Miinimumpalk Portugalis

• Portugali parlament: Constituição da República PortuguesaPDFopens in new tab

• Portugali valitsus: Tööseadustik – seadus 7/2009, 12. veebruar 2009opens in new tab

• Portugali valitsus: dekreet-seadus 107/2023PDFopens in new tab , 17. november 2023

• Portugali valitsus: 19. detsembri dekreetseadus nr 112/2024opens in new tab

• Portugali valitsus: 29. detsembri dekreetseadus nr 132/2025PDFopens in new tab

• Portugali valitsus: Anteprojeto de Lei da Reforma da Legislação Laboral -Trabalho XXIopens in new tab, 24. juuli 2025.

• Alaline Sotsiaalse Kooskõlastamise Komisjon (CPCS)opens in new tab

Seadusjärgse miinimumpalga kehtestamise protsess järgib tööseadustiku (seadus 7/2009, artikkel 273, lõige 1) kehtestatud standardprotseduuri, mille kohaselt määrab miinimumpalga taseme valitsus dekreetiga pärast konsulteerimist kolmepoolse Sotsiaalse Kooskõlastamise Komisjoniga (CPCS). Sellise konsultatsiooni tulemus ei ole valitsuse jaoks rangelt juriidiliselt siduv, kuigi praktikas ei ole tõenäoline, et valitsus konsultatsiooni tulemustest oluliselt kõrvale kalduks.

Pärast kohustusliku miinimumpalga erakordset külmutamist vastavalt Troika memorandumile aastatel 2012, 2013 ja 2014 taastati valitsuse ühepoolse otsusega konsultatsiooniprotsess ja miinimumpalga taseme iga-aastane uuendamine. Viimase 10 aasta jooksul on CPCS-i konsultatsiooniprotsess viinud kolmepoolsete kokkulepeteni, mis keskendusid kohustuslikule miinimumpalga tõusule (aastateks 2015 ja 2016) ning on viinud ka laiemate kolmepoolsete kokkulepeteni, sealhulgas miinimumpalga uuendamiseni (aastateks 2017, 2023 ja 2024) laiemate kolmiklepingute raames (CES, 2014, 2016, 2017, 2022, 2023). Teisalt seadis kolmikleping 2016 (CES, 2016) eesmärgiks regulaarselt jälgida ja hinnata miinimumpalga tõusu mõju järgnevatel aastatel (GEP/MTSSS, 2016; 2017; 2018; 2019; 2021).

Alates 2022. aastast hõlmavad kolmikkohustused nii kollektiivläbirääkimisi juhivaid keskmise palga tõstmise viiteid kui ka miinimumpalga tõstmist, mis tähendab, et viimane arvestab üldist palgatõusu. Veelgi enam, alates 2022. aasta kolmiklepingust on keskpalga ja miinimumpalga taastumise trajektoorid olnud õigustatud, eesmärgiga vähendada vaesust, võidelda ebavõrdsuse vastu ja suurendada tööjõu osakaalu, jõuda Euroopa keskmiseni.

• CES [Conselho Económico e Social] (2014), Acordo relativo à atualização da Retribuição Mínima Mensal Garantida, competitividade e promoção do empregoPDFopens in new tab, Conselho Económico e Social, 24. september 2014.

• CES [Conselho Económico e Social] (2016), Acordo relativo à atualização da Retribuição Mínima Mensal Garantida para 2016PDFopens in new tab, Conselho Económico e Social, 22. jaanuar 2016.

• CES [Conselho Económico e Social] (2017), Compromisso Tripartido para um Acordo de Concertação de Médio PrazoPDFopens in new tab, 17. jaanuar 2017.

• CES [Conselho Económico e Social] (2022), Acordo de Médio Prazo de Melhoria dos Rendimentos, dos Salários e da CompetitividadePDFopens in new tab, Conselho Económico e Social, 9. oktoober 2022.

• CES [Conselho Económico e Social] (2023), Reforço do Acordo de Médio Prazo, dos Salários e da Competitividadeopens in new tab, Conselho Económico e Social, 7. oktoober 2023.

• CES [Conselho Económico e Social] (2024), Acordo Tripartido sobre Valorização Salarial e Crescimento Económico 2025-2028PDFopens in new tab, Conselho Económico e Social, 1. oktoober 2024.

Portugali põhiseadus (artikkel 59, lõige 2 a)) sätestab riigi kohustuse kehtestada ja uuendada kohustuslikku riiklikku miinimumpalka, võttes arvesse muu hulgas töötajate vajadusi, elukalliduse tõusu, tootmisvõimekuse arengutaset, majandusliku ja finantsstabiilsuse ning arengu kogunemise nõudeid. Tööseadustiku (artikkel 273) kohaselt peab miinimumpalga määramisel arvestama töötajate vajadusi, elukalliduse tõusu ja tootlikkuse arengut, et kohaneda sissetuleku- ja hinnapoliitika kriteeriumitega.

