Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Läti miinimumpalga riigi profiil
Riigi profiil
Viimati uuendatud: 30 June 2026

Miinimumpalk Lätis

Kriss Karnitis

Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.

Need profiilid kirjeldavad, kuidas miinimumpalku reguleeritakse ja määratakse. Need on saadaval kõigile ELi riikidele ja Norrale.

See profiil kirjeldab, kuidas miinimumpalku reguleeritakse ja kehtestatakse Lätis. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks. Lätis on riiklik seaduslik miinimumpalk ("minimālā alga" või "minimālā darba alga").

27. oktoobril 2022 kehtestati esmakordselt muudatustega tööseadusesse norm miinimumpalga tõstmise kohta (üleminekusätted nr 26 ja 27). See määrus sätestab, et nagu tavaks, määrab valitsuskabinet tavapärase tööaja miinimumpalga, kuid sätestab, et miinimum ei tohi alates 1. jaanuarist 2023 (üleminekusäte nr 26) alla €620 ja alates 1. jaanuarist 2024 €700 (ülemineku säte nr 27).

Tööseaduse muudatused miinimumpalga peamise reguleerimise kohta on esitatud 12. detsembril 2002, 23. oktoobril 2014 ja 27. mail 2021.

Miinimumpalga aastane muutus on määratletud ministrite kabineti iga-aastastes määrustes.

Pärast 2015. aastat määratakse uue igakuise miinimumpalga tase Ministrite Kabineti määruse nr 656 muudatustega. Muudatused võeti vastu 25. oktoobril 2016 (määrus nr 683, kehtiv alates 1. jaanuarist 2017); 29. august 2017 (määrus nr 511, kehtiv alates 1. jaanuarist 2018); 24. november 2020 (määrus nr 707, kehtiv alates 1. jaanuarist 2021); 13. detsember 2022 (määrus nr 788, kehtiv alates 1. jaanuarist 2023); ja 14. november 2023 (määrus nr 657, kehtiv alates 1. jaanuarist 2024). 2019., 2020. ja 2022. aastal miinimumkuupalk ei muutunud.

2025. aastal kehtestas valitsus esimesed tööjõumaksu reformi meetmed. Reformi raames muudeti miinimumpalga suuruse ja kehtestamise protseduuri ja kriteeriumide määratlemist, et kohandada neid miinimumpalga direktiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2041, 19. oktoober 2022, mis käsitleb Euroopa Liidu piisavaid miinimumpalkasid).

Seetõttu töötati 2024. aastal välja ja võeti vastu kaks uut normatiivset akti: Ministrite Kabineti määrus nr 730 Minimaalse kuupalga määramise ja ülevaatamise protseduurid ning Ministrite Kabineti 24. novembri 2015. aasta määruste nr 656 muudatus miinimumkuu palga suuruse kohta tavapäraste tööaegade piires ning miinimumtunnitasu arvutamine.

2026. aasta miinimumpalga määr määratakse vastavalt tööseadusele ja ministrite kabineti kolmele määrusele:

  1. Ministrite Kabineti määrus nr 656 Määrus miinimumkuu palga suuruse kohta tavapärase tööaja jooksul ja miinimumtunnitasu arvutamise kohta, mis anti vastu vastavalt tööseaduse teise osa paragrahvile 61, võeti vastu 24. novembril 2015.

Määrused määravad miinimumkuu palga summa tavapärase tööaja jooksul ning protseduuri (valemi) miinimumtunnitasu arvutamiseks. Seda määrust muudeti kabineti määrusega nr 680, mis võeti vastu 19. novembril 2025. Praegune väljaanne määrab, et miinimumpalk kuus tavapärase tööaja piires on €780

  1. Ministrite Kabineti määrus nr 730 Miinimumkuupalga määramise ja ülevaatamise protseduurid, mis on välja antud vastavalt tööseaduse kolmanda osa paragrahvile 61, vastu võetud 19. novembril 2024.

  2. Ministrite Kabineti määrus nr 680 Muudatus Ministrite Kabineti määrusele nr 656, 24. november 2015 'Miinimumkuu palga summa kohta tavapäraste tööaegade sees ja miinimumtunnitasu arvutamise kohta', välja antud vastavalt tööseadusele, artikli 61, teine osa 19. novembril 2025

Muudatused sätestavad, et miinimumpalk kuus tavapärase tööaja piires peaks olema €780 ning (lõige 2) jõustub määrus 1. jaanuaril 2026.

