Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Luksemburgi miinimumpalga riigi profiil
Riigi profiil
Viimati uuendatud: 30 June 2026

Miinimumpalk Luksemburgis

Kristell Leduc

Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.

Need profiilid kirjeldavad, kuidas miinimumpalku reguleeritakse ja määratakse. Need on saadaval kõigile ELi riikidele ja Norrale.

See profiil kirjeldab, kuidas miinimumpalku Luksemburgis reguleeritakse ja määratakse. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks. Luksemburgis kehtib seaduslik miinimumpalk, mida nimetatakse 'miinimumsotsiaalseks palgaks' (Salaire Social Minimum, SSM). Lisaks kehtestatakse kõrgem määr ka kvalifitseeritud töötajatele.

31. juuli 2006. aasta seadus kehtestas tööseadustiku, mis sisaldas SSM-i määruse reformi. 2024. aastal kehtiva tööseadustiku konsolideeritud versioonis reguleerib SSM-i kunst. L. 222-1 ja järgnevad.

Praegu läbib SSM kahte tüüpi ümberhindamist (1. regulaarsed kohandused iga kahe aasta tagant; ja 2. korrigeerimised indekseerimismehhanismi alusel), mida selgitatakse üksikasjalikumalt jaotises "Miinimumpalga määramise protsess". SSM-i tase, mis määratakse regulaarse korrigeerimisega, mis toimub iga kahe aasta tagant, on sätestatud kunstis. Tööseadustiku L. 222-9. Selle määra puhul toimusid indekseerimisel põhinevad korrigeerimised pärast viimast regulaarset uuendust.

Teine seadustik algas 1. mail 2025 pärast tööseadustikut ja kohandamist 'mobiilse palgaskaalaga' (échelle mobile des salaires) tööseadustikust (III peatükk, artikkel 223.1 – Tööseadustikuopens in new tab versioon, 19. detsember 2025).

ELi direktiivi osas esitas tööminister hr Georges Mischo 2024. aastal 30. augustil 2024 parlamendi administratsioonile eelnõu seaduse nr 8437, millega muudetakse tööseadustikku, et üle võtta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041 piisavate miinimumpalkade kohta Euroopa Liidus. Viis Luksemburgi koda ja organisatsiooni on esitanud oma arvamused: Töötajate koda (23. oktoober 2024), Kaubanduskoda (10. detsember 2024), Riigiteenistujate ja avalike töötajate koda (6. detsember 2024), Riiginõukogu (10. detsember 2024), Kaubanduskoda (13. jaanuar 2025). 2025. aasta mais pandi eelnõu nr 8437 ootele, kuni valitsus ootas Taani ja Rootsi poolt Euroopa Liidu Kohtule (CJEU) esitatud apellatsiooni tulemust, mis vaidlustas direktiivi õigusliku aluse. CJEU otsus 11. novembril 2025 kõrvaldas selle ebakindluse ja sillutas tee uuele arutelule. Uuendamise ajal (16. detsember 2025) on seadus endiselt eelnõus.

Hiljutised muudatused Luksemburgi tööseadustikule, mis on kooskõlas direktiivi (EL) 2022/2041-ga, keskenduvad miinimumpalga muutmisele, mitte kollektiivläbirääkimistele. Olulised uuendused hõlmavad:

  1. Miinimumpalga kohandamise kriteeriumid: Palgakorrigeerimisel tuleb arvestada uusi tegureid nagu ostujõud, palgajaotus, kasvumäärad ja riiklikud tootlikkuse trendid.

  2. Hilinenud palga taotluse tühistamine: Artikkel L. 222-6, mis lubas tööandjatel teatud tingimustel miinimumpalga rakendamist edasi lükata, on tühistatud mittevastavusriskide ja kasutuse puudumise tõttu.

  3. Kaitse ebaõiglaste vallandamiste eest: Vallandamised, mis on seotud miinimumpalga õiguste kasutamisega, on keelatud. Rikkumised toovad kaasa tühistamised ning taastamisprotsess toimub kiirelt 15 päeva jooksul.

  4. Miinimumpalga nõuandev organ: Uus üksus, kuhu kuuluvad ametiühingute, tööandjate ja institutsioonide esindajad, jälgib palgaarengut, vahetab andmeid ning annab valitsusele uuringuid ja juhiseid.

