Euroopa ettevõtete uuringud

Euroopa ettevõtete uuringut (ECS) on aastatest 2004–2005, mil see Euroopa tööaja ning töö- ja eraelu tasakaalu uuringuna algatati, korrapäraselt korraldatud. Teine uuring korraldati uue nimetusega (Euroopa ettevõtete uuring) 2009. aastal, kolmas 2013. aastal ja neljas 2019. aastal koostöös Eurofoundi sõsarametiga Cedefop.

Uuringu eesmärgid

Uuringul on järgmised põhieesmärgid:

• ühtlustatud alustel kaardistada, hinnata ja kvantifitseerida kogu Euroopa ettevõtete poliitika ja tavade teavet;
• analüüsida ettevõtete tavade ja nende mõju suhteid ning samuti vaadelda tavasid ettevõtte tasandi struktuuride vaatenurgast, keskendudes eelkõige sotsiaalsele dialoogile;
• jälgida suundumusi;
• anda panus Euroopa tegevuskavasse ettevõtete poliitika ja tavade kaardistamise ja lahtimõtestamisega, mille abil on Euroopal võimalik üles ehitada majandus, mis töötab inimeste heaks, kaitseb ELi põhiväärtusi (nt hästi toimiva dialoogi tähtsus) ja on digiajastule sobiv.

Kuidas uuringut läbi viiakse?

Euroopa ettevõtete uuring on küsitlusel põhinev esindusliku valimiga uuring vähemalt 10 töötajaga ettevõtetele. Intervjueeritakse ettevõtete personalijuhte ja võimalusel töötajate esindajaid.

Uuringu põhiteemad

Esimeses uuringus käsitleti selliseid teemasid nagu tööaja kestus ning töö- ja eraelu tasakaal ettevõtte tasandil. Teises uuriti paindlikkuse eri vorme, sh tööaja ja töölepingu paindlikkust, muutuvat tasu ja osalust finantsküsimustes, samuti kaasnevaid personalimeetmeid ja töökoha sotsiaaldialoogi laadi ja kvaliteeti. Kolmandas uuringus vaadeldi töökoha korraldust, innovatsiooni, töötajate osalust ja sotsiaaldialoogi Euroopa töökohtades. Neid teemasid käsitleti uuesti neljandas uuringus, mis hõlmas lisaks ka küsimusi oskuste kasutamise, oskustega seotud strateegiate ja digiülemineku kohta.

Uuringu ulatus

Erinevatel aastatel oli uuringuga hõlmatud järgmised riigid:

• Euroopa ettevõtete 2020. aasta uuringu järeluuring COVID-19 kohta: 28 riiki, sh ELi liikmesriigid ja Ühendkuningriik. 2020. aasta novembris said need 2019. aasta uuringus osalenud Euroopa ettevõtete juhid, kes olid nõus osalema järeluuringus, veebipõhise järelküsimustiku, mille eesmärk oli koguda teavet COVID-19 mõjust töökohatavadele.
• Euroopa ettevõtete 2019. aasta uuring : 28 riiki, sh ELi liikmesriigid ja Ühendkuningriik.
• Euroopa ettevõtete 2013. aasta uuring : 32 riiki, sh ELi liikmesriigid, Horvaatia, Põhja-Makedoonia, Island, Montenegro ja Türgi.
• Euroopa ettevõtete 2009. aasta uuring : 30 riiki, sh ELi liikmesriigid, Horvaatia, Põhja-Makedoonia ja Türgi.
• Euroopa ettevõtete (Euroopa tööaja ning töö- ja eraelu tasakaalu) 2004. ja 2005. aasta uuring : 21 riiki, sh ELi liikmesriigid, Küpros, Tšehhi, Ungari, Läti, Poola ja Sloveenia.