Sotsiaalministeerium peab koostama esialgse ettepaneku miinimumpalga taseme kohta, Majandusministeerium ja Rahandusministeerium koostavad majandusprognoose ja indikaatorid ning teavet maksude eeldatavate muutuste kohta, Läti Keskstatistika Büroo (CSP) ja Riiklik Maksuamet peavad pakkuma laia valikut statistilisi andmeid. Sotsiaalpartnerite – Läti Tööandjate Konföderatsiooni (LDDK) ja Läti Vaba Ametiühingute Konföderatsiooni (LBAS) – roll on konkreetselt määratletud määruse nr 730 artiklis 5.

Kolmepoolne koostöönõukogu osaleb ka miinimumpalkade määramises konsultatsiooniplatvormina. See on koht, kus seadusjärgne miinimumpalk koordineeritakse riikliku tasandi sotsiaalpartnerite – valitsuse, LBASi ja LDDK – vahel. Koordineerimise tulemused on fikseeritud koosolekute protokollis. Nõukogu ise ei koosta ettepanekuid aastase miinimumpalga kohta.

Et arvutada välja töötatud miinimumpalga ettepaneku mõju osariigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvetele, peavad CSP, riigikantsler ja justiitsministeerium esitama täiendava teabe sotsiaalministeeriumile.

Näitlejate nimekiri ja nende rollid on sätestatud seadusandluses.

Kui sotsiaalpartnerid ja valitsus ei ole teisiti kokku leppinud, muutub seadusjärgne miinimumpalk aastast aastasse. Miinimumpalgast tuletatud palgakategooriad kohandatakse vastavalt miinimumpalga muutustele. Viimase viie aasta jooksul (2018–2025) on miinimumpalk jäänud igal aastal muutumatuks.

Kaks eeltingimust on praeguse seadusliku miinimumpalga kehtestamise protsessi jaoks olulised. Esiteks on sotsiaaldialoogi institutsioonide ja infrastruktuuri olemasolu ning teiseks sotsiaalpartnerite kaasamise õigusliku aluse olemasolu.

Üldiselt ei ole miinimumpalga kehtestamise protsess muutunud alates kahe olulise sotsiaalse dialoogi infrastruktuuri osa loomisest – riikliku tasandi tööandjate organisatsiooni LDDK (1993) ja Läti tööandjate, riigi ja ametiühingute kolmikkonsultatiivnõukogu (samuti 1993. aastal), mis 1998. aastal muudeti Riiklikuks Kolmikkoostöö Nõukoguks (NTSP). Sel ajal eksisteeris juba riiklik ametiühing LBAS. Seega luuakse esimene eeltingimus. NTSP on miinimumpalga direktiivi alusel asjakohane "konsultatiivne organ" – kaasab sotsiaalpartnereid ja nõustab valitsust kõigis miinimumpalga küsimustes (väärtus ja määramisprotsess). NTSP-l on 10 temaatilist allnõukogu, mida juhivad selle esindatava sektori ministrid. NTSP-d ise juhib peaminister. NTSP ja alamnõukogud on üles ehitatud kõigi parteide võrdsuse alusel. Ministeeriumid nimetavad NTSP-sse üheksa esindajat ja NTSP juhi ning sotsiaalpartnerid nimetavad samuti üheksa esindajat kumbki oma poolt. Nõukogu ja allnõukogud tegutsevad vastavalt oma põhikirjale. NTSP ja selle allnõukogude sotsiaalpartnerite esindajad nimetab sotsiaalpartnerite organisatsioonide juhtkond (nõukogud või nõukogud). Hääleõigus ei ole NTSP-s ega selle allnõukogudes piiratud.

Ministrite Kabineti määrus nr 606 ("Kabineti töökorra reeglid") sätestab, et iga ministeerium teavitab avalikkust Ministrite Kabineti poolt uuritavate dokumentide sisust ja olulistest muudatustest, mis on sektorile olulised ja avaliku huvi jaoks olulised (artikkel 51). Lisaks sätestavad määrused, et vastutav ministeerium juhib lepingu eelnõu koostamist, viidates ministeeriumidele või ametiasutustele, kelle poolt eelnõu tuleb kokku leppida. Nende hulgas on määruses loetletud "Riikliku Kolmikkoostöö Nõukogu organisatsioonid – Läti Tööandjate Konföderatsioon ja Läti Vaba Ametiühingute Konföderatsioon –, kui eelnõu puudutab tööandjate ja töötajate huve" (artikkel 52.2.7).

Asjaosav ministeerium või asutus saab asjakohase teabe ühtses portaalis eelnõude väljatöötamiseks ja kokkuleppeks (TAP portaal). TAP portaal on riiklik infosüsteem, mida kasutatakse ministrite kabineti toimimise tagamiseks, avalikkuse teavitamiseks ja õigusakti koostamises osalemiseks. Seda haldab riigikantsler (VK). Seega on samuti kehtestatud teine eeltingimus.

Miinimumpalga määramise protseduuri määrab Ministrite Kabineti määrus nr 730 Miinimumkuu palga määramise ja ülevaatamise protseduurid ning Ministrite Kabineti 24. novembri 2015 määruste nr 656 muudatus miinimumkuu palga summa kohta tavapärase tööaja jooksul ning miinimumtunnitasu arvutamise kohta. Protsess toimub mitmes etapis.

Arutelud miinimumpalga üle sotsiaalpartnerite ja valitsuse vahel algavad kevadel või isegi varem, tavaliselt enne riigieelarve arutelu. Vastavalt määrusele nr 730 koostab Sotsiaalministeerium eelarveaasta miinimumpalga ettepaneku (esimene samm) ning sotsiaalpartnerid kaaluvad nende ettepanekut (teine samm). Seejärel arutatakse ettepanekuid erinevates vormides (kolmas samm) ja lõpuks Riiklikus Kolmikkoostöö Nõukogus (neljas samm). Lõpliku otsuse teeb valitsus ja see formaliseeritakse ministrite kabineti iga-aastastes määrustes (viies samm).

Oli vaid üks erand, mida esindas kahe uue normi kehtestamine tööseaduse üleminekusätetes, mis kohustasid ministrite kabinetti määrama miinimumpalgad 2023. ja 2024. aastal teatud summas. Kuid neid summasid arutati ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel enne muudatuste vastuvõtmist (2022. aastal).

Vastavalt Ministrite Kabineti määrusele nr 730 koostab Sotsiaalministeerium igal aastal ettepaneku miinimumkuupalga suuruse kohta (kuni suvaline täisarv ühe euro täpsusega) järgmiseks aastaks, võttes arvesse järgmises tabelis loetletud näitajaid:

Criterion

How is this defined/operationalised?

Regulation or practice

Reference value

Determined at 46% of the average gross salary calculated by the Central Statistical Bureau (CSP) for the last 12 available months

Regulations of Cabinet of Ministers No. 730 'Procedures for the determination and review of the minimum monthly salary' (Cabinet of Ministers, 2024)

Art 2, part 2.1.

Macroeconomic forecasts and assessments of changes in the economic situation for the previous year, including the development of labour productivity

Should be prepared by the Ministry of Economics and the Ministry of Finance

Art.2, part 2.2.

Possible changes to the tax system for the next two years

Information provided by the Ministry of Finance regarding possible changes to personal income tax rates, the amount of the non-taxable minimum of the personal income tax and the amount of the relief for dependents

Art. 2, part 2.3

The minimum income level and the poverty risk threshold

Calculated for the last available year from CSP

Art. 2, part 2.4.1

Changes in the labour cost index compared to the corresponding period of the previous year

Calculated by CSP

Art. 2, part 2.4.2

The ratio calculated for the last available month: the number of employees whose employment income is equal to or less than the minimum monthly wage, to the total number of employees (at national and regional levels)

Calculated by CSP

Art. 2, part 2.4.3

The average change in consumer prices calculated for the latest available period over the 12 months compared to the previous 12 months

Calculated by CSP

Art. 2, part 2.4.4

Unemployment rate indicators for the previous year (national and regional levels)

CSP data

Art. 2, part 2.4.5.1

The average monthly gross salary in the country and in the private sector in the previous year (at the national and regional levels and by sector)

CSP data

Art. 2, part 2.4.5.2

Indicators of the population's risk of poverty and social exclusion for the last available year

CSP data

Art. 2, part 2.4.5.3.

