Miinimumpalk Rumeenias
Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.
See profiil kirjeldab, kuidas miinimumpalku Rumeenias reguleeritakse ja määratakse. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks. Rumeenias kehtib seadusjärgne miinimumpalk (salariul de bază minim brut pe țară garantat în plată), mis kehtib kõigile töötajatele.
Tööseadustiku artikkel 164 ja seadus 283/2024 sätestavad, et valitsus määrab miinimumpalga menetlusega, mis hõlmab mitmeid kriteeriume (vt allpool) ning sisaldab ligikaudset võrdlustaset keskmise palga suhtes. Valitsuse otsus 35/2025 sätestab, et miinimumpalka tõstetakse protsentuaalselt, mis võrdub inflatsiooni ja tööjõu tootlikkuse reaalse kasvu summaga järgmiseks aastaks, nagu prognoosida Riiklik Strateegia- ja Prognoosikomisjon.
Teoreetiliselt, vastavalt seadusele 174/2020, on elatuspalk miinimumpalga poliitika prioriteetne sihtmärk. Seadus 174/2020 pakub meetodit elatuspalga hindamiseks riiklikul tasandil ning sätestab, et miinimumpalk tuleks määrata selle hinnangu kaalumisel. Samuti näeb ette, et Riiklik Statistikainstituut arvutab ja ametlikult avaldab elatuspalga hinnangu perioodiliselt. Kuigi seadus 174/2020 võeti vastu tavapärase parlamendimenetluse kaudu, toetades nüüd võimul olnud ja alates 2020. aastast kehtinud Sotsiaaldemokraatliku Partei toetust, ei ole see mõjutanud riigi miinimumpalga poliitikat. Riiklik Statistikainstituut on keeldunud elatuspalga hinnangut avaldamast, väites, et seaduse tekstis esinevad tehnilised vead takistavad seda tegemast. Ametlike andmete puudumisel on valitsusametnikud eiranud seaduse 174/2020 sätteid. Seetõttu nõuab vaid osa ametiühinguliikumisest endiselt seaduse 174/2020 toimimist.
Miinimumpalga määrab valitsus pärast konsultatsioone riiklikult esinduslike tööandjate ja ametiühingute konföderatsioonidega Riikliku Sotsiaaldialoogi Kolmepoolse Nõukogu raames. See tava järgib tööseadustiku artiklit 164. Organisatsioonid on järgmised:
Ametiühingud:
Kartelli Alfa Riiklik Ametiühingute Konföderatsioon (Confederația Națională Sindicală Cartel Alfa, CNS Cartel Alfa)
Riiklik Ametiühingute Blokk (Blocul Național Sindical, BNS)
Rumeenia Rahvuslik Vaba Ametiühingute Konföderatsioon – Frăția (Confederația Națională a Sindicatelor Libere din România, CNSLR Frăția)
Rumeenia Demokraatlik Ametiühingute Konföderatsioon (Confederația Sindicatelor Democratice din România, CSDR)
Meridiaani Rahvuslik Ametiühingute Konföderatsioon (Confederația Sindicală Națională Meridian, CSN Meridian)
Tööandjad:
Concordia Tööandjate Konföderatsioon (Confederația Patronală Concordia, CP Concordia)
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete riiklik nõukogu (Consiliul Național al Întreprinderilor Private Mici și Mijlocii din România, CNIPMMR)
Tööseadustik sätestab vaid, et valitsus peab enne miinimumpalga kehtestamist konsulteerima tööandjate organisatsioonide ja ametiühingutega. Vastavalt sotsiaaldialoogi seadusele (seadus 367/2022, mis asendab seaduse 62/2011) toimuvad konsultatsioonid Riikliku Kolmiknõukogu raames. Kuni 2025. aastani määras nõukogu istungite päevakorra täielikult valitsus, mis tähendab, et miinimumpalga uuendamisel ei ole ametlikku kindlat reeglit — näiteks ei olnud reguleeritud kalendrit ega garantiid, et miinimumpalk päevakorda pannakse. Praktikas uuendati miinimumpalka kuni 2025. aastani vähemalt kord aastas, kas aasta lõpus või alguses, eelnevalt konsulteerides Riiklikus Kolmiknõukogus. Sellele reeglile oli harva erandeid — näiteks 2020. Alates 2025. aasta jaanuarist on miinimumpalk seaduslikult kehtestatud kord aastas, jaanuari alguses.
2025. aasta veebruaris võttis valitsus vastu "Miinimumpalga kehtestamise ja uuendamise mehhanismi rakendamise protseduuri"opens in new tab, mis sätestab täpselt, kuidas miinimumpalk tuleks määrata ja millal. Protseduur kehtestab konkreetsed miinimumpalga määramise kriteeriumid ning võrdlusväärtused keskmise palga suhtes.
Seadus 283/2024, mis muudab tööseadustikku ja võtab vastu Euroopa Piisava miinimumpalga direktiivi, sätestab, et valitsus määrab miinimumpalga menetlusega, mis sisaldab mitut kriteeriumi:
Miinimumpalga ostujõud ja elukallidus
Üldine palgatase ja palgajaotus
Üldine palgakasv
Tööjõu tootlikkuse tase ja areng riiklikul tasandil pikaajaliselt.
Seadus ei ole selge, kuidas neid aspekte mõõdetakse ja kuidas neid arvestatakse valitsuse miinimumpalga määramise otsuses. Seadus mainib ka, et miinimumpalga poliitika sotsiaalset ja majanduslikku mõju hindatakse ning neid võetakse miinimumpalga määramisel arvesse. Seaduse 283/2024 kohaselt peaks miinimumpalga määramine põhinema 'uurimisinstituudi, mis on spetsialiseerunud tööturupoliitikate analüüsile ja mõjude hindamisele'; See uurimisinstituut peaks läbi viima mõjuhinnangu ja, nagu arvatakse, analüüsima miinimumpalga määramise kriteeriume. Seadus sätestab ka, et seadusjärgne miinimumpalk määratakse 'ligikaudsele' (rumeenia keeles orientativ ) võrdlustasemele '47%-52% keskmisest palgast'.
Arvestatav keskmine palk ei ole põhipalk; See hõlmab kõiki palgaelemente, nagu arvutatakse täiskohaga ekvivalendina. See ei ole seaduses otseselt kirjas, kuid see on viis, kuidas andmete eest vastutavad asutused (Riiklik Statistikainstituut ja Riiklik Strateegia- ja Prognoosikomisjon) arvutavad keskmise palga.
Valitsuse otsus 35/2025 mainib kahte miinimumpalga tõstmise kriteeriumi: prognoositud inflatsiooni ja prognoositud reaalse tööjõu tootlikkuse kasvu. Igal aastal suurendatakse miinimumpalka nende kahe näitaja protsendisumma võrra. Kui summa on alla 1%, siis valemit ei arvestata ja miinimumpalka ei tõsteta. See tähendab ka, et seda ei saa valemi põhjal nominaalsetes tingimustes langetada. Valemi rakendamisest tulenev miinimumpalk peaks olema vähemalt 47% prognoositud aastasest keskmisest palgast. Kui miinimumpalk on madalam kui 52% keskmisest palgast, sätestab otsus, et sotsiaalpartnerid võivad läbirääkimisi pidada täiendava tõusu üle Riiklikus Sotsiaaldialoogi Kolmepoolses Nõukogus.
Seadus viitab ligikaudsele väärtusele 47–52% keskmisest palgast. Praegune miinimumpalga kehtestamise raamistik ei sätesta konkreetset protseduuri piisavuse hindamiseks. Seadus 174/2020, mis on mõeldud miinimumpalga võrdlemiseks elatuspalgaga, ei ole funktsionaalne.
Miinimumpalk on universaalselt siduv, vastavalt tööseadustiku artiklile 164. Kõik töötajad on kaetud.
Täiskohaga töötajal puudub seaduslik võimalus teenida vähem kui miinimumpalk. Ainus võimalus töötajal teenida vähem kui miinimumpalk on osalise tööajaga töötamine. Osalise tööajaga töötajate puhul arvutatakse miinimumpalk, korrutades kuus töötatud tundide arvu viimases valitsuse otsuses sätestatud tunnipõhise miinimummääraga.
Vastuseks miinimumpalga teenivate töötajate arvu märkimisväärsele kasvule kehtestas valitsus tööseadustiku muudatuse (artikkel 164), mis sätestab, et töötajale saab miinimumpalka maksta ainult üksikisiku töölepingu esimese 24 kuu eest. See poliitika kehtib alates 1. jaanuarist 2022 ning selle mõju pole veel hinnatud.
Kõrgemad miinimumpalgad on ehitussektoris seaduslikult ette nähtud ning need eksisteerisid kuni hiljutise ajani ka põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Kõrgem miinimumpalk ehituses kehtestati 2019. aasta jaanuaris (valitsuse erakorraline määrus 114/2018, artikkel 71), samas kui põllumajanduse ja toiduainetööstuse puhul on see kehtinud alates juunist 2022 (seadus 135/2022, art. III). Tehniliselt käsitletakse neid eraldi seaduslikust miinimumpalgast. Nende kasutuselevõttu põhjendati väidetava vajadusega jätkata nende sektorite tegevust ja vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi riigimajandusele. Viimastel aastatel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse kõrgemad miinimumpalgad järk-järgult kaotatud: neid ei tõstetud vastavalt riikliku miinimumpalgale, mis lõpuks neist välja kasvas. Paistab, et valitsusel on sama kavatsus ehitussektoris, kus miinimumpalka pole alates 2023. aastast tõstetud. Need kõrgemad sektoripõhised miinimumpalgad olid algselt toetatud sotsiaaltoetuste vabastustega, kuid alates 1. jaanuarist 2025 see enam nii ei ole ning sotsiaalsed maksed makstakse täielikult ehitussektori palkade eest.
Valitsuse otsused miinimumpalga määramisel määratlevad selle tavaliselt nii kuu- kui tunnitasudena, täpsustades ka 'normaalse' töötundide arvu kuus — näiteks 2026. aastal on see 166,667 tundi kuus; See varieerub aastast aastasse, sõltuvalt seaduslike tööpäevade arvust. Täiskohaga töötajate puhul kasutatakse tavaliselt kuutasu ning tunnitasu kasutatakse peamiselt osalise tööajaga töötajate arvutuste hõlbustamiseks. Miinimumpalga teenijad saavad aastas 12 makset, millest üks vastab iga kuu kohta.
Miinimumpalk on seaduslikult määratletud kui põhipalk (Tööseadustiku artiklid 164 ja 165), seega ei tohi see sisaldada boonuseid ega muid elemente. Samuti puuduvad mahaarvamisvõimalused, mis on Tööseadustiku (artiklid 164 ja 165) poolt selgesõnaliselt keelatud. Rumeenias on miinimumpalga täielik juriidiline nimetus 'kogu riigi põhiline brutomiinimumpalk, mille maksmine on garanteeritud' (salariul de bază minim brut pe țară garantat în plată).
Tööseadustiku artikli 165 kohaselt ei tohi töötajate puhul, kelle tööandja kollektiiv- või individuaalse töölepingu kohaselt pakub neile toitu, majutust või muid võimalusi, töö eest võlgnev rahasumma olla väiksem kui seadusega ette nähtud riigi miinimumpalk.
Alates 2025. aastast palutakse Riiklikul Töö- ja Sotsiaalkaitse Teadusuuringute Instituudil (Institutul Național de Cercetare Științifică în Domeniul Muncii și Protecției Sociale, INCSMPS) läbi viia iga-aastane miinimumpalga tõusu mõjuhindamine valitsuse miinimumpalga poliitika jaoks. Raport ei ole avalikult kättesaadav. Aeg-ajalt on uurimistööd vähe.
Iga-aastane elatuspalga uuendus vastavalt seadusele 174/2020 avaldab iseseisvalt Friedrich Ebert Stiftungopens in new tab.
Blocul Național Sindical (2024), Transpunerea în România a Directivei 2041/2022 privind salariile minime adecvatePDFopens in new tab, Bukarest.
Confederația Patronală Concordia (2024), Politica salariului minim în Româniaopens in new tab, Bukarest.
Guga, S. (2021), Salariul minim și traiul minim decentPDFopens in new tab, Bukarest.
Confederația Patronală Concordia ja Consilium Policy Advisers Group (2020), Considerații asupra politicii salariului minim în RomâniaPDFopens in new tab, Bukarest.
Frank Heemskerk, Liviu Voinea ja Alexandra Cojocaru (2018), Müüdi murdmine: miinimumpalga tõstmise mõju: Rumeenia kogemusopens in new tab, Washington.
Cristian Socol ja Marius Marinas (2017), Salariul minim ca instrument de politici publice – pro sau contra?PDFopens in new tab, Bukarest.
