&w=3840&q=90)
Tsükli murdmine: Kas töökohtade kvaliteedi parandamine suudab lahendada ELi tööjõupuuduse?
Ametid, kus on tööjõupuudus, on sageli iseloomustatud selliste probleemidega nagu keeruline füüsiline keskkond või kehv tööaja kvaliteet. See omakorda piirab selliste ametite atraktiivsust. Teadlikkus konkreetsetest tegevuskavadest, mida saab rakendada töökvaliteedi parandamiseks, aitab poliitikakujundajatel seada prioriseerida poliitikameetmeid ning toetada ettevõtteid või organisatsioone oma praktikate muutmisel.
Tööjõupuudus on ELis laialt levinud nähtus ja mõjutab paljusid ametikohti. Neil puudustel on tõsised tagajärjed. Kui ettevõtted ja organisatsioonid ei suuda täita vabu kohti, on sellel majanduskasvule mõju ja see võib takistada innovatsiooni. Teenuste kvaliteet kannatab, kui töötajaid ei ole piisavalt. See võib olla nõiaringi algus: olemasoleva tööjõu tööintensiivsus suureneb, suurendades stressi ja läbipõlemise tõenäosust ning viies puudumiste ja lahkumisteni, mis halvendavad olukorda.
Euroopa Tööameti (ELA) juunis avaldatud iga-aastase EURES-i aruande väljaanne tööjõupuuduse ja ülejääkideopens in new tab kohta järeldab, et tööjõupuudus on endiselt laialt levinud. See raport vaatleb 436 ametit ja leiab, et peaaegu kõigi (97%) puhul teatas vähemalt üks riik 31 EURES-i võrgustiku riigist (27 ELi liikmesriiki, Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) 2025. aastal puudujäägist.
Kõige enam on mõjutatud Itaalia, kus töötajaid puudub umbes 60% ametitest. Holland, Bulgaaria, Belgia ja Rumeenia kogevad samuti tõsiseid probleeme (joonis 1).
Tuvastatud puudusega ametite arv, EURES riikide järgi, 2025
Allikas: ELA, 2026.
Laiemate ametigruppide vaadates esineb tööjõupuudust kõige sagedamini käsitööliste ja sellega seotud käsitööliste seas. Nende hulka kuuluvad torumehed, elektrikud ja keevitajad. Kahjustusi mõjutavad ka tehase- ja masinaoperaatorid ning kokkupanekud, samuti tervishoiutöötajad. Viimasesse rühma kuuluvad õed, füsioterapeudid ja kiirabitöötajad.
See näitab, et nii kõrgelt kvalifitseeritud kui ka tehnilised ametikohad on nõutud. Näiteks enamik käsitöö- ja sellega seotud ametite ametikohti nõuavad alguses pikka kutseharidust ning regulaarset oskuste uuendamist tehnoloogia muutudes. Paljud neist ametitest on rohelise ülemineku jaoks hädavajalikud.
Mõnel ametil esineb struktuurseid puudusi, mis püsivad aja jooksul ja mida paljud liikmesriigid järjepidevalt teatavad. Eriti on keevitajad ja leegilõikurid olnud mitme aasta jooksul nimekirjas kõrgel kohal. Sama kehtib õendusspetsialistide, eriarstide, torumeeste, torumeistrite ning raskeveoautode ja veoautojuhtide kohta.
Eurofoundi ja ELA uuringud nõustuvad, rõhutades vajadust integreeritud reageerimise järele tööjõupuudusele. Alakasutatud tööjõu aktiveerimine ja pakkumise ning nõudluse parem sobitamine on kaks meedet, mida soovitatakse EURES-i raportis ja Eurofoundi poliitikameetmete analüüsis tööjõupuuduse lahendamiseks. EURESi aruanne käsitleb konkreetselt tööjõu mobiilsuse rolli. Kuigi see võib lühiajaliselt aidata leevendada puudust ja tööjõu tasakaalutusi, ei ole tööjõu mobiilsus ja rahvusvaheline sobitamine imerohi lahendus. Kuid nagu ELA interaktiivne juhtpaneelopens in new tab näitab, on peaaegu iga puudusega ameti puhul vähemalt üks teine riik tuvastanud sama ameti ülejäägiks. See viitab sellele, et tasakaalutust saab potentsiaalselt lahendada ELi liikmesriikide vahel tööjõu liikuvuse kaudu.
Integreeritud reageerimise kolmas element on muuta töökohad atraktiivsemaks, parandades töökvaliteeti. Võttes lähtepunktina Eurofoundi töökvaliteedi raamistiku ja kasutades Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS) 2024 andmeid, on võimalik analüüsida töökvaliteedi mõõtmeid, mis puuduvad EURES raportis tuvastatud puudusega ametikohtades.
Eurofound töötas välja seitse töökohtade kvaliteedi indeksit, mida analüüsis kasutati, koos oma kolmikosapoolte ja teadusringkonnaga. Seitse indeksit põhinevad töö ja tööhõive omadustel, millel on tõestatud põhjuslik seos töötajate tervise ja heaoluga. Mõned näitajad on ühised ELi Tööhõivekomitee (EMCO) poolt kokkulepitud raamistikuga, näiteks need, mida kasutatakse oskuste arengu ja karjääri edenemise, tööohutuse ja töötervishoiu, töökoha heaolu, autonoomia, kollektiivse huvi ja esindatuse, töö- ja eraelu tasakaalu, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdsete võimaluste mõõtmiseks.
EURESi raport määratleb 'laialdaste puuduste ametid' kui tööjõupuudusega ametid, mille on tuvastanud EURES-i riiklikud koordineerimiskontorid vähemalt 15-s 31-st EURES võrgustiku riigist. Kui EURES-i raport eristab üle 400 ameti (kasutades rahvusvahelisi standardklassifikatsioone (ISCO) tasemel 4), siis need on töökvaliteedi analüüsimiseks veidi suurematesse kategooriatesse (ISCO-3).
Tabel 1 näitab, et laialt levinud puudusega ametid on mitmekesised ja neid iseloomustavad mitmekesised töökvaliteedi profiilid. Enamik ametikohti saavutab mõnes valdkonnas keskmisest kõrgemaid, teistes alla keskmise. Erandid on ühelt poolt "teised tervishoiutöötajad" ja "elektrotehnoloogiainsenerid" kui ainsad ametid, mis on kõigis töökvaliteedi mõõtmetes EL-i keskmisest kõrgemad. Teises otsas on "isikliku hoolduse töötajad", kelle skoorid on kõigis aspektides märkimisväärselt alla keskmise peale ühe.
Töö kvaliteedi skoorid püsivate puudustega ametikohtade seas (ISCO-3 tase), 95% usaldusvahemikega
Occupation | Physical environment | Prospects | Skills and discretion | Social environment | Work intensity | Working time quality | Earnings |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
Electrotechnology engineers (unweighted N=70) | 81.82 [78.99–84.65] | 80.21 [74.12–86.30] | 74.64 [66.83–82.44] | 88.78 [81.44–96.13] | 62.99 [53.75–72.24] | 84.37 [78.04–90.71] | 80.76 [75.02–86.50] |
Medical doctors (unweighted N=170) | 75.02 [69.05–80.99] | 77.35 [72.59–82.11] | 72.19 [68.80–75.59] | 70.56 [63.19–77.93] | 51.59 [44.35–58.83] | 66.32 [61.91–70.73] | 72.47 [67.00–77.93] |
Nursing and midwifery professionals (unweighted N=480) | 74.21 [70.82–77.61] | 75.15 [72.12–78.19] | 63.91 [61.61–66.21] | 79.24 [76.03–82.44] | 55.59 [51.44–59.74] | 65.73 [63.34–68.13] | 59.45 [56.08–62.81] |
Other health professionals (unweighted N=315) | 83.20 [81.20–85.19] | 78.54 [75.67–81.42] | 64.31 [61.47–67.16] | 78.92 [75.51–82.34] | 67.47 [64.06–70.88] | 76.74 [74.06–79.42] | 65.39 [61.86–68.92] |
