Lähenemine ja sotsiaalne ühtekuuluvus
Ülespoole suunatud lähenemine on Euroopa Liidu projekti jaoks ülimalt tähtis. Konkreetsete majanduslike ja sotsiaalsete näitajate puhul tähendab ülespoole suunatud lähenemine seda, et liikmesriigid parandavad keskmiselt oma tulemusi, liikudes poliitilise eesmärgi või ühiskondlikult vastuvõetava suuna poole, vähendades samal ajal omavahelisi erinevusi. Sel viisil jõuavad madalama tulemuslikkusega riigid järele parimate tulemustega riikidele, samal ajal kui mõlemad kasvavad.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Ideest tegevuseni: Piirkondlike tingimuste mõõtmine vabaduse jäämiseks
See artikkel uurib, miks "vabadus jääda" peaks olema ELi regionaalpoliitika keskmes ning kuidas Eurofoundi uus kuuemõõtmeline indeks mõõdab tingimusi, mis seda võimaldavad, näidates, et ükski piirkond ei paista kõigis neist silma ning tuues esile kohandatud ja kohapõhised strateegiad territoriaalsete ebavõrdsuste vähendamiseks.Social cohesion and inclusive participation in a polarised Europe
This report investigates the dimensions of polarisation in Europe, offering a 20-year perspective based on data from the European Social Survey. It examines trends and national variations in polarisation on various issues, looking at how European values and attitudes have changed over time.Geograafiliste erinevuste jälgimine: piirkondlik konvergents
See aruanne uurib ELi piirkondade 'õigust jääda', selgitades, miks mõned kogukonnad õitsevad, teised hääbuvad. Uurides teemat kuues kriitilises aspektis – juurdepääs olulistele teenustele, tööjõuturuvõimalused, keskkonnakvaliteet, digitaalne ühenduvus, eluaseme kättesaadavus ja institutsionaalne tõhusus – kaardistab uuring tegurite kombinatsiooni, mis kas julgustab inimesi jääma või peletab neid eemale.Eurofound jätkab tegevust eksperdikeskusena, et jälgida ja analüüsida peamisi suundumusi ja tegureid, mis mõjutavad elu- ja töötingimuste ülespoole suunatud lähenemise saavutamist ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ELis.
COVID-19 pandeemia kujutas endast enneolematut väljakutset ELi majanduslikule ja sotsiaalsele vastupanuvõimele, tuues esile lähenemismudelite osas juba saavutatud edusammude ebakindluse. Praegused digi- ja rohepöördest tulenevad probleemid ning demograafiline kriis ja uued geopoliitilised pinged suurendavad muret, et ülespoole suunatud lähenemine võib aeglustuda, ja õigustavad selle järelevalve jätkamist. Keskendudes ELi liikmesriikide ja piirkondade tulemuste ja tulemuslikkuse lähendamisele, jälgib Eurofound sotsiaalmajanduslike tegurite, tööhõive, töötingimuste ja elutingimuste lähenemist.
Uuring annab olulise ülevaate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja lähenemise valdkonna probleemidest ja väljavaadetest ELis, aidates tagada ELi majanduse ja ühiskonna vastupanuvõime tulevastele šokkidele. Uurimistöö eesmärk on aidata kaasa poliitikameetmetele, et toetada jätkusuutlikku ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, vähendada mitmemõõtmelist ebavõrdsust ja töötada välja algatusi sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, aidates lahendada viimaste aastate kriisidest tingitud probleeme, millega ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil silmitsi seisavad.
Amet annab korrapäraselt aru sotsiaal-majandusliku mõõtmening Euroopa sotsiaalõiguste sambas kirjeldatud mõõtmete ülespoole suunatud lähenemise suundumustest liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil, võrreldes samal ajal ELi teiste arenenud riikidega. ELi lähenemise seirekeskus kogub uusimat teavet lähenemise kohta mitmesugustes sotsiaalsetes ja majanduslikes küsimustes, sealhulgas analüüsib näitajaid, mis on