Average gross employment income and hours worked

Calculated by CSP, using information from the State Revenue Service on employees' employment income and the number of hours worked per month in the previous calendar year in accordance with the information indicated in employers' reports on mandatory state social insurance contributions from employees' employment income, personal income tax and the state duty of the business risk in the reporting month

Art. 2, part 2.4.6

The number of unemployed people in the previous year

Information from the State Employment Agency

Art. 2, part 2.6

Summary of the minimum monthly gross wage published on the website of the European Union's statistical office Eurostat and its possible changes in the coming year in other European Union countries, as well as a comparison of the ratio of the minimum monthly wage to the average wage in these countries

Prepared by the Ministry of Welfare's

Art. 2, part 2.10

Allikas: Ministrite Kabineti määrus nr 730 'Minimaalse kuupalga määramise ja ülevaatamise protseduurid'.

Miinimumpalk aastateks 2025 ja 2026 (pärast uue normatiivse regulatsiooni vastuvõtmist miinimumpalga reformi raames, mis on suunatud ELi miinimumpalga direktiivi lähenemisele) määratakse uue metoodika alusel, mis põhineb 13 kriteeriumi kasutamisel.

Tabel näitab, milliseid kriteeriume aastase miinimumpalga arvutamisel tuleks kohustuslikult arvesse võtta. Nendest on kõige olulisem esimene kriteerium, mida peetakse 'võrdlusväärtuseks'. Võrdlusväärtus kehtestati ministrite kabineti määrusega nr 730 (võeti vastu 2024. aastal). Varem kehtestati ka teised kriteeriumid (vt näiteks ministrite kabineti määrus nr 563 miinimumpalga määramise ja ülevaatamise kord (kümme kriteeriumi). Praktikas ei austatud neid kriteeriume siiski vähe.

  • Ministrite Kabineti määrus nr 563 Miinimumkuupalga määramise ja ülevaatamise kord (Minimālās mēneša darba algas noteikšanas un pārskatīšanas kārtība), vastu võetud 18. augustil 2016,

Kohustuslike kriteeriumite hulgas on esimene võrdlusväärtus. See kriteerium ei ole ametlikult määratletud miinimumpalga piisavuse mõõdikuna, kuid see on seotud realistliku sissetuleku võrdlusindeksiga, mis on seotud sotsiaaltoetuste mõistega.

Määruse nr 730 kohaselt peaks miinimumpalk olema 46% keskmisest brutopalgu suurusest, mille arvutab Keskstatistikaameti (CSB) viimase 12 kuu jooksul. Seda reeglit rakendati esmakordselt 2025. aasta miinimumpalga arvutamisel, mis määrati 2024. aastal (võeti vastu 19. novembril 2024). Rahandusministeerium annab järgmise teabe võrdlusperioodi määramise kohta: tuginedes CSB viimase 12 kättesaadava kuu keskmisele brutopasisse, st 2024. aasta 1 685 eurot, määratakse 2026. aasta miinimumpalk 775,1 eurole ja ümardaks 780 euroni, mis on 5,4% kõrgem kui 2025. aastal.

2026. aasta ettepanek töötati välja ajal, mil CSB andmed keskmise brutopalgu kohta aprillist 2024 kuni märtsini 2025 olid kättesaadavad. Hiljem said kättesaadavaks andmed ajavahemikku juulist 2024 kuni juunini 2025. Selle perioodi keskmine brutopalk oli 1 753 € (46% = 806 €). Kuna 780 euro suurus oli NTSP-s juba kokku lepitud, seda ei muudetud.

Miinimumpalga ja keskmise palga suhet võib pidada piisavuse hindamiseks. Ülaltoodud tabel näitab Läti õiguse asjakohaseid sätteid.

Igal aastal (juba enne direktiivi jõustumist) koostab Sotsiaalministeerium aruande "Miinimumpalga olukorrast [asjakohasel aastal]" (Ziņojums 'Par minimālās algas situāciju 2025. gadā'). Seda võib pidada Läti miinimumpalga peamiseks analüütiliseks dokumendiks, kuna see koondab andmeid palgaarengute, makromajanduslike tingimuste ja sotsiaalsete näitajate kohta ning moodustab aluse ministrite kabineti iga-aastasele otsusele seadusliku miinimumpalga taseme kohta.

Kuid piisavuse hindamisel võeti arvesse veel kahte rahalist aspekti: riigi majanduse tugevust ning osariigi ja kohalike omavalitsuste eelarvete võimet maksta miinimumpalka.

