„Uued tööhõivevormid“ on katustermin, mis hõlmab mitmekesisemaid tööhõivevorme, mis on tekkimas või mille tähtsus on suurenenud alates ligikaudu 2000. aastast. Tavapäraste töösuhete kõrval iseloomustavad uusi tööhõivevorme muutuv töökorraldus, lepingulised töösuhted, töökohad, -kestus ja -graafik, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine või nende kombinatsioon.
Sotsiaalsed, majanduslikud ja tehnoloogilised muutused Euroopas on olnud alus uute tööhõivevormide tekkeks kogu Euroopas. COVID-19 pandeemia tõttu on kasvanud uute tööhõivevormide ulatus ja kohaldamisala. Paljud neist erinevad väga tavapärasest tööst ning muudavad tööandja ja töötaja vahelist tavapärast kahepoolset suhet. Neid iseloomustavad ka ebatavalised töökorraldus ja töökohad.
ELi poliitikakujundajatele pakub huvi, kuidas aitaksid uued tööhõivevormid luua säilenõtkemat ja kaasavamat tööturgu. Samuti arutatakse, kuidas tagada piisav sotsiaalne kaitse ja inimväärsed töötingimused. Arutelu keskse tähtsusega küsimus on, kuidas vältida olukorda, kus uued tööhõivevormid on töötajatele vähem soodsad kui tavapärased tööhõiveliigid.
2017. aastal avaldasid Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles on sätestatud 20 keskset põhimõtet, mis on olulised tööturgude heaks toimivuseks. Lisatud 2021. aasta tegevuskavas märgitakse, et digitaliseerimine ja pandeemiaga kaasnevad töömaailma muutused vajavad ulatuslikku poliitikaarutelu, mis keskenduks peale tööturul osaluse taseme ka piisavatele töötingimustele, mis on kvaliteetsete töökohtade alus.
Komisjon juhtis tähelepanu töötingimuste küsimusele ka oma teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“. Head töötingimused on kesksed edukaks digiüleminekuks, mis edendaks innovatsiooni ja tehnoloogia levikut.
Eurofoundi tegevus, mis käsitleb uusi tööhõivevorme, seondub komisjoni prioriteediga aastateks 2019–2024 „Digiajastule vastav Euroopa“.
To fill existing knowledge gaps, since 2013 Eurofound has been exploring the characteristics of emerging forms of employment in EU Member States. The research looks at the implications for working conditions and the labour market.
In 2015, Eurofound conducted a Europe-wide mapping exercise to identify emerging trends. This exercise led to the categorisation of nine broad types of employment forms that are new or have become increasingly important in European Member States since 2000: employee sharing, job sharing, voucher-based work, interim management, casual work, ICT-based mobile work, platform work, portfolio work and collaborative employment. A range of case studies, carried out as part of the study, show how these new employment forms operate in Member States and their effects on working conditions and the labour market.
In 2020, Eurofound conducted a follow-up review of new forms of employment which tracked their scale, scope and incidence and highlighted their increasing relevance for European labour markets.
Eurofound continues to examine in more detail some of the new trends identified. Research in 2016 looked in particular at the win–win potential of strategic employee sharing for both employers and employees. In 2020, a study on telework and ICT-mobile work (T/ICTM) analysed the implications of these arrangements on employment and working conditions.
Olemasolevate teadmuslünkade kõrvaldamiseks on Eurofound alates 2013. aastast uurinud ELi liikmesriikides tekkivate tööhõivevormide omadusi. Uuringutes vaadeldakse ka mõju töötingimustele ja tööturule.
Uute suundumuste uurimiseks tegi Eurofound 2015. aastal üleeuroopalise kaardistamise. Selle tulemusena selgus üheksa tööhõivevormi, mis olid uued või muutunud üha tähtsamaks alates 2000. aastast ELi liikmesriikides: töötajate jagamine, töökohtade jagamine, vautšeripõhine töö, ajutine juhtimine, juhutöö, IKT-põhine liikuv töö, platvormitöö, portfellitöö ja koostööpõhine tööhõive. Uuringu osana tehtud paljudes juhtumiuuringutes näidatakse uute tööhõivevormide toimimist liikmesriikides ja nende mõju töötingimustele ja tööturule.
2020. aastal tegi Eurofound järelmeetmena uute tööhõivevormide läbivaatamise, mis jälitas nende ulatust, kohaldamisala ja esinemissagedust ning rõhutas nende suurenevat olulisust Euroopa tööturgudel.
Eurofound analüüsib üksikasjalikumalt mõnda tuvastatud uutest suundumustest. 2016. aasta uuringutes keskenduti eelkõige töötajate strateegilise jagamise kasulikkusele nii tööandjate kui ka töötajate jaoks. 2020. aastal analüüsiti kaugtöö ja IKT-põhise liikuva töö uuringus nende töökorralduste mõju tööhõivele ja töötingimustele.
