteeriumite kaudu, mitte ametlikult kehtestatud võrdlusväärtuste kaudu.

Alates 2028. aastast kehtestab seaduse 5163/2024 artikkel 6 uue miinimumpalga määramise meetodi. Selle sätte alusel arvestatakse: (a) tarbijahinnaindeksi aastast muutumiskiirust madalaima 20% majapidamise sissetulekute jaotuse puhul ning (b) üldise palgaindeksi ostujõu aastane muutumise kiirus. Lisaks peab teaduskomitee enne iga-aastast korrigeerimist hiljemalt 31. augustiks avaldama põhjendatud aruande, mis kas kinnitab, et selle meetodi rakendamisest ei ole vaja kõrvale kalduda, või tegema erandina, et seaduslikku miinimumpalka ja päevapalka ei tohiks järgmisel aastal seaduses sätestatud konkreetsete majanduslike ja fiskaalsete põhjuste alusel kohandada. Laiemas mõttes võib nende tegurite uurimine olla seotud ka miinimumpalga piisavusega.

Kuid neid kriteeriume ei ole seaduses sõnastatud konkreetsete indiatiivsete viiteväärtustena piisavuse hindamiseks.

Seaduslik miinimumpalk ja päevane miinimumpalk (DMW, kehtib sinikraedele) kehtivad täiskohaga valge- ja sinikraede töötajatele, kes töötavad kogu riigis erasektoris, ilma vanuse või muude seaduslike erandite tunnusteta.

Avalike ametnike puhul määrab riik ühepoolselt erinevaid palkasid seadusandlusega, vastavalt oma fiskaalpoliitikale igal ajahetkel.

Alates 2025. aastast (uue seaduse 5163/24 artikkel 14) kehtivad miinimumpalga korrigeerimised ka avaliku sektori töötajatele.

Seadusliku miinimumpalga variatsioonid Kreekas puudub praegu alam-miinimumpalk. Kuueaastase perioodi jooksul (märts 2012 – jaanuar 2019) nägi seaduslik miinimumpalk ette alla miinimumpalga töötajatele kuni 25-aastastele (seadus 4172/2013). Alates 2019. aasta veebruarist kaotati alam-miinimummäär (ministri otsus nr 4241/127/30-01-2019).

Töötajate puhul määratletakse miinimumpalk igakuiselt ja see viitab tööle 40 tundi nädalas (kaheksa tundi päevas viie päeva nädalas töötajatele, kes töötavad viis päeva nädalas, või 6,45 tundi päevas kuus päeva nädalas). Sinikraede töötajatele rakendatakse päevane miinimumpalk (DMW).

Seaduse kohaselt on erasektoris töötaval inimesel õigus saada 14 kuupalka. Kahte lisapalka nimetatakse järgmiselt:

  • 'Jõuluboonus': võrdub ühe kuupalgaga.

  • 'Lihavõtteboonus': võrdne poole kuupalgaga, mis antakse lihavõtteperioodil.

  • 'Aastane puhkuseboonus': võrdne poole kuupalgaga.

Kreekas nimetatakse miinimumpalka seaduse 4254/2014 kohaselt "üheks võrdlusväärtuseks (summaks)". Miinimumpalga hulka ei arvestata enam ühtegi täiendavat palgakomponenti. Kõik boonused (vt eespool), ületunnitasud ja puhkusehüvitised arvutatakse töötaja tegeliku palga põhjal. Samuti ei luba seadus mahaarvamisi.

Mõned tähelepanekud on siiski kasulikud staaži kohta: vastavalt hiljutisele seadusandlusele (seadus 5053/2023, artikkel 33) on alates 1. jaanuarist 2024 nn vanusetoetus taastatud miinimumpalga osaks, mis oli kaotatud majanduskriisi tõttu. Täpsemalt seisneb staaži toetus miinimumpalga tõstmises 10% võrra pärast 3 aastat töötamist, maksimaalselt tõuseb miinimumpalk kuni 30% 9 aasta töö eest.

Ülaltoodud toetuse taastamine toimub vastavalt järgmistele tingimustele:

  • Iga töötaja töökogemus, nagu see määrati 14. veebruaril 2012, mil kolmeaastase toetuse andmise kohustus peatati, koguneb jätkuvalt pärast 1. jaanuari 2024.

  • Iga pärast 14. veebruari 2012 palgatud töötaja töökogemust hakatakse arvutama perioodile pärast 1. jaanuari 2024: 14. veebruarist 2012 kuni 31. detsembrini 2023 saadud töökogemust ei arvestata palga tõstmiseks ega staažitoetuse maksmiseks.

  • Kui tavapärane tasu ületab seadusliku miinimumpalga, arvestatakse kolmeaastase perioodi täitmisest ja staažitoetuse taastamise tõusud makstud summade ja seadusliku tasu vahega. Seega, kui töötaja kogu- või lõplik palgamakse on kõrgem kui õigustatud miinimumpalk ja õigustatud staaži hüvitis, on selle maksmine seaduslik

Staaži hüvitise taastamine on ette nähtud: a) seaduse 5053/2023 artikli 33 alusel, "töö parandamiseks, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/1152 rakendamine 20. juunist 2019, digitaalsete protseduuride lihtsustamine ja digitaalse töökaardi täiustamine, Töö- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi ning Tööinspektsiooni tegevusfunktsiooni uuendamine" ning selle rakendamine alates 1. jaanuarist 2024; ja b) Tööministeeriumi ringkirjaga 88073/6.10.2023, "Selgituste andmine seaduse 5053/2023 artikli 33 kohta pealkirjaga "Eelneva teenistuse tasustamine erasektoris ja töötajate sissetulekute korrigeerimine – Ministrite Nõukogu otsuse nr 6/28.2.2012 artikli 4 kaotamine".

Täielikkuse huvides tuleb märkida, et ministri otsus nr 4241/127/30-01-2019 oli juba alates 2019. aastast taastanud staažitoetuse määramise, kuid ei teinud seda kohustuslikuks, kuna see oleks pidanud olema seaduse vastuvõtmisega rakendatud.

Iga-aastase miinimumpalga määramise konsultatsiooni raames esitavad sotsiaalpartnerite teadusinstituudid ning konsultatsioonis osalevad avalikud asutused ja organisatsioonid aruandeid ja andmeid miinimumpalga kohta.

2024. aasta konsultatsiooniprotsessi raames koostasid ja esitasid osalevad liikmed 2024. aasta veebruaris kirjalikult nn "Aruande kehtiva seadusliku miinimumpalga hindamise kohta". Analüütiliselt:

Teaduslikud uuringud

1 September 2026
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.
Uurimistöö aruanne
30 January 2026
Miinimumpalga reaalne kasv 2026. aastal, arvestades nii edusamme kui ka liikmesriikide ambitsioonide tagasitõmbumist
Enamik ELi liikmesriike muutis oma riikliku miinimumpalga taset alates 1. jaanuarist 2026 ning nagu eelmisel aastal, on üldpilt märkimisväärsete tõusude – oluliselt ületades hinnatõusu.
Artikkel
Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies