Miinimumpalk Sloveenias
Information for this page was compiled during December 2025 and early 2026. Most Member States had already transposed the EU minimum wage directive at this point. Those that had not yet fully completed transposition or where the information was not yet publicly available include Bulgaria, Cyprus, Luxemburg, Poland and Portugal. These profiles will be updated consecutively as the information becomes available. Users are invited to contact our experts on minimum wage if they are aware of changes.
See profiil kirjeldab, kuidas miinimumpalku reguleeritakse ja määratakse Sloveenias. Seda võib lugeda kui taustainfot Eurofoundi iga-aastase miinimumpalga määramise ülevaate sarja jaoks. Sloveenias kehtib seadusjärgne miinimumpalk (minimalna plača), mis on üldiselt kohaldatav.
Vastavalt Sloveenia miinimumpalga seadusele (artiklid 4 ja 6) tuleb enne miinimumpalga ja selle aastase indekseerimise määramist konsulteerida sotsiaalpartneritega (tööandjate organisatsioone ja ametiühinguid). Konsultatsioonid toimuvad tavaliselt kehtestatud kolmepoolse foorumi, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ESS) raames.
ESS-is esindatud tööandjate organisatsioonideks on Sloveenia Tööandjate Ühing (ZDS), Sloveenia Kaubandus- ja Tööstuskoda (GZS), Sloveenia Käsitöö- ja Väikeettevõtluse Koda (OZS), Sloveenia Käsitöö- ja Väikeettevõtluse Tööandjate Ühing (ZDOPS) ning Sloveenia Kaubanduskoda (TZS).
ESS-is esindatud ametiühingute hulka kuuluvad Sloveenia Vabade Ametiühingute Liit (ZSSS), Sloveenia Ametiühingute Konföderatsioon PERGAM, Sloveenia Ametiühingute Konföderatsioon 90, Sloveenia Uute Ametiühingute Konföderatsioon - INDEPENDENCE, Sloveenia Ametiühingute Ühing - ALTERNATIVE, Sloveenia Ametiühingud SOLIDARITY ja Sloveenia Avalike Teenuste Ametiühingute Konföderatsioon (KSJS).
Konsultatsioone võib pidada ka juhuslikult Tööministeeriumi kutsel, mitte tingimata ESS-i kaudu (sel juhul on kutsutud sotsiaalpartnerid tavaliselt ESS-i liikmed).
Vastavalt direktiivi (EL) 2022/2041 artiklile 6(5) piisava miinimumpalga kohta määrati Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ESS) ametlikult 2024. aasta septembris konsultatiivorganiks, kes vastutab seadusjärgsete miinimumpalkadega seotud küsimustes direktiivi rakendamise eesmärgil. See määratlus jätkas olemasolevat praktikat, kuna ESS oli juba olnud peamine kolmepoolne konsultatsioonifoorum, ilma muudatusteta selle koosseisus või menetlusreeglites.
Miinimumpalga tase määratakse elukalliduse põhjal. Sotsiaaltoetuste seaduse (ZSVarPre, artikkel 8) kohaselt peab sotsiaalhoolekande eest vastutav ministeerium määrama miinimumelukalliduse sarnase metoodika abil vähemalt iga kuue aasta tagant.
Võrdne metoodika määratleti 2009. aastal miinimumelukalliduse uuringus (Stropnik jt, 2009). See tugineb varasematele uurimustele samal teemal, eriti Stanovniku ja Stropniku (1998) uurimistööle. Hiljem rakendati seda uuesti 2017. aastal (Stropnik jt, 2017). Metoodika põhineb Ernst Engeli seadusel, mille kohaselt saab leibkonna heaolu tuletada toidukulutuste osakaalust kogu majapidamise tarbimises (Stropnik, 1997). Viimane miinimumelamiskulude arvutus viidi läbi 2025. aastal ja avaldati Majandusuuringute Instituudi raportis (Kump jt, 2025).
Miinimumpalka korrigeeritakse tavaliselt kord aastas. Selle määrab tööminister pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega. Kuigi need konsultatsioonid on seaduslikult nõutud, ei ole nende tulemused siduvad, kuna minister võib sotsiaalpartnerite ettepanekutest kõrvale kalduda. Korrigeeritud miinimumpalk avaldatakse Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes hiljemalt käesoleva aasta 31. jaanuariks ning kehtib tagantjärele alates 1. jaanuarist tehtud töödele.
Sotsiaaltoetuste maksmise seadusopens in new tab (ZSVarPre, nr 61/10, 40/11, 14/13, 99/13, 90/15, 88/16, 31/18, 73/18, 196/21 – ZDOsk ja 84/23 – ZDOsk-1)
Stanovnik, T. ja Stropnik, N. (1998). Raziskava o minimalnih življenjskih stroških (Uuring minimaalsete elukulude kohta). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Stropnik, N. (1997). Revščina v Sloveniji: posledica ekonomske tranzicije (Vaesus Sloveenias: majandusliku ülemineku tagajärg). Kõrghariduse toetusprogrammi uurimistoetuse skeemi rahastatud uurimisprojekti lõpparuanne. Ljubljana.
Stropnik, N., Gregorič, M., Gabrijelčič Blenkuš, M., Rozman, U., Bočkaj, B. ja Dobrila, I. (2009). Minimalni življenjski stroški (Minimum living costs). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Stropnik, N., Gregorič, M., Gabrijelčič, Blenkuš, M., Robnik, M. ja Švab, A. (2017). Minimalni življenjski stroški (Minimum living costs). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Stropnik, N. (2022). Minimalni življenjski stroškiPDFopens in new tab (Minimum living costs). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Kump, N., Bartolj, T., Gregorič, M., Škrlj, M., Fajdiga Turk, V., Valenčič, E., ja Gabrijelčič Blenkuš, M. (2025). Izračun minimalnih življenjskih stroškov: končno poročilo o izračunuPDFopens in new tab (Minimum living costs calculation: final report). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Sloveenia miinimumpalga kehtestamise seaduslik raamistik ühendab iga-aastase indekseerimise inflatsioonile koos selge viitega miinimumelamiskuludele.
Miinimumpalga seadus sätestab, et brutomiinimumpalk määratakse vastavalt miinimumkuludele. Netomiinimumpalk peab olema määratud vahemikus 120% kuni 140% miinimumelamiskuludest, mis arvutatakse vähemalt iga kuue aasta tagant. Lisaks näeb seadus ette, et miinimumpalk korrigeeritakse igal aastal vähemalt vastavalt eelmise aasta inflatsioonile (eelmise aasta detsember / eelneva aasta detsember). Seetõttu kohandatakse lisaks igaaastasele tarbijahindade indekseerimisele ka miinimumpalka, et tagada miinimumelamiskulude kriteeriumi täitmine. Seadus võimaldab arvestada ka üldisi palgatrende, majandustingimusi või majanduskasvu ning tööhõivetrende. Kuid neid tegureid ei ole siduvalt määratletud ega ole nende arvestamine kohustuslik.
Kuigi indekseerimine inflatsioonile on kehtinud alates miinimumpalga seaduse vastuvõtmisest 2010. aastal, lisati otsene viide miinimumelamiskuludele 2018. aastal vastu võetud muudatustega ja on kehtinud alates 2021. aastast. Sellest ajast alates ei ole miinimumpalga seadmisel tehtud sisulisi muudatusi.