Kõik töölepingu alusel töötavad töötajad on kaetud miinimumpalgaga. See tuleneb kahest tööõiguse normist: esiteks, et tööseadus ja muud töösuhte reguleerivad seadused ning määrused on siduvad kõigile tööandjatele sõltumata nende õiguslikust staatusest ning töötajatele, kui tööandjate ja töötajate vastastikune õiguslik suhe põhineb töölepingul (§ 2 lõige 1)); ja teiseks, et miinimumpalk ei tohi olla väiksem kui riigi määratud miinimumtase (paragrahv 61 lõige 1)).

On ainult üks igakuine seaduslik miinimummäär, mis määratakse Ministrite Kabineti määrustega, mis kehtivad vastavale aastale. Tööseadus sätestab mõnele töörühmale lühemad tööajad. Erilise riskiga töötajate regulaarne tööaeg ei tohi ületada seitset tundi päevas ja 35 tundi nädalas, kui nad tegelevad sellise tööga vähemalt 50% tavapärasest päevasest või nädalasest tööajast. Ministrite Kabinet võib määrata regulaarse lühendatud tööaja ka teistele töötajate kategooriatele (paragrahv 131 lõige 3). Alla 18-aastaste isikute puhul ei tohi ületada viiepäevast töönädalat (paragrahv 132 lõige 1)). Lapsed, kes on saanud 13-aastaseks, ei tohi olla tööl, rohkem kui kaks tundi päevas ja üle 10 tunni nädalas, kui tööd tehakse kooliaasta jooksul; ning rohkem kui neli tundi päevas ja rohkem kui 20 tundi nädalas, kui tööd tehakse haridusasutuses puhkuste ajal, kuid kui laps on saanud 15-aastaseks – siis rohkem kui seitse tundi päevas ja rohkem kui 35 tundi nädalas (paragrahv 132 lõige 2)). Noorukid ei tohi olla tööl rohkem kui seitse tundi päevas ja rohkem kui 35 tundi nädalas (Paragrahv 132 (3).

Mõnel töörühmal on erilised palgaskeemid, mis hõlmavad miinimumtasemeid, kuid neid ei peeta seaduslikuks miinimumpalgaks. Iga palgaklassi jaoks määratakse erinevad miinimumid, mis on seotud töötajate kindla kvalifikatsioonitasemega. Madalama palga klasside miinimumtasemed peaksid olema kooskõlas seadusliku miinimumpalgaga, kuid ei ole nõutud, et see oleks võrdne seadusliku miinimumpalgaga. Selliste töötajate gruppide palgamääramine on sätestatud 2009. aastal vastu võetud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike ja töötajate tasustamise seaduses, kuid sageli muudetud. Seadus kehtib töötajatele 22 osariigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses.

Süüdimõistetud isiku minimaalne tunnitasu ja minimaalne kuutasu vastavalt tema tehtud tööle ning resotsialiseerimise eesmärkidele on järgmine:

1. 50% minimaalsest tunnitasust ja miinimumkuutasust, mis määratakse osariigis standardse tööaja eest – süüdimõistetud isikule, kes kannab karistust suletud või osaliselt suletud vanglas;

2. võrdne osariigis määratud minimaalse tunnitasuga – süüdimõistetud isikule, kes kannab karistust avatud vanglas;

3. 50% osariigis määratud miinimumtunnitasust alaealisele alaealisele – süüdimõistetud alaealisele.

Viimased regulatsioonid määravad ainult igakuise miinimumpalga suuruse. Ministrite Kabineti määrus nr 656, mis võeti vastu 24. novembril 2015 pealkirjaga "Reeglid miinimumkuupalga suuruse kohta tavapärase tööaja jooksul ja miinimumtunnitasu arvutamise kohta", määratles uued miinimumpalga kehtestamise põhimõtted. Enne 2015. aastat määrasid ministrite kabineti aastakorrad miinimumkuu palga suuruse tavapärase tööaja sees ja miinimumtunnipalga summa (näiteks määrus nr 665, Ministrite Kabinet, 2013a), samas kui määrus nr 656 määrab miinimumkuu palga summa tavapäraste tööaegade sees ja minimaalse tunnitasu arvutamise protseduuri (valemi). Minimaalne tunnipalk arvutatakse miinimumkuupalga summast, jagades selle vastava kuu tavapärase tööaja tundide arvuga (viiepäevane töönädal ja 40 tundi nädalas või viiepäevane töönädal ja 35 tundi nädalas või kuuepäevane töönädal ja 40 tundi nädalas või kuuepäevane töönädal ja 35 tundi nädalas). See tähendab, et miinimumtunnitasu võib muutuda iga kuu ja aasta jooksul, isegi kui miinimumpalk jääb muutumatuks.

Kuutasu puhul tehakse aastas 12 makset.

Ministrite Kabineti määruses määratakse ainult üks miinimumpalga tase. Miinimumpalga hulka ei kuulu täiendavaid palgakomponente.

Tükipalgad, mis põhinevad kindla töömahu lõpetamisel, mitte selle täitmiseks kulunud ajal, reguleerivad samuti miinimumpalga seadused. Riikliku tööinspektsiooni (VDI) andmetel tähendab see süsteem töötajate kompenseerimist tehtud töö mahu eest, sõltumata kulutatud ajast. Kuid selle süsteemi kohaselt peavad tööandjad siiski tagama, et töötajad saavad kokkulepitud töömahtu määratud tööaegade jooksul, lähtudes tööülesannete heakskiidetud hindadest. Need hinnastruktuurid peavad tagama, et tavapäraste tööaegade piires saab sobivate kvalifikatsioonidega töötaja mõistliku intensiivsusega vähemalt riigi kehtestatud miinimumpalga ja suudab teenida rohkem. Kui töötaja lõpetab töö tavapäraste tööaegade jooksul, kuid arvutatud palk jääb riigi miinimumpalgast madalamaks, peab tööandja hüvitama vahe kuni miinimumpalgani.

Tööandja peab tagama töötaja tehtud töö täpse arvestuse ja tasumise. Kuigi tükipalgad arvutatakse sõltumata maksmise ajast, peab tööandja täitma tööseaduses sätestatud kohustust täpselt loetleda töötaja tegelikud töötunnid, mis on hädavajalik, et tuvastada võimalik ületunnitöö, öötöö, ning pühadel tehtud töö, mille eest töötajale tuleb maksta lisatasu (lisatasu).

Ei tööseadus ega ministrite kabineti määrused nr 656 ega 563 ei luba miinimumpalgast eraldi mahaarvamist. Kõik sõltuvad miinimumpalga väärtused arvutatakse miinimumpalga nominaalväärtusest.

Miinimumpalga väärtused määratakse mitmetes seadustes, mis jäävad tööõiguse reguleerimisalast välja. Need on kokku võetud järgmises tabelis:

Component

Normative regulation

Social insurance payment

Law On State Social Insurance (Latvian Saeima, 1997)

Personal income tax

Law On Personal income tax (Latvian Saeima, 1993)

Allikas: Dārziņa L., (2023), asjakohane normatiivne regulatsioon.

Ametlik statistikaamet (CSP) annab perioodilisi uuendusi miinimumpalga summa kohta ning pakub erinevaid statistilisi andmeid töötajate sissetulekute jaotuse kohta mitmes kategoorias. Nendeks on töötajate jaotus nende keskmise brutokuusissetuleku põhjal kahe järjestikuse aasta, soo ja vanusegruppide, sektorite ning majandustegevuse tüüpide põhjal. Siiski ei erista need andmed üldiselt miinimumpalga saajaid, välja arvatud juhtudel, kus sissetulekukategooriad langevad kokku miinimumpalga lävega.

Igal aastal koostab ja avaldab Sotsiaalministeerium oma veebilehel aruande miinimumpalga olukorrast. Ministrite kabineti muudatuste ettepanekul lisab ministeerium kommentatsioonidega eelnõu, mis sisaldab spetsiaalselt koostatud statistilisi andmeid palgatöötajate kohta, kes saavad miinimumpalka või vähem.

1 September 2026
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.
Uurimistöö aruanne
30 January 2026
Miinimumpalga reaalne kasv 2026. aastal, arvestades nii edusamme kui ka liikmesriikide ambitsioonide tagasitõmbumist
Enamik ELi liikmesriike muutis oma riikliku miinimumpalga taset alates 1. jaanuarist 2026 ning nagu eelmisel aastal, on üldpilt märkimisväärsete tõusude – oluliselt ületades hinnatõusu.
Artikkel
Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies