Miinimumpalk Saksamaal

• Seadus üldise miinimumpalga reguleerimiseks (miinimumpalga seadus)opens in new tab

• Miinimumpalga Komisjoni töökorraPDFopens in new tab määrus, 21. jaanuar 2025

• Miinimumpalga korrigeerimise määrus nr 5, 9. september 2025PDFopens in new tab

• Kollektiivlepingu seadusopens in new tab

• Töötajate ametisse paigutamise seadusopens in new tab

• Ajutise tööhõive seadusopens in new tab

Seaduslik miinimumpalk määratakse ministri määrusega Miinimumpalga Komisjoni ettepanekul iga kahe aasta tagant. Miinimumpalga seaduse (paragrahv 4 lõige 2) kohaselt nimetatakse Miinimumpalga Komisjon iga viie aasta tagant uuesti. See koosneb esimehest ja kolmest liikmest kummaltki poolelt sotsiaalpartnereid. Sotsiaalpartnerite esindajatel ja esimehel on hääleõigus. Kaks täiendavat nõuandvat liiget teadusringkonnast ei oma komisjoni otsustes hääleõigust. Neid pakuvad sotsiaalpartnerid, kuid need peavad olema sõltumatud sotsiaalpartnerite organisatsioonidest (näiteks ei tohi neid kasutada uurimisasutustes, mida rahastab sotsiaalpartnerite organisatsioon). Föderaalvalitsus nimetab esimehe tööandjate ja ametiühingute katusorganisatsioonide ühisel ettepanekul. Miinimumpalga komisjoni toetab sekretariaat, kus töötab praegu kaheksa töötajat. Sekretariaat asub Föderaalses Tööohutuse ja Tervise Instituudis (BAUA) iseseisva organisatsioonilise üksusena, mida rahastab föderaalriik (2024. aasta eelarve umbes 1,36 miljonit eurot). See toetab komisjoni muu hulgas miinimumpalga teaduslikus hindamises ning annab teavet ja nõuandeid töötajatele ja ettevõtetele.

• Teave Miinimumpalga Komisjoniopens in new tab - Mindestlohnkommission töö kohta

Miinimumpalga seaduse (paragrahv 9) kohaselt võtab Miinimumpalga Komisjon iga kahe aasta tagant juunis vastu resolutsiooni, milles on ettepanek miinimumpalga taseme kohta järgmiseks kaheks aastaks, alustades järgmise aasta jaanuarist. Paragrahv 10 sätestab, et komisjon otsustab lihtsa enamusega kohalviibivate liikmete häältest. Esimees jääb esmalt hääletamisest kõrvale. Kui resolutsioonil ei ole enamust, teeb esimees kompromissettepaneku. Ainult juhul, kui kompromissettepaneku arutelude järel puudub endiselt enamushääl, annab esimees hääle. Miinimumpalga komisjon võib korraldada kuulamisi tööandjate ja ametiühingute katusorganisatsioonide, sektoripõhiste tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute, avaliku õiguse alusel kirikupõhiste organisatsioonide, heategevusühingute, majandus- ja sotsiaalsete huve esindavate ühingute ning teiste miinimumpalga poolt mõjutatud organisatsioonidega. Samuti kasutatakse teavet ja ekspertarvamusi välistelt asutustelt. Paragrahv 9 sätestab veel, et komisjon peab esitama kirjalikud alused oma otsusele ning esitama resolutsiooniga koos aruande, milles hinnatakse miinimumpalga mõju töötajate kaitsele, konkurentsile, tööhõivele teatud tööstusharudes ja piirkondades ning tootlikkusele.

Paragrahvi 11 kohaselt, kui Miinimumpalga Komisjon on oma otsuse vastu võtnud, koostab valitsus seaduseelnõu miinimumpalga kehtestamiseks. Pärast määruse eelnõu avaldamist saavad sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid võimaluse esitada eelnõu kohta kirjalikke arvamusi kolme nädala jooksul. Seejärel võib valitsus muuta miinimumpalga korrektsiooni kõigi tööandjate ja töötajate jaoks siduvaks seadusliku määrusega ilma Bundesrati (teine föderaalne seadusandlik koda, mis esindab Saksamaa liidumaale (Bundesländer) nõusolekuta. Föderaalvalitsus saab rakendada ainult miinimumpalga komisjoni ettepanekut muutumatult ega saa määrata teistsugust summat. Kui otsust ei rakendata, jääb praegune miinimumpalga tase alles.

Miinimumpalga seaduse paragrahvi 9(2) kohaselt juhib miinimumpalga komisjon miinimumpalga määramisel 'kollektiivse palga arengud'. Kollektiivse palga arengu andmed pärinevad Föderaalse Statistikaameti kollektiivselt kaubeldud palkade indeksist (Tariflohnindex). Täpsemalt, vastavalt seadusliku miinimumpalga definitsioonile kui tunnipalk, kasutatakse aluseks kollektiivset tunnipalka.

Lisaks otsustab miinimumpalga komisjon vastavalt miinimumpalga seaduse paragrahvile 9(2) üldise hindamise kontekstis järgmistele kriteeriumidele:

• sobiv miinimumkaitsetase töötajatele

• Mitte töökohtade ohtu seadmine

• ausad ja tõhusad võistlustingimused

Alates 21. jaanuarist 2025 näevad miinimumpalga komisjoni töökorraeeskirjad ette ka seda, et komisjon arvestab täistööajaga töötajate brutomediaanpalga 60% võrdlusväärtust vastavalt ELi miinimumpalga direktiivile.

Ülaltoodud õiguslike kriteeriumite rakendamisel seaduslike miinimumpalga korrigeerimiste sobivuse hindamiseks uurib Miinimumpalga Komisjon madalate palkade arengut, mis jäävad alla ja üle seadusliku miinimumpalga, kasutades andmeid Struktuursete Sissetulekute Uuringust (VSE) ja Sissetulekute Uuringutest (VE), mida täiendavad Kvartalitulude Uuringu (VVE) ja Sotsiaal-Majandusliku Paneeli (SOEP) hinnangud. Komisjon uurib täiendavalt seadusjärgse miinimumpalga järgimist, kasutades andmeid 'Deklareerimata tööde finantskontrollist', mis on Üldtolli Direktoraadi üksus, mis jälgib miinimumpalga täitmist. Et uurida miinimumpalga mõju sotsiaaltoetuste saamisele, eriti miinimumsissetuleku hüvitistele Sotsiaalkoodeksi II alusel, kasutab komisjon andmeid mitmest Föderaalse Tööhõiveameti statistikast.

Tööhõive (Ida/Lääs; ainult osalise tööajaga töötajad; töötajad, kes peavad maksma sotsiaalkindlustusmakseid (v.a praktikandid) väiksema osalise tööajaga tööga; töötajad, kes peavad maksma sotsiaalkindlustusmakseid (v.a praktikandid)) ja töötuse näitajate (ida/lääs; jagatud soo, vanuse ja rahvuse järgi) puhul kasutab komisjon Föderaalse Tööhõiveameti andmeid.

Komisjon uurib ka tööaja arenguid (Struktuursete tulude uuring (VSE); Tuluuuringud (VE); Sotsiaal-majanduslik paneel (SOEP), Tööhõiveuuringute Instituudi (IAB) asutamispaneel, Föderaalse Tööohutuse ja Tervise Instituudi (BAuA) tööaja uuring), tööjõu pakkumise ja nõudluse analüüsimiseks (Föderaalse Tööhõiveameti statistika; IAB töökohtade uuring), praktikakohtade ja täiendõppe arengud (Föderaalse Haridus- ja Teadusministeeriumi statistika; IAB töökohtade uuring) ning iseseisva ettevõtluse arengud (Mannheimi ettevõtete paneel (MUP); Sotsiaalmajanduslik paneel (SOEP)).

Miinimumpalga konkurentsi mõju kohta tugineb Miinimumpalga Komisjon IAB töökohtade uuringule, struktuuritulude uuringule (VSE) ja Ipsose ettevõtte uuringule. Tööjõu tootlikkust ja tööjõukulusid arvestatakse Föderaalse Statistikaameti (Tööjõukulude indeks, rahvaarvestused) andmete põhjal. Täiendavad kasutatud andmed hõlmavad investeeringuid (IAB asutamispaneel), hindu (Föderaalse Statistikaameti statistika), erasektori tarbimist (Föderaalse Statistikaameti statistika), kasumit (Föderaalse Statistikaameti statistika, rahvaarvestus; IAB ettevõtte paneel) ning ettevõtete registreerimise ja maksejõuetuse statistika (Föderaalne Statistikaamet).

21. jaanuaril 2025 muutis Miinimumpalga Komisjon oma töökorraeeskirju, et arvestada ELi miinimumpalga direktiivi asjakohaste sätetega. Paragrahvi 2 lõike (1) a) alusel "Seadusliku miinimumpalga kohandamise kriteeriumid" lisati, et lisaks Saksamaa miinimumpalga seaduses sätestatud kriteeriumidele arvestab komisjon "täistööajaga töötajate brutomediaanpalga 60% võrdlusväärtust" vastavalt ELi miinimumpalga direktiivile. Kuid miinimumpalga komisjon ei tee otsust ainult selle võrdluskriteeriumi põhjal, vaid jätkab kõigi eespool mainitud õiguslike kriteeriumide üldist hindamist.

Miinimumpalga seaduse paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt on "igal töötajal õigus saada tööandjalt tasu vähemalt miinimumpalga summas". Praktikandid kvalifitseeruvad töötajateks, kui nende praktika ei kuulu ametlikku haridusprogrammi (nt ülikooliõpe, kool) ja kui see ületab kolm kuud. Samuti ei loeta Noorte Tööhõive Kaitse Seaduse (Jugendarbeitsschutzgesetz) alla kuuluvad lapsed, kes pole lõpetanud kutseõpet, selle seaduse tähenduses töötajateks. Lisaks ei defineerita õpipoisse töötajatena. Nad saavad miinimumtasu vastavalt kutseõppe seaduse (BBiG) paragrahvile 17.

Pikaajalised töötud vastavalt Sotsiaalkoodeksi III definitsioonile (töötajad, kes on olnud töötud 12 kuud või kauem) ei ole seaduslikult õigustatud miinimumpalgale esimese kuue kuu jooksul.

Õpipoiste hinnad

Õpipoisid saavad miinimumtasu vastavalt kutseõppe seaduse (BBiG) paragrahvile 17:

• Kutseõppe seadus (BBiG)opens in new tab

Tööstusharuspetsiifilised seaduslikud miinimumpalgad

Lisaks seaduslikule miinimumpalgale on olemas tööstusharuspetsiifilisi miinimumpalkasid, mille palgatasemed ületavad seaduslikku miinimumpalka, mida kollektiivläbirääkimiste partnerid läbiräägivad ja mille föderaalvalitsus on üldiselt siduvaks kuulutanud vastavalt töötajate ametisse nimetamise seadusele (AEntG), ajutise töölevõtu seadusele (AÜG) või kollektiivlepingu seadusele (TVG). Üldiselt kehtivad siduvad lepingud kõigile tööandjatele, kes tegutsevad järgmistes tööstusharudes: ajutine töö, kutseõpe ja täiendõppeteenused, katuseehitus, elektritööstus, lihatööstus, hoonete koristamine, värvimine ja lakkimine, käsitöö, õendus, korstnapühkimise käsitöö.

Saksamaal määratletakse seaduslik miinimumpalk tunnitasuna, mis ei sõltu töötatud tundide arvust. Igakuiste maksete arvu kohta ei kehti reeglit.

Saksamaa miinimumpalga seadus ei määratle seadusliku miinimumpalga ühtegi komponenti. Seetõttu sõltub õiguslik olukord kohtupraktikast. See pole alati selge. Viimaste kohtupraktikate kohaselt on olukord järgmine (jaanuar 2025).

Miinimumpalga hulka ei kuulu jootrahad, kapitali moodustavad hüved, öötöö lisad (kui makstakse vastavalt tööaja seadusele) ja erimaksed, nagu puhkusetasu, kui need ei ole seotud töösooritusega, vaid puhkuseõigusega.

Naturaalsete hüvede osas puudub selge juriidiline olukord.

Üldiselt arvestatakse miinimumpalga hulka, kui need makstakse tehtud töö eest, sealhulgas tulemusboonused, tükitöö palgad, pühapäevase ja riigipühade töö boonused, vahetuste boonused ning lojaalsus-, esindatus- ja kohalolekuboonused. Jõulu- ja pühadepalk kompenseeritakse miinimumpalgast, kui neile makstakse tehtud töö eest. Tööandja ei saa ühepoolselt otsustada muuta varasemaid pühade- või jõuluboonuseid proportsionaalseks igakuisteks osamakseteks, et neid kompenseerida proportsionaalselt seadusliku miinimumpalgaga.

Mahaarvamised (nt toitluse ja majutuse eest) ei ole lubatud.

• Saksa toll – miinimumpalga komponendid, lisatasud ja lisatasudopens in new tab (vaadatud 7. jaanuaril 2025)

• Saksa Bundestagi teadusteenistus – valitud tasu komponentide ja soodustuste usaldusväärsuse kohta seadusliku miinimumpalgaPDFopens in new tab suhtes (2020)

Iga miinimumpalga taseme otsuse puhul avaldab Saksamaa Miinimumpalga Komisjon kohustusliku aruande (miinimumpalga seaduse paragrahv 9 lõige 4) "miinimumpalga mõju kohta töötajate kaitsele, konkurentsitingimustele, tööhõivele teatud tööstusharudes ja piirkondades ning tootlikkusele" (miinimumpalga seaduse paragrahv 9 lõige 4), mis kaasneb oma otsusega:

• Miinimumpalga Komisjoni esimene aruanneopens in new tab föderaalvalitsusele vastavalt miinimumpalga seaduse paragrahvi 9 lõike 4 kohta seadusliku miinimumpalga mõjude kohta (28. juuni 2016) / inglise kokkuvõteopens in new tab

• Miinimumpalga komisjoni teine aruanneopens in new tab föderaalvalitsusele vastavalt miinimumpalga seaduse paragrahvi 9 lõike 4 kohta seadusliku miinimumpalga mõjude kohta (26. juuni 2018) / inglise kokkuvõteopens in new tab

• Miinimumpalga komisjoni kolmas aruanneopens in new tab föderaalvalitsusele vastavalt miinimumpalga seaduse paragrahvi 9 lõike 4 kohta seadusliku miinimumpalga mõjude kohta (30. juuni 2020) / inglise kokkuvõteopens in new tab

• Miinimumpalga Komisjoni neljas aruanneopens in new tab föderaalvalitsusele vastavalt miinimumpalga seaduse paragrahvi 9 lõike 4 kohta seadusliku miinimumpalga mõjude kohta (26. juuni 2023) / inglise kokkuvõteopens in new tab

• Miinimumpalga komisjoni viies aruanneopens in new tab föderaalvalitsusele vastavalt miinimumpalga seaduse paragrahvi 9 lõike 4 kohta seadusliku miinimumpalga mõjude kohta (27. juuni 2025) / inglise kokkuvõteopens in new tab

Lisaks avaldab Hans Böckleri Fondi Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituut (WSI) igal aastal aruande miinimumpalga arengutest Saksamaal ja Euroopa Liidus:

• WSI-Miinimumpalga aruanne 2018opens in new tab – hinnatrendid pidurdavad reaalse palga kasvu (veebruar 2018) / ingliskeelne versioonPDFopens in new tab

• WSI – miinimumpalga aruanne 2019opens in new tab – aeg märkimisväärseteks miinimumpalga tõusuks ja Euroopa miinimumpalga poliitikaks (märts 2019) / ingliskeelne versioonPDFopens in new tab

• WSI – miinimumpalga aruanne 2020PDFopens in new tab – läbimurre Euroopa miinimumpalga algatuses? (veebruar 2020) / Ingliskeelne kokkuvõteopens in new tab

• WSI miinimumpalga aruanne 2021PDFopens in new tab – kas Euroopa liigub piisava miinimumpalga suunas? (veebruar 2021) / ingliskeelne versioonPDFopens in new tab

• WSI – miinimumpalga aruanne 2022PDFopens in new tab – uue miinimumpalga poliitika suunas Saksamaal ja Euroopas (märts 2022) / ingliskeelne versioonPDFopens in new tab

• WSI – miinimumpalga aruanne 2023opens in new tab – ostujõu kindlustamine kui keskne ülesanne kõrge inflatsiooni ajal (veebruar 2023) / inglise kokkuvõteopens in new tab

• WSI – Miinimumpalga aruanne 2024 – ReaalsedPDFopens in new tab kasumid Euroopa miinimumpalga direktiivi rakendamise tõttu (veebruar 2024) / Ingliskeelne kokkuvõteopens in new tab

• WSI miinimumpalga aruanne 2025opens in new tab – miinimumpalga poliitika ümbersuunamine toob kaasa reaalsed tõusud (aprill 2025) / ingliskeelne versioonopens in new tab

Saksamaal avaldatakse igal aastal suur hulk teadusartikleid, mis on suunatud miinimumpalga teemale. Lisaks iga miinimumpalga määramise otsusega kaasnevatele aruannetele (vt ülaltoodud jaotist) tellib Miinimumpalga Komisjon regulaarselt uurimisprojekte seoses oma miinimumpalga määramise ülesannetega.

Miinimumpalga küsimuste uurimist viiakse läbi ka muu hulgas Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituudis (WSI), Saksamaa Majandusinstituudis (IW), Tööhõive Uuringute Instituudis (IAB), ifo Instituudis, Rakendusliku Majandusuuringute Instituudis (IAW), Saksamaa Majandusuuringute Instituudis (DIW), Leibnizi Majandusuuringute Instituudis (RWI) või Leibnizi Euroopa Majandusuuringute Keskuses (ZEW).

Allpool on toodud link eelmainitud uurimisinstituudile.

• Miinimumpalga komisjoniopens in new tab tellitud uuring

• Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituut (WSI) – miinimumpalga uurimusopens in new tab

• Saksa Majandusinstituut (IW)opens in new tab

• Tööhõiveuuringute Instituut (IAB) – miinimumpalga uurimusopens in new tab

• ifo Instituutopens in new tab

• Rakendusliku Majandusuuringute Instituut (IAW) – miinimumpalga uurimusopens in new tab

• Saksa Majandusuuringute Instituutopens in new tab (DIW)

• Leibnizi Majandusuuringute Instituutopens in new tab (RWI)

• Leibnizi Euroopa Majandusuuringute Keskusopens in new tab (ZEW)