Artistic, cultural and culinary associate professionals (unweighted N=350) | 81.67 [78.65–84.68] | 80.92 [75.65–86.19] | 65.38 [59.30–71.46] | 82.12 [76.45–87.78] | 62.37 [56.11–68.63] | 73.05 [66.85–79.26] | 58.83 [52.23–65.43] |
Cooks (unweighted N=791) | 78.81 [74.19–83.44] | 73.31 [68.34–78.28] | 50.59 [46.93–54.25] | 79.07 [74.96–83.18] | 61.38 [54.47–68.29] | 65.01 [58.99–71.03] | 52.58 [48.33–56.83] |
Personal care workers in health services (unweighted N=503) | 74.15 [70.64–77.66] | 70.53 [68.30–72.76] | 54.11 [51.71–56.51] | 75.24 [72.90–77.59] | 60.31 [56.49–64.13] | 67.70 [65.40–70.00] | 47.25 [43.89–50.61] |
Building frame and related trades workers (unweighted N=181) | 66.99 [63.83–70.14] | 74.33 [71.55–77.10] | 54.79 [51.68–57.91] | 76.86 [73.40–80.31] | 68.33 [65.20–71.46] | 74.14 [72.07–76.21] | 57.02 [53.40–60.64] |
Building finishers and related trades workers (unweighted N=191) | 69.79 [66.38–73.21] | 76.85 [72.91–80.78] | 56.02 [53.10–58.95] | 80.37 [77.78–82.96] | 66.23 [62.51–69.95] | 74.38 [72.19–76.58] | 59.57 [55.94–63.21] |
Sheet and structural metal workers, moulders and welders, and related workers (unweighted N=385) | 63.97 [60.21–67.74] | 69.73 [65.22–74.24] | 42.42 [38.34–46.50] | 80.15 [76.07–84.23] | 65.59 [60.45–70.73] | 73.77 [70.49–77.06] | 58.93 [52.66–65.20] |
Blacksmiths, toolmakers and related trades workers (unweighted N=242) | 69.67 [66.00–73.35] | 71.45 [66.54–76.35] | 48.69 [44.54–52.84] | 75.72 [72.30–79.13] | 68.58 [63.13–74.02] | 77.06 [74.46–79.65] | 58.58 [55.27–61.89] |
Machinery mechanics and repairers (unweighted N=256) | 69.72 [66.82–72.62] | 77.25 [74.77–79.73] | 54.99 [51.75–58.23] | 83.47 [81.18–85.75] | 66.51 [62.74–70.29] | 77.97 [76.06–79.88] | 60.63 [56.80–64.45] |
Electrical equipment installers and repairers (unweighted N=84) | 73.92 [71.09–76.76] | 76.99 [72.74–81.24] | 56.54 [52.75–60.33] | 77.98 [74.23–81.73] | 67.44 [64.62–70.26] | 76.63 [73.98–79.29] | 61.27 [56.74–65.80] |
Food processing and related trades workers (unweighted N=205) | 76.87 [74.46–79.28] | 75.79 [71.95–79.63] | 42.07 [37.73–46.42] | 77.72 [73.54–81.90] | 64.38 [59.88–68.88] | 71.83 [68.81–74.84] | 54.73 [50.08–59.38] |
Heavy truck and lorry drivers (unweighted N=2,025) | 72.58 [70.00–75.16] | 76.61 [73.58–79.64] | 44.67 [41.91–47.43] | 75.86 [73.32–78.41] | 68.87 [65.59–72.15] | 67.00 [64.96–69.04] | 57.60 [54.19–61.01] |
EU27 average | 80.89 | 74.61 | 56.85 | 78.74 | 66.65 | 76.21 | 58.05 |
Tabel näitab rippmenüüs seitset mõõdet (füüsiline keskkond, väljavaated, oskused ja diskreetsus, sotsiaalne keskkond, tööintensiivsus, tööaeg ja sissetulekud). Iga indeks on vahemikus 0 (halvim) kuni 100 (parim). Skoorid ei ole indeksite lõikes võrreldavad. Paksus kirjas olevad näitajad näitavad, et ameti skoor on statistiliselt oluliselt madalam kui EU27 keskmine (kogu usaldusvahemik jääb alla keskmise). Sinised näitajad näitavad, et usaldusvahemiku ülemine piir on lähedal EU27 keskmisele (kuni 10% piires), mis tähendab, et erinevus ei ole statistiliselt oluline, kuid tegelikku lõhet ei saa välistada.
Allikas: Authors.
Tabel 1 näitab, et keeruline füüsiline keskkond on kõige levinum töökvaliteedi puudus. Absoluutarvudes on 12-st 15-st puudusega ametist kõigi töötajate skoorid selles dimensioonis alla keskmise, neist 10 näitavad statistiliselt olulisi tulemusi alla keskmise (numbrid on esitatud paksus kirjas). 10-st 15-st ametist on teatatud keskmisest madalam tööaja kvaliteet, millest 6 on statistiliselt olulised.
Füüsilise keskkonna kvaliteet on enamikes laialdaste puudustega ametites madalam kui Euroopa keskmine. See tähendab, et nendes ametites töötavad töötajad teatavad suuremast kokkupuutest füüsiliste riskidega ja füüsiliselt nõudlikumatest tingimustest. See suurendab lihasluukonna häirete ja tööõnnetuste riski. Kuigi mõne ülesande puhul on tugev füüsiline mõõde vältimatu, on tõestatud viise tööde tervise ja ohutuse parandamiseks: füüsilised muudatused töökohal, organisatsioonilised meetmed kumulatiivse kokkupuute vähendamiseks, puhkepausid, koolitus, ohutud tööprotseduurid ning isikukaitsevahendite kasutamine, mis on kohandatud inimese soole ja kehatüübile.
Tööaja kvaliteet hõlmab rohkem kui pikki tööpäevi. See hõlmab lühikesi töötunde, mis ei vasta tööle asuja eelistustele, öötööd, nädalavahetuse tööd, vahetustega tööd, tööaja korralduse kontrolli ning tööaja ennustatavust ja paindlikkust. Kuigi ööpäevase töö või vahetustega töö kaotamine võib olla keeruline, kui oodatakse ööpäevaringset katvust, võivad tööaja ressursid nagu ennustatavad tööajad, paindlikkus, tööaja korralduse kontroll ja pikkade tööaegade lühendamine aidata parandada nende ametite kvaliteeti ja atraktiivsust.
Kuigi füüsilise keskkonna ja tööaja kvaliteedi probleemid on paljudes puudusega ametites tavalised, kaasnevad need mõnikord ka teiste valdkondade väljakutsetega. See viib ametiteni, kus on mitmeid töökvaliteedi puudusi. Teenuste ja kokkade isikliku hoolduse töötajad kogevad kõige rohkem töökvaliteedi puudusi (viis). Nendele ametitele on ühised väljakutsed füüsilises keskkonnas, madalam tööaja kvaliteet ja kõrge tööintensiivsus.
Tabelis 2 on iga ametikoht järjestatud selle järgi, kui palju töökvaliteedi mõõtmeid nad maha jäävad. Üldiselt kogevad kõik peale ühe ameti, kus on laialt levinud puudus, üks või mitu olulist kvaliteedi puudust.
Ametid, millel on mitu töökvaliteedi puudust sõltuvalt ebasoodsast olukorrast sõltuvalt
Allikas: Authors.
Töö intensiivsus mõõdab rütmi, milles töö tehakse tööajal. Tööintensiivsust saab vähendada töökoormuse ümberkujundamisega; tööjaotuse ja töövoo parandamisega; tähtaegade ja prioriteetide haldamisega; ning piisava personali tagamisega. Kõrge tööintensiivsuse risk tööjõupuudusega ametikohtadel kasvab: mida suurem on puudujääke, seda suurem on ülejäänud töötajate tööintensiivsus. Kõrge tööintensiivsus, mida kogevad õendus- ja ämmaemanduse spetsialistid ning tervishoiuteenuste isiklikud hooldustöötajad, toetab tervishoiusektori suuremaid investeeringuid.
Kokkupuude madala töökvaliteediga kolmemõõtmelises aspektis – tööaja kvaliteet, füüsiline keskkond ja tööintensiivsus – võib suurendada negatiivset mõju tervisele. Pikad ja nõudlikud tööajad ning intensiivne töö võivad põhjustada väsimust ning suurendada füüsiliste vigastuste ja terviseprobleemide tõenäosust. Füüsiliselt nõudlikud, korduvad ja sagedased ülesanded suurendavad vigastuste riski ja töötaja tervise halvenemist. Mõnikord kasutatakse lühiteid, et ülesannet kiirendada, mis võivad samuti suurendada terviseriske. Näiteks, kuna patsiendi käsitlemiseks vajalike seadmete paigaldamine võtab aega, võivad need aja surve tõttu asendada käsitsi käsitsemisega.
Isikliku hoolduse töötajad teatavad samuti kehvadest väljavaadetest. Väljavaateid parandada on palju viise: pakkuda töötingimusi suurema kaitsega; luua karjäärivõimalusi; kaasata töötajaid muutuste otsustesse; ning parenduste käsitlemine investeeringutena, mitte kuludena. Tööjõupuudusega ametites on väljavaadete parandamine meede, mida saab kasutada töötajate hoidmiseks ja töö atraktiivsuse parandamiseks. Halvad väljavaated ajavad töötajad töölt lahkuma ning nende tingimused, kes jäävad, halvenevad hiljem tekkivate vabade ametikohtade tõttu.
Oskuste ja diskretsiooni indeksi skoor jääb alla nelja ametirühma keskmise. See töö kvaliteedi mõõde viitab töötajate vajadusele kasutada ja arendada oma oskusi töökohal ning areneda töökogemuse kaudu. Oskuste ja diskreetsuse parandamiseks saab rakendada mitmeid samme, näiteks vähem kogenud töötajate sidumine oskuslike kolleegidega ning õppimise integreerimine igapäevastesse ülesannetesse; tagada, et vähem kvalifitseeritud ja osalise tööajaga töötajad, kes sageli teatavad koolitusele madalamast ligipääsust, saavad koolitusvõimalusi; koolituse parem kooskõlastamine töötajate enda karjäärieesmärkidega; ning anda töötajatele rohkem kontrolli selle üle, kuidas nad oma ülesandeid organiseerivad ja täidavad. Kui standardiseerimine on vajalik, tuleks säilitada autonoomia nii palju kui võimalik ning kõik töötajad peaksid olema kaasatud protsesside ümberkujundamisse, ajakava koostamisse ja töökoha muutmistesse.
Huvitaval kombel on Sissetulekuindeksi keskmisest madalam skoor, mis hõlmab sissetulekute taset ja ennustatavust ning tasustamise õiglust, kõige vähem teatatud. Ainult kaks puudusega ametigruppi – kokad ja isikliku hoolduse töötajad – kogevad kõigi töötajate sissetulekute skoori alla keskmise.
Töö kvaliteedi analüüs laialt levinud puudusega ametites näitab, et keeruline füüsiline keskkond ja kehv tööaja kvaliteet on paljudes neist probleemiks. Teine tähelepanek on see, et need ametid kogevad sageli mitmeid puudusi töö kvaliteedis, mis piiravad nende atraktiivsust. Positiivne on see, et töökvaliteedi mitmemõõtmelisus tähendab ka seda, et on olemas arvukalt ja spetsiifilisi tegevusvõimalusi, mis võivad parandada erinevaid töökvaliteedi aspekte ametites, kus on püsiv tööjõupuudus. See aitab prioriseerida poliitikameetmeid ja toetada ettevõtete praktikaid.
Eurofound soovitab viidata sellele väljaandele järgmiselt.
Eurofound ja ELA (2026), Tsükli murd: kas töökohtade kvaliteedi parandamine suudab lahendada ELi tööjõupuudust?, artikkel.
Viitenumber
EF26056
Püsilink
https://eurofound.link/ef26056