Miinimumpalga määramine nõuab mitme osapoole koostööd.

Tripartite Koordineerimiskomitee viib läbi sotsiaalseid läbirääkimisi miinimumpalga teemal. Sotsiaalsed läbirääkimised hõlmavad valitsust ja sotsiaalpartnereid, sealhulgas tööandjate ja töötajate esindajaid. Need läbirääkimised võivad viia miinimumpalga kokkulepeteni, mida arutatakse kohandamisprotsessi käigus. See komitee loodi suurhertsogi määrusega 26. jaanuarist 1978.

Komitee koosneb:

  • Valitsuses on neli liiget: riigiminister, kes on esimees, majandusminister, töö- ja sotsiaalkindlustusminister ning rahandusminister.

  • Neli tööandjate delegaati, kellest kaks määrab Kaubanduskoda, ühe Kaubanduskoja ja ühe Keskse Põllumeeste Assotsiatsiooni poolt, kes tegutseb Põllumajanduskojana.

  • Neli delegaati, keda nimetavad kõige esinduslikumad ametiühingud riiklikul tasandil, sealhulgas üks riigiteenistuse esindaja.

Riiklik Statistika- ja Majandusuuringute Instituut (STATEC) vastutab tarbijahinnaindeksi avaldamise eest igakuiselt. See võib mõjutada palgaskaalat ja käivitada uue sotsiaalse miinimumpalga indekseerimise, kui indeks tõuseb või langeb eelmisel semestril 2,5%.

Teised nõuandvad organid: 'Comité de conjuncture' ('Majandustsükli komitee') ja Majandus- ja Sotsiaalnõukogu vaatavad regulaarselt üle majanduslikke tingimusi. Nad võivad anda arvamusi või soovitusi miinimumsotsiaalpalkadega seotud küsimustes, sealhulgas kohandusi erinevate tegurite, nagu inflatsioon ja elukallidus, põhjal. Konjunktuurkomitee liikmed esindavad töötajaid ja tööandjaid ning erinevaid ministeeriume ja valitsusasutusi.

Seetõttu on valitsus ja sotsiaalpartnerid peamised osapooled, kes osalevad seadusjärgses palgamääramises, osaledes eespool nimetatud organites ja läbi

Luksemburgi miinimumpalga kohandamise mehhanism tugineb tugevalt sotsiaalsele dialoogile ja konsultatsioonidele sotsiaalpartnerite vahel, mis tähendab, et miinimumpalga (SSM) otsused tehakse sageli kollektiivselt, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide aktiivse osalusel. SSM-i kohandamise kaalutlused võivad põhineda erinevatel majanduslikel ja sotsiaalsetel teguritel, nagu inflatsioon, elukallidus, tootlikkus, tööturu tingimused ning valitsuse poliitikad tööhõive ja sotsiaalhoolekande osas.

Miinimumpalga määramise täpne protseduur võib erineda, kuid üldiselt teeb valitsus ettepaneku seadusliku miinimumpalga tõstmiseks pärast asjakohaste andmete uurimist ja sidusrühmadega konsulteerimist. Ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone võidakse kutsuda osalema läbirääkimistel või aruteludes, et jõuda konsensuseni kavandatava tõusu osas. Kui kokkulepe on saavutatud, võib valitsus ametlikult kehtestada seadusliku miinimumpalga tõusu seadusandluse või regulatsiooni kaudu.

Mis puudutab ajastust, siis see võib erineda sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest. Protsess koosneb tavaliselt mitmest etapist:

  • Andmeanalüüsid: Majanduslikke ja sotsiaalseid andmeid, nagu inflatsioonimäärad ja tootlikkuse mõõdikud, kogutakse ja analüüsitakse, et mõista majandust ja tööturgu.

  • Konsultatsioon: Valitsus konsulteerib sotsiaalpartneritega (ametiühingud, tööandjate ühendused) võimalike miinimumpalga (SSM) kohanduste osas, arvestades majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid.

  • Läbirääkimised: Toimuvad arutelud valitsuse, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide vahel, et kokku leppida seadusliku miinimumpalga muudatustes, sealhulgas tõusu ulatuses ja rakendamise üksikasjades.