Kolmepoolne kokkulepe 2016 ja järgnevad miinimumpalga aastaaruanded käsitlesid ka miinimumpalga mõju konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive arengule ning eesmärki võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning vähendada palgaebavõrdsust (GEP/MTSSS, 2016, 2017, 2018, 2021). Alates 2019. aastast on valitsuse palgapoliitika suunatud tööjõu osakaalu suurendamisele, et see ühtlustaks EL-i keskmist – probleem, mille pandeemiakriis oli edasi lükanud –, mida lahendas kolmikleping 2022 (Caldas, 2019).

Puudub indispektiivne võrdlusväärtus, mis aitaks määrata piisavuse hindamisel. Viimased kolmiklepingud (2022, 2023 ja 2024) määravad miinimumpalga tõusu määra üle keskmise palgataseme tõusu, mis põhineb inflatsiooni ja tootlikkuse määradel. Eesmärk on olnud vähendada vaesust ja ebavõrdsust ning suurendada tööjõu osakaalu, et jõuda Euroopa keskmiseni. Kolmikleping aastateks 2025–2028 näeb ette iga-aastast miinimumpalga tõusu 50 euro võrra alates 2025. aastast, eesmärgiga jõuda 2028. aastaks 1 020 euroni. 2026. aastaks prognooseeriti keskmiste palkade tõusu 4,7% võrra, jõudes 1 731 euroni, ning miinimumpalga tõusu 5,7% võrra, jõudes 920 euroni (vt eelmist jaotist).

Kohustuslik miinimumpalk on üldiselt kohaldatav. Erandeid ei ole. Töötajatele ei saa maksta madalamalt kui miinimumpalk. Miinimumpalga eiramist peetakse väga tõsiseks rikkumiseks ning võib määrata trahvi.

Tööseadustiku (seadus 7/2009, artikkel 275) kohaselt vähendatakse kohustuslikku miinimumpalka järgmistel juhtudel: abistajate, praktikantide ja sertifitseeritud koolituse osalejate puhul vähendatakse summat 20% maksimaalselt ühe aasta jooksul; ja töövõimekuse vähenemisega töötajatel (puude tõttu) on vähendus, mis vastab erinevusele täistöövõime ja töövõime koefitsiendi vahel, kui erinevus ületab 10% kuni maksimaalse piirini 50%. Tõhusa võimekuse koefitsiendi sertifitseerimine viiakse läbi töötaja, tööotsija või tööandja soovil avaliku tööjõu teenistuse või tervishoiuteenuste poolt.

Teiselt poolt on Madeira autonoomse piirkonna ja Assooride autonoomse piirkonna töötajatel õigus saada piirkondlikke lisamakseid, mis lisavad riiklikule miinimumpalgale – õigus, mis tuleneb nende kahe piirkonna seadusandliku kogu poolt 2009. aasta tööseadustiku kohandamisest, mis määravad igal aastal selle taseme, arvestades nende territooriumide isoleerituse kulusid (Assembleia da República, 2020).

• Assembleia da República (2020), Salário Mínimo Nacional – Enquadramento NacionalPDFopens in new tab, Assembleia da República/Divisão de Informação Legislativa Parlamentar.

Miinimumpalga määr määratletakse igakuiselt ja seda uuendatakse igal aastal. Seaduse kohaselt tuleb igakuine miinimumpalk 14 kuumakse eest, kuna kõigil töötajatel on õigus jõuluboonusele (13. kuumakse) ja pühadeboonusele (14. kuumakse, mis makstakse lisaks pühadeperioodi tasule).

Tööseadustiku (seadus 7/2009, artikkel 274, lõige 1) kohaselt hõlmab kohustusliku miinimumpalga summa: töötajatele tavapärase töö eest tasutud hüvitise väärtust, nimelt toit või majutus; müügi- või tootlikkuse preemia komisjonitasud; ja tavapärane boonus, mis klassifitseeritakse tasuks (vastavalt artiklile 260). Hüvitise väärtus arvutatakse piirkonna jooksvate hindade alusel ega tohi ületada järgmisi summasid või protsente igakuise miinimumpalga väärtusest (artikkel 274, lõige 2): 35% täisväärtusliku toidukorra eest; 15% toidu eest, mis koosneb põhitoidust; 12% töötajate majutuse jaoks; €27,36 toa kohta töötaja ja tema pere majutamiseks; 50% kogu naturaalsete hüvede eest. Toa kohta arvestatavat summat uuendatakse, rakendades eluaseme üüri uuendamise kordajat iga kord, kui miinimumpalga väärtust tõstetakse.

Miinimumkuupalga summa ei hõlma subsiidiume, preemiaid, boonuseid ega muid hüvesid, mida antakse aeg-ajalt või üle ühe kuu jooksul.

Aastatel 2016–2021 avaldas Töö-, Solidaarsus- ja Sotsiaalkindlustusministeeriumi strateegia- ja planeerimisosakond regulaarselt aruandeid, mis jälgivad ja hindavad miinimumpalga mõju. Alates 2021. aastast nihkus valitsuse jätkuv ümberkorraldus ja muudatused – koos aruteludega miinimumpalga direktiivi ja alates 2022. aastast sõlmitud keskpika tähtajaga kolmepoolsete kokkulepete üle, mis keskenduvad mitte ainult miinimumpalgale, vaid ka üldpalkadele ja kollektiivläbirääkimistele, nihkunud rõhuasetuse ulatuslikule tööjõuturu aruandlusele, mitte eraldi konkreetsete teemade aruannetele, nagu iseseisev "miinimumpalga aruanne". mis soodustas selle teema info integreerimist laiemasse töö, sissetuleku ja ebavõrdsuse analüüsidesse.

• Félix, S. ja Martins, F. (2025), 'A retribuição mínima mensal garantida em Portugal', Boletim EconómicoPDFopens in new tab, märts 2025, Banco de Portugal.

• Banco de Portugal (2024), Instituição do salário mínimo nacionalopens in new tab, Banco de Portugal.

• PlanAPP (2024). Evolução dos salários por nível de ensino em Portugal: dinâmicas recentesPDFopens in new tab, Nota de Análise 11, Centro de Competências de Planeamento, de Políticas e de Prospetiva da Administração Pública, PlanAPP

• PlanAPP (2023), Os salários em Portugal: evolução na última décadaPDFopens in new tab, Nota de Análise, Centro de Competências de Planeamento, de Políticas e de Prospetiva da Administração Pública, PlanAPP.

• DGERT (Direção-Geral do Emprego e das Relações de Trabalho) (2025), Relatório sobre a Negociação Coletiva em PortugalPDFopens in new tab, DGERT/MTSSS.

• CRL (Centro de Relações Laborais) (2024), Kollektiivläbirääkimiste arengu aastaaruanne 2024opens in new tab, CRL/MTSSS.

• GEP/MTSSS (2021), Retribuição Mínima Mensal Garantida 2021opens in new tab, Töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi strateegia- ja planeerimisbüroo, november 2021.

• GEP/MTSSS (2019), Salário Mínimo Nacional 45 anos depoisopens in new tab, Töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi strateegia- ja planeerimisbüroo, november 2019.

• GEP/MTSSS (2018), Retribuição Mínima Mensal Garantida 2018 – Acompanhamento do Acordo sobre a Retribuição Mínima Mensal Garantidaopens in new tab, Töö-, Solidaarsus- ja Sotsiaalkindlustusministeeriumi strateegia- ja planeerimisbüroo, november 2018.

• GEP/MTSSS (2017), Retribuição Mínima Mensal Garantida 2017 – Acompanhamento do Acordo sobre a Retribuição Mínima Mensal Garantidaopens in new tab, Töö-, Solidaarsus- ja Sotsiaalkindlustusministeeriumi strateegia- ja planeerimisbüroo, detsember 2017.

• GEP/MTSSS (2016), Retribuição Mínima Mensal Garantida 2016 – Acompanhamento do Acordo sobre a Retribuição Mínima Mensal Garantidaopens in new tab, Töö-, Solidaarsus- ja Sotsiaalkindlustusministeeriumi strateegia- ja planeerimisbüroo, detsember 2016.

• Töö-, solidaarsuse- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi (MTSSS) Tööhõive- ja Töösuhete Peadirektoraadil (DGERTopens in new tab) on link kohustusliku miinimumpalga kohtaopens in new tab.

• Töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi (MTSSS) strateegia- ja planeerimisbürool (GEP) on link kohustusliku miinimumpalga aruanneteleopens in new tab.

• Alexandre, F., Bação, P., Cerejeira, J., Costa, H. ja Portela, M. (2022), 'Miinimumpalk ja rahaliselt raskustes ettevõtted: veel üks neist on hävinud', Labour Economics 74 (2022) 102088.

• Banco de Portugal (2024), Instituição do salário mínimo nacionalopens in new tab, Banco de Portugal.

• Caldas, J. C. (2019), 'Negociação salarial: o que está em jogo?PDFopens in new tab' Barómetro das crisis/20. Coimbra: Observatório sobre kui Crises e alternativas.

• Campos Lima, M. P., Martins, D., Costa, A.C., Velez, A. (2021), 'Sisemine devalveerimine ja majanduslik ebavõrdsus Portugalis: väljakutsed töösuhete kriisi ja taastumise ajalopens in new tab', Transfer: European Review of Labour and Research, köide 27 (1) 47–73.

• Cantante, F. (koordineeritud) (2024), Trabalho, emprego e proteção social 2024opens in new tab. CoLABOR.

• Cantante, F. (2026), 'Rendimentos', teoses Adão e Silva, P. (koord.) Panoraam 2026 - Política, Economia e Sociedade em PortugalPDFopens in new tab, Lissabon: IPPS-ISCTE.

• Cantante, F. ja Estêvão, P. (2022), 'Os salários em Portugal: padrões de evolução, inflação e desigualdadesopens in new tab', Estudos CoLABOR, nr 5. CoLABOR.

• Cantante, F., Santi, J., Estêvão, P. ja Almeida, T. (2024), Toolkit das desigualdades: aplicação experimental ao aumento da Retribuição Mínima Mensal GarantidaPDFopens in new tab, CoLABOR / PLANAPP.

• CES (2023b), Parecer de Iniciativa sobre a Produtividade e Qualidade do EmpregoPDFopens in new tab, Conselho Económico e Social, 13. oktoober 2023.

• Félix, S. ja Martins, F. (2025), 'A retribuição mínima mensal garantida em Portugal', Boletim EconómicoPDFopens in new tab, märts 2025, Banco de Portugal.

• ILO (2018), Väärikas töö Portugalis 2008–2018: kriisist taastumiseniPDFopens in new tab, Rahvusvaheline Tööbüroo, Genf, lk 124–127.

• Lagoa, S. ja Campos Lima, M. P. (2023), 'Crise, recuperação económica e mudança institucional: a reconfiguração das práticas salariais e das relações laborais ao nível sectorial' teoses Campos Lima, M. P. ja Caldas J. C. (coord.) A persistência da desvalorização do trabalho e a urgência da sua Revalorização. Almedina, (lk 121–166).

• Martins, D. (2019), 'Quando a decisão pública molda o mercado: a relevância do salário mínimo em tempos de estagnação salarialPDFopens in new tab'PDFopens in new tab, Cadernos do Observatório #14, oktoober 2019, Observatório sobre kui Crises e as Alternativas.

• Oliveira, C. (2023), 'Miinimumpalk ja palgajaotus Portugalis', Labour Economicsopens in new tab, köide 85opens in new tab, detsember 2023, 102459.

• ONLCP (2022), Pobreza e Exclusão Social em Portugal- Relatório 2022opens in new tab, Observatório Nacional de Luta contra a Pobreza, Lissabon, oktoober de 2022.

• Peralta, S., Carvalho, B. P. ja Esteves, M. (2022), Portugal, Balanço Social 2021PDFopens in new tab, Nova Äri- ja Majanduskool.

• Peralta, S., Carvalho, B. P., Esteves, M. ja Fonseca, M. (2022), Pobreza no trabalho: O papel dos rendimentos e da situação familiaropens in new tab, Nova School of Business and Economics.

• Pereira, C. A. (2025), 'Cerca de 1,5 milhões de trabalhadores ganham até 920 eurotopens in new tab', Jornal de Negócios, 29. detsember 2025.

• Pereirinha, J., Pereira, E., Branco, F., Amaro, I., ja Costa, D. (2020), Rendimento Adequado em Portugal - um estudo sobre o rendimento suficiente para viver com Dignidade em Portugal, Edições Almedina, Coimbra.

• Pereirinha, J. A. Branco, F., Pereira, E. ja Amaro, M. I. (2020), Garanteeritud miinimumsissetulek Portugalis: universaalne turvavõrk poliitilise ja finantssurve all, Social Policy & Administration 54 (2020): 574-586.

• Pereirinha, J.A. ja Pereira, E. (2023), 'Elatuspalgad Portugalis: väärikuse otsingul polariseerunud tööturul', Social Policy & Administration 57 (2023): 481-496.

• Tavares, I. and Carmo, R. M. (2023), Análise da Pobreza, Privação e Desigualdades em Portugal: Tendências recentes num país persistentemente desigualPDFopens in new tab, Observatório das Desigualdades, CIES-ISCTE.