Criterion | How is this defined/operationalised? | Regulation or practice |
Growth in consumer prices | Year-on-year growth in consumer prices in December of the previous year. | Minimum Wage Act (Official Gazette, number 13/10, 92/15 in 83/18, art. 3(2) and 5). |
Overall wage growth | Not specifically defined | Minimum Wage Act (Official Gazette, number 13/10, 92/15 in 83/18, art. 3(2)). |
Economic conditions /economic growth | Not specifically defined | Minimum Wage Act (Official Gazette, number 13/10, 92/15 in 83/18, art. 3(2)). |
Employment growth | Not specifically defined | Minimum Wage Act (Official Gazette, number 13/10, 92/15 in 83/18, art. 3(2)). |
Piisavuse hindamiseks ei ole olemas ühtset indikatiivset numbrilist võrdlusväärtust. Sloveenias põhineb piisavuse hindamine peamiselt miinimumelamiskulude arvutamisel, mis on peamine riiklik näitaja miinimumpalga määramisel. Toetavatel ja kontekstuaalsetel põhjustel võib arvestada ka võrdlusaluseid nagu 60% mediaanpalgast ja 50% keskmisest palgast. Kuid need näitajad ei ole siduvad ja mängivad teisejärgulist rolli võrreldes minimaalsete elukallistustega.
Miinimumpalk kehtib kõigile töötajatele, kellel on ametlik tööleping, ilma eranditeta. Osalise tööajaga töötajate puhul arvutatakse miinimumpalk proportsionaalselt.
Seadusandlus näeb ette ühe seadusliku miinimumpalga. Teatud töötajate kategooriatele ei kehti subminimaalseid või kõrgemaid määrasid. Miinimumpalk on kõigile täiskohaga töötajatele sama.
Miinimumpalk on igakuine summa, mida makstakse töötajale, kes töötab täiskohaga ametliku töölepingu alusel. Täiskohaga tööaeg on tavaliselt määratud 40 tunniks nädalas; kuid lühemat tööaega (st 36–39 tundi) võib käsitleda täistööajaga võrdsena, kui see on seaduses või kollektiivlepingutes ette nähtud. Töötajatel on õigus saada 12 igakuist makset aastas. Lisaks on tööandjatel seaduslik kohustus maksta kohustuslikku aastapuhkuse toetust. Puhkusetoetuste täpsed summad määratakse sektoripõhiste kollektiivlepingute alusel; Kui need lepingud nõuavad suuremaid summasid, peavad tööandjad neid sätteid järgima. Vastavalt töösuhete seadusele ei tohi puhkuse toetus olla madalam kui seaduslik miinimumpalk ning seda tuleb maksta hiljemalt käesoleva kalendriaasta 1. juuliks. Alates detsembrist 2025 on töötajatel õigus uuele seaduslikule hüvitisele – talvetoetusele –, mis on määratud 50% seaduslikust miinimumpalgast.
Miinimumpalga seaduse muudatusega, mis jõustus 1. jaanuaril 2016, on miinimumpalga definitsiooni uuendatud. Lisaks ületunnitasule jäeti miinimumpalgast selgelt välja kolm lisalisa, mis olid seotud ebasoodsa tööajaga; Need ei lähe miinimumpalga hulka, kuid tuleb maksta selle peale. Need lisamaksed olid öötöö toetus, pühapäevane töötoetus ning riigipühade ja seaduslike vabade päevade töötoetus. Täiendav muudatus, mis jõustub alates 1. jaanuarist 2020, välistas kõik ülejäänud lisad miinimumpalga definitsioonist. Need hüvitised määratakse seaduste, muude määruste või kollektiivlepingutega, samuti töösooritusega seotud palka ja ettevõtte tulemuslikkuse eest maksmise komponendiga, nagu on kokku lepitud kollektiivlepingus või töölepingus. Puhkuse- ja talvetoetused ei kuulu samuti miinimumpalga hulka. Töötajatel on õigus saada neid hüvitisi kord aastas, vastavalt seadusele määratud.
Sloveenias ei avaldata regulaarseid riiklikke aruandeid miinimumpalga kehtestamise kohta. Siiski on Majandusuuringute Instituut koostanud mitmeid uuringuid, mis hindavad miinimumelamiskulusid ja moodustavad olulise võrdluspunkti miinimumpalga taseme ja piisavuse määramisel Sloveenias. Kump jt (2025) viimane uuring andis uuendatud hinnangud kehtestatud riiklikul metoodikal. Järgnevalt on toodud nimekiri varasematest aruannetest või seotud analüüsidest miinimumelamiskulude arvutamise kohta.
Stanovnik, T. ja Stropnik, N. (1998). Raziskava o minimalnih življenjskih stroških (Uuring minimaalsete elukulude kohta). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Stropnik, N. (1997). Revščina v Sloveniji: posledica ekonomske tranzicije (Vaesus Sloveenias: majandusliku ülemineku tagajärg). Kõrghariduse toetusprogrammi uurimistoetuse skeemi rahastatud uurimisprojekti lõpparuanne. Ljubljana.
Stropnik, N., Gregorič, M., Gabrijelčič Blenkuš, M., Rozman, U., Bočkaj, B. ja Dobrila, I. (2009). Minimalni življenjski stroški (Minimum living costs). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Stropnik, N., Gregorič, M., Gabrijelčič, Blenkuš, M., Robnik, M. ja Švab, A. (2017). Minimalni življenjski stroški (Minimum living costs). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Stropnik, N. (2022). Minimalni življenjski stroškiPDFopens in new tab (Minimum living costs). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Kump, N., Bartolj, T., Gregorič, M., Škrlj, M., Fajdiga Turk, V., Valenčič, E., ja Gabrijelčič Blenkuš, M. (2025). Izračun minimalnih življenjskih stroškov: končno poročilo o izračunuPDFopens in new tab (Minimum living costs calculation: final report). Majandusuuringute Instituut, Ljubljana.
Bobovnik, A., & Franca, V. (2023). Kuidas reguleerida miinimumpalka kaasaegse sotsiaalse muutuse valguses: Sloveenia juhtumiuuringopens in new tab. Stanovnistvo, 61(2), 145–166.
Kajzer, A. ja Rogan, D. (juuni 2022). Palgatrendid ELi riikides perioodil 2015–2021opens in new tab. Makroökonoomilise Analüüsi ja Arengu Instituut (IMAD).
Laporšek, S. ja Vodopivec, M. (2020). Miinimumpalga majanduslikud mõjud Sloveeniasopens in new tab. Teoses Woźniak-Jęchorek, B. ja Pilc, M. (toim.), Tööjõu institutsioonid ja tootlikkus: tööjõu kasutamine Kesk- ja Ida-Euroopas (1. trükk), Routledge, London, lk 212–236.
Laporšek, S., Vodopivec, M. ja Vodopivec M. (2021). Palgaebavõrdsuse vähendamine miinimumpalga tõusuga Sloveeniasopens in new tab. International Journal of Sustainable Economy, Vol. 13, No. 3, lk 306–321.
Müller, T. (2024), Uue ajastu koidik? Euroopa direktiivi mõju piisavatele miinimumpalkadele 2024. aastal.PDFopens in new tab Poliitikasoovitus 2024.02. Euroopa Ametiühingute Instituut (ETUI), Brüssel.
Müller, T. (2025). Siin tuleb päike: Euroopa direktiivi ametlik ülevõtmine ja poliitiline mõju ELi piisavate miinimumpalkadeopens in new tab kohta. 2025.04. Euroopa Ametiühingute Instituut (ETUI), Brüssel.
Perko, M. ja Rogan, D. (2025). Minimalna plača – kdo jo prejema, kdo izplačuje in kako vpliva na ostale plačePDFopens in new tab (Miinimumpalk – kes seda saab, kes maksab ja kuidas see mõjutab teisi palku). Kratke analize (2025/8). Makroökonoomika Analüüsi ja Arengu Instituut (IMAD), Ljubljana.
Poje, A. (2019), Sloveenias "igakuise elatuspalga" kehtestamineopens in new tab. Ülekanne: Euroopa Töö- ja Teadusülevaade, 25(3), 335-350.
Poje Rožič, A. (2025). Kollektiivläbirääkimised ja miinimumpalga režiim SloveeniasPDFopens in new tab. Euroopa Ametiühingute Instituut (ETUI), Brüssel.
Rogan, D. (2020). Miinimumpalk Sloveenias kriisi ja majanduskasvu ajalPDFopens in new tab. Makroökonoomika Analüüsi ja Arengu Instituut.
