Miinimumpalk Norras
Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.
See profiil kirjeldab, kuidas Norras reguleeritakse ja kehtestatakse miinimumpalka. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks. Miinimumpalk on sätestatud ainult kollektiivlepingutes ning osa neist on üldiselt rakendatavad.
Kuni 2026. aasta jaanuarini ei ole ELi miinimumpalga direktiivi (EU 2022/2041) Norra seadusesse üle kantud. Selle profiili koostamise ajal pole veel selge, kas direktiiv saab olema osa Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) kokkuleppest, mis ühendab Norra siseturuga. Direktiivi ei märgitud EEA jaoks asjakohaseks ning EFTA seisukoht on, et seda ei tohiks EMP lepingusse kaasata. EL-i Komisjon on siiski väljendanud teistsugust seisukohta. Nii Norra valitsus kui ka sotsiaalpartnerid on olnud direktiiviga kõhkleval seisukohal, kartes, et see kahjustab Norra palgakujunduse mudelit.
Kollektiivläbirääkimiste katvus on 72%, see protsent hõlmab pikendatud kokkuleppeid (Nergaard 2024), kuid sektorite ja tööstusharude vahel on suur varieeruvus. Avalikus sektoris on kõik töötajad (100%) kaetud kollektiivlepingutega. Erasektoris on katvus suurem tööstuses (76%) kui teenustes (30–40%, sõltuvalt konkreetsest tööstusharust). Need protsendid ei hõlma pikendatud miinimumpalka. 2022. aastal hinnati, et erasektori katvus üldiselt kasvas 11–12% võrra (umbes 46%-lt umbes 57%-le), kui arvestada pikendatud kollektiivlepingute mõju (Nergaard, 2024). Üldiselt on läbirääkimiste katvus väiksem erasektori töötajate seas mõlemas palgastruktuuri otsas, samas kui keskel olevad on tõenäolisemalt kollektiivlepinguga kaetud. Madala palgaga töötajate puhul, eriti erasektori teenustes, tasakaalustatakse madalat läbirääkimiste katvust, muutes tööstusharu kollektiivlepingutes miinimumpalga regulatsioonid üldiselt kohaldatavaks. See kehtib sektorite kohta nagu koristamine, transport, hotellid ja restoranid, põllumajandussektor ning kalatöötlemis. Kollektiivlepingutes kehtivad miinimumpalga regulatsioonid avaldavad samuti normatiivset mõju, mistõttu rakendavad neid ettevõtted, keda kokkulepe formaalselt ei seo, näiteks jaekaubanduses.
Norra palgaläbirääkimised on kesktasandil väga koordineeritud. Vastavalt tööstuse normile (esirinna mudel) algab tootmistööstus (tööstusleping) ja seab normi teistele läbirääkimisvaldkondadele. Selle kokkuleppe peamised osapooled on Norra Tööstus, mis on seotud Norra Ettevõtete Konföderatsiooniga (NHO) ja Fellesforbundet , mis on seotud Norra Ametiühingute Konföderatsiooniga (LO). Teised läbirääkimisvaldkonnad, nii erasektoris kui avalikus sektoris, alustavad läbirääkimisi kohe pärast või mõne nädala jooksul pärast seda, kui tootmissektor on läbirääkimised lõpetanud. Normiks on aastane palgatõus, kuid igas sektoris lepivad läbirääkimispooled kokku miinimumpalga korrigeerimises. Kuid tootmistööstuse poolt otsustatud palgatõusud kopeeritakse tavaliselt teiste sinikraede läbirääkimiste valdkondade poolt tipptasemel tööandjate organisatsioonis, NHO-s. Mitmel LO-ga seotud ametiühingul on madala palgaga liikmed. Fellesforbundet moodustab ametiühinguid hotellide, restoranide ja transporditöötajate ametiühinguga, Norra Tööliste Ametiühing (Norsk Arbeidsmandsforbund) koristustöös ning Kaubandus- ja Kontoritöötajate Ametiühing (Handel og Kontor) jaekaubanduses.
Kollektiivlepingud läbiräägitakse ümber iga kahe aasta tagant, kuid vahepealsed palgaläbirääkimised. Vahepealsed läbirääkimised toimuvad tavaliselt riiklikul tasandil konföderatsioonide vahel ning NHO ja LO alustavad normi kehtestamist ülejäänud tööjõuturule.
Kõik konföderatsioonid on pühendunud esirinna mudelile kolmikkomisjonide kaudu (vt NOU 2023: 30). Madala palgaga sektorid järgivad samuti mudelit. Sinikraede ametiühingute konföderatsioonid, nagu LO, on võtnud kasutusele palgasolidaarsuse poliitika, kus tugevate tööstuse ametiühingute läbirääkimisjõudu (kõrge ametiühingutihedusega) kasutatakse selleks, et tagada korralik palgatõus nõrgemate ametiühingute liikmetele (madala ametiühingutihedusega) erasektoris. Nad teevad seda, nõudes palgatõuse absoluutarvudes, mitte ainult protsentides. On olemas ka teisi mehhanisme madalaimate palkade tõstmiseks, et tagada nende töötajate mitte jääda ülejäänud tööjõuturult maha (Alsos ja Nergaard, 2018). Näiteks madalapalgaliste töötajate palgad tagatakse tavaliselt spetsiaalse madala palga palga. See kehtib läbirääkimistes, kus keskmine palk jääb alla teatud läve (tavaliselt 90%) võrreldes tööstuse keskmisega (Alsos ja Nergaard, 2021). Palgad võivad olla seotud ka teiste gruppide palgatasemetega, näiteks tööstuse keskmise palgaga. See tagab täiendava palgatõusu, kui ettevõtte/tööstusharu keskmine on madalam kui selle madala palgagarantiiga, näiteks 85% tootmise keskmisest palgast (Alsos ja Nergaard, 2021).
Alsos, K. ja Nergaard, K. (2018), Lönebildningen i de skandinaviska ländernaPDFopens in new tab, Rapport. Stockholm: 6F – fackförbund i samverkan.
Alsos, K. ja Nergaard, K. (2021), 'Kas kollektiivläbirääkimiste mudelid Põhjamaades suudavad tagada elatuspalka? Kogemused madala palgaga tööstusharudest', teoses Dobbins, T. ja Prowse, P. (toim.) (2021) Elatise palk: ülemaailmse liikumise edendamineopens in new tab, Routledge, peatükk 10.
NOU (Norges offentlige utredninger) (2023), Utfordringer for lønnsdannelsen og norsk økonomiopens in new tab, 2023:30.
Miinimumpalku reguleeritakse erinevates kollektiivlepingutes väga erinevalt, kuid tavaliselt on määrad erinevad sõltuvalt ametist, oskustest, vanusest ja/või staažist. Näiteks mõnes lepingus on alla 18-aastastele eraldi tasud ja/või erinevad määrad sõltuvalt staažist, kas ettevõttes või ametikohas. Need kategooriad on tavaliselt aja jooksul samad. Sinikraede tööstustasandi lepingutes on tavaliselt eraldi palgareeglid praktikakohtadele, mis on osa nende ametite formaalsest haridusteekonnast. Neile makstakse tavaliselt protsenti miinimumpalgast, mis võib igal aastal tõusta. Norras puudub traditsioon subminimade kehtestamiseks töötajatele, kellel on raskusi töö leidmisega, näiteks pikaajalised töötud, puuetega inimesed või immigrandid. Ligipääs tööturule on pigem tagatud riigi palgatoetustega tööandjale.
Kollektiivlepingutes kehtestatud miinimumpalk katab ainult palgamäära, samal ajal kui lisaks makstakse ka teisi komponente, nagu (näiteks) ületunnitasu ja puhkusetasu. Kollektiivlepingud sisaldavad tavaliselt ka regulatsioone reisikulude ning majutuse ja majutuse kohta. Selliseid kulusid ei tohi üldiselt miinimumpalgast maha arvata. Igal juhul puudub seaduslik definitsioon 'põhimäärale'.
Seoses seadusega pikendatud miinimumpalga osas on arutatud, kas palk võib olla madalam kui miinimumpalk, kui töötaja saab muid hüvitisi. Norra Tööinspektsiooni (Arbeidstilsynet) andmetel võivad tööandjad maksta vähem kui pikendatud miinimumpalk, kui töötaja saab palgaks loetavaid hüvitisi. See on siiski tingimusel, et neid hüvitisi arvestatakse asjakohase seadusandluse järgi palgaks, mis käsitleb puhkusetasu, maksude ja sotsiaalkindlustushüvitiste arvutamist.
Hüvitisi ei saa pidada palgaks.
Arbeidstilsynet (kuupäevata) Minstelønnopens in new tab, veebileht. Vaadatud 3. jaanuaril 2025.
Palgakokkulepete tehniline arvutuskomitee (TBU) pakub sotsiaalpartneritele ja ametivõimudele regulaarset majandusliku olukorra analüüsi. See hõlmab palgatasemeid ja palgaarenguid. Komitee koosneb kõigi ametiühingute ja tööandjate konföderatsioonide esindajatest, samuti Norra Statistikaameti, Töö- ja Sotsiaalasjade Ministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Kohaliku Omavalitsuse ja Moderniseerimise Ministeeriumi esindajatest, kes esindavad valitsust tööandja rollis. TBU avaldab aruandeid nii enne palgaläbirääkimisi kui ka pärast lõppläbirääkimisi. Nendes viimastes aruannetes (millest kõige värskemad on allpool loetletud) annab komitee kokkuvõtte läbirääkimiste voorust ja asjakohastest tulemustest.
Viimase viie aasta aruanded leiate siit:
Arbeids- og inkluderingsdepartementet (2025), Pärast tulude arveldust 2025PDFopens in new tab
Arbeids- og inkluderingsdepartementet (2024), Pärast tulude arveldust 2024PDFopens in new tab
Arbeids- og inkluderingsdepartementet (2023), Pärast tulude arveldust 2023PDFopens in new tab
Arbeids- og inkluderingsdepartementet (2022), Pärast tulude kokkulepet 2022PDFopens in new tab
Arbeids- og inkluderingsdepartementet (2021), Pärast tulude arveldust 2021PDFopens in new tab
LO (2021) LavlønnsmodellerPDFopens in new tab.
Svarstad ja Dapi (2022), Püsivalt madala palgaga töötajad – ulatus ja omadused. Fafo-report 2022:02 (inglise kokkuvõteopens in new tab)
Svarstad, E. (2023), 'Kas ametiühingud hoolivad madalapalgalistest töötajatest? Tõendid Norrast.' Tööstussuhted: Majanduse ja ühiskonna ajakiri 00 (0): 1–25. https://doi.org/10.1111/irel.12349hopens in new tab
Tööinspektsioon (ud). Miinimumpalkopens in new tab.