  • Seadusandlik tegevus: Kui kokkulepe on saavutatud, võib valitsus muuta seadusi või määrusi, et ametlikult kehtestada SSM-i suurendamine.

  • Rakendamine: Heaks kiidetud muudatused viiakse ellu, näiteks palgaarvestuse süsteemide uuendamine ning tööandjate ja töötajate teavitamine uutest palgamääradest. Uute regulatsioonide järgimine on tagatud.

Nagu mainitud jaotises "Miinimumpalga reguleerimine", kohandatakse SSM-i kahel viisil:

  1. Esimene SSM-i ümberhindamise tüüp (ette nähtud tööseadustiku artikli L. 222-2 (2) alusel), mis toimub iga kahe aasta tagant, viiakse läbi valitsus, kes esitab saadikute kojale aruande üldiste majandustingimuste ja sissetulekute arengust, mida vajadusel täiendab eelnõu miinimumpalga tõstmiseks. Välja töötatud metoodika põhineb Luksemburgi 'üldisel keskmisel' palgal, mis on näitaja, et hinnata, kas ja kui palju tasu tõsta. Siiski on piirang see, et iga korrektsioon peab sõltuma olemasolevatest andmetest, mis pärinevad tavaliselt poolteist aastat tagasi. Arvestatakse erinevaid sissetuleku komponente, nagu põhipalgad, boonused ja asendustulu, mis on otseselt seotud palgaga (nt haigushüvitis). Palgad hinnatakse kuni seitse korda kõrgemini kui miinimumpalk (SSM, seaduslik miinimumpalk) ning palkade madalaimad 20% ja kõrgeimad 5% palgad on välistatud. Viiterühma kuuluvad 20–65-aastased isikud, kes on seotud Riikliku Pensionikindlustusfondiga, ning avaliku sektori töötajaid. Füüsilisest isikust ettevõtjad, vanemapuhkusel olevad ja teatud mitteaktiivsed isikud on välistatud. Indikaator on keskmine tunnipalk, mis arvutatakse, jagades kogupalga võrdlusrühma töötundide summaga.

  2. SSM-i teine ümberhindamise tüüp on indekseerimismehhanism, mis põhineb automaatsel kohandamisel vastavalt elukalliduse muutustele, mis arvutatakse tarbijahinnaindeksi muutuste põhjal. Praegune õiguslik alus on kunst. Tööseadustiku L. 222-3, mis sätestab, et ilma esimese ümberhindamise tüübi mõjutamiseta tehakse SSM-i kohandamine kaalutud tarbijahinnaindeksile vastavalt artiklile L. 223-1, mis omakorda näeb ette, et seadusest, kollektiivlepingust ja individuaalsest töölepingust tulenevad palgamäärad kohandatakse elukalliduse muutustele, vastavalt seadusele, mis kehtestab riigiametnike palgasüsteemi. Levinud reegel on, et kui STATECi arvutatud tarbijahinnaindeks (CPI) tõuseb või langeb üle 2,5%, tõusevad või langevad kõik palgad 2,5% võrra.

Criterion

How is this defined/operationalised?

Regulation or practice

Biennial adaptation of the SSM

  • Average wage or salaries
  • total wages of the reference population
  • Sum of the hours worked by the reference population

The reference population taken into account is represented by all employees aged 20 to 65 who are compulsorily affiliated to the National pension insurance fund as well as employees aged 20 to 65 in the public sector. This reference population, therefore, does not include self-employed workers, contributors on parental leave, ‘inactive’: unemployed, early retirees, beneficiaries of a re-employment allowance.

The salaries taken into account include wages and all kinds of bonuses up to seven times the SSM. Replacement income linked directly to wages (e.g. cash sick pay or maternity pay) are treated as wages. But in this methodology, 20% of the lowest salaries and 5% of the highest salaries are eliminated in order to exclude the influence of an increase in the reference minimum wage during the wages observation period. The reference population is reduced to 75% of its initial size, resulting in a set of salaries that are not directly tied to the minimum wage.

Article 2 of the law of 12 March 1973: a new legal basis and a biennial adjustment.

The data used come from the monthly declaration of wages at the Joint Social Security Centre (CCSS).

Wage indexation

The consumer price index that impacts the wage scale

A new indexation is triggered when the semi-annual average of the Consumer Price Index, linked to the base date of 1 January 1948, rises or falls by 2.5% from the last expiration rating. The new application rating takes effect the following month, resulting in a 2.5% adjustment to wages, salaries, and pensions.

In calculating this consumer price index, the fundamental principle is to track the monthly evolution of prices for the same product or service at the same point of sale, allowing for a relevant assessment of price changes. STATEC monitors prices for various brands, types, sizes, and across different stores. Before 2018, individuals physically inspected prices in stores (7,700 prices of various goods and services being recorded). Since 2018, electronic files are now directly transmitted by several supermarkets to STATEC. In 2023, an extra 90,000 varieties were included in the calculation of the Consumer Price Index.

Henceforth, all wages and salaries in the private and public sectors, pensions, accident pension, apprenticeship & family allowances and the social inclusion income (REVIS) are adjusted to the changes in prices (Law of 27 May 1975 generalising the sliding scale of wages and salaries).

Law of 28 April 1972 (year of change). Adjustments were no longer based on a points system, but on a percentage system. From then on, each indexation bracket amounted to 2.5%.

Law of 27 May 1975 generalising the sliding scale of wages and salaries.

2025. aasta lõpuks ei olnud Euroopa miinimumpalga direktiiv veel Luksemburgi seadusesse üle võetud, kuna eelnõu nr 8437 — mille eesmärk on muuta tööseadustikku direktiivi järgimiseks — oli endiselt parlamendi töökomisjoni läbivaatamisel ega olnud veel lõplikult vastu võetud. Seetõttu puudub Luksemburgis praegu ametlik menetlus miinimumpalga piisavuse hindamiseks.

Olemasolevate dokumentide, sealhulgas seadusandliku faili ja viie koja ning organisatsiooni arvamuste kohaselt ei vasta praegune Luksemburgi miinimumpalk direktiivis mainitud võrdluslävendit, näiteks 60% mediaanpalgast või 50% keskmisest palgast. Riiginõukogu küsib, milliseid kriteeriume lõpuks kasutatakse miinimumpalga piisavuse hindamiseks.

Pärast tööministri vahetust 2025. aasta detsembris jätkab valitsus arutelusid ja töötab välja lähenemise Euroopa nõuete kohandamiseks riikliku kontekstiga. See hõlmab arutelusid selle üle, milliseid näitajaid tuleks kasutada, näiteks kas kaasata avaliku sektori palku ja millised komponendid välja jätta, samuti kuidas arvutada ostujõudu.

Miinimumpalk on kohustuslik kõigile Luksemburgis asutatud ettevõtetele, sõltuvalt töötaja kvalifikatsioonist ja vanusest. Ettevõtetel ei ole lubatud maksta vähem kui miinimumpalk. See kehtib ka siis, kui välismaised töötajad suunatakse Luksemburgi.

On erinevad määrad, mis on määratletud sotsiaalse miinimumpalga protsendina, sõltuvalt vanusest ja kvalifikatsioonist.

Groups of workers

% of SSM full rate

Workers aged 15 to less than 17 years old

75

Workers aged 17 to less than 18 years old

80

Pupils and students during the school holidays employed in seasonal employment

80

Non-qualified workers aged 18+

100

Employees with professional qualification aged 18+ (art. 222-4 (1) Labour Code)

120

Kunst. Tööseadustiku L. 211-5 sätestab, et tööaeg ei tohi ületada kaheksat tundi päevas ja 40 tundi nädalas (välja arvatud juhul, kui kehtiv kollektiivleping võib määrata madalamad piirid).

Sotsiaalne miinimumpalk määratletakse nii kuutasu alusel (st 173 tundi kuus) kui ka tunnitasu alusel (kuutasu jagatud 173-ga – tööseadustiku artikkel 222-9). Lisaks makstakse Luksemburgis töötajatele palka (sh SSM) 12 kuu jooksul (välja arvatud juhul, kui kehtiv kollektiivleping sätestab teisiti), ning lisaks võivad nad saada boonuseid, jootraha või makseid, mis jaotatakse täiendavate kuude peale.

Kunst. Tööseadustiku L. 221-1 sätestab, et "Määratud palk/palk makstakse iga kuu, hiljemalt vastava kalendrikuu viimasel päeval" ning art. Tööseadustiku L. 222-9 ütleb, et "Tunnitasu, mis vastab lõikes 1 sätestatud kuutasule, saadakse, jagades selle kuutasu 173-ga."

Luksemburgi tööandjad ei saa töötajale maksta alla miinimumpalga, sõltumata äritegevusest, ning kõik boonused lisanduvad miinimumpalgale (ITM juhisopens in new tab, Tööseadustiku artikkel L. 222-1opens in new tab).

Luksemburgis võivad palga hulka lisada või maksta palga kõrvale (tööseadustiku artikkel L. 221-1opens in new tab). See sõltub tööandja praktikast ja tööandja ning töötaja vahelistest kokkulepetest. Neid hüvesid võidakse pidada osaks töötaja kogutasupaketist või pakkuda eraldi rahalisest tasust. Spetsiifilised tingimused sõltuvad ettevõtte poliitikast ja kehtivatest kollektiivlepingutest.

Jätkates, siin on komponendid, mis arvestavad miinimumpalga hulka

Component

Description

Basic salary

Defined in the contract as the agreed monthly/hourly pay.

Bonuses

Usually in addition, unless explicitly included in the basic wage. It depends on employer-employee agreement or collective agreement

Overtime allowances

No, it is paid on top of the minimum wage.

Seadusega lubatud mahaarvamised:

Deduction type

Description

Board and lodging provided by employer

Deduction allowed if agreed in the contract but must not reduce wage below legal minimum.

Social security contributions

Deduction allowed - Mandatory deductions

Taxes

Deduction allowed - Mandatory deductions

Other deductions

Only if legally permitted or contractually agreed and must respect statutory minimum wage.

Allikas: Luksemburgi Töö- ja Kaevandusinspektsioon (Inspection du Travail et des Mines – ITM) – palgainfoopens in new tab ja miinimumtasu summaopens in new tab, veebileht, uuendatud detsember 2025.

Töötajate Koda (CSL) – tasustamise mõiste definitsioonopens in new tab

Tööseadustik, Art. L. 221-1, 222-1opens in new tab, uuendatud detsembris 2025.

Iga kuu, isegi kui ümberhindamist ei toimunud, avaldavad Sotsiaalkindlustusministeerium ja Üldine Sotsiaalkindlustuse Inspektoraat (IGSS) vähemalt praeguse perioodi sotsiaalsed parameetrid.

Luksemburgi Töötajate Koda (Chambre des Salariés du Luxembourg, CSL) avaldab igal aastal aruande, mis annab ülevaate riigi sotsiaalsest olukorrast seoses miinimumpalga teemaga. Üks neist on pühendatud "vaesusele ja ebavõrdsustele" ning üks osa keskendub sotsiaalse miinimumpalga elanikkonnale.

2023. aastal alustas Luksemburgi Töötajate Kaubanduskoda olulist tööd, avaldades põhjaliku aruande, mis keskendus inimestele, kes teenivad miinimumpalga (SSM) lähedal olevaid palku. See väljaanne pakub nii kirjeldavaid kui ka ajalisi analüüse selle demograafilise grupi kohta. Lisaks sisaldab see võrdlevat analüüsi oskusteta miinimumpalga (SSM-NQ) kohta nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, rõhutades selgelt selle ebapiisavust rahvusvaheliselt tunnustatud standardite täitmisel. Lisaks tutvustab aruanne kahte uut ja sisukat analüüsi, mida Luksemburgis varem ei uuritud.

Tasub märkida, et sarnase pealkirjaga eeluuring viidi läbi 1996. aastal Üldise Sotsiaalkindlustuse Inspektoraadi (IGSS) autori poolt.

1 September 2026
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.
Read more
Uurimistöö aruanne
30 January 2026
Miinimumpalga reaalne kasv 2026. aastal, arvestades nii edusamme kui ka liikmesriikide ambitsioonide tagasitõmbumist
Enamik ELi liikmesriike muutis oma riikliku miinimumpalga taset alates 1. jaanuarist 2026 ning nagu eelmisel aastal, on üldpilt märkimisväärsete tõusude – oluliselt ületades hinnatõusu.
Read more
Artikkel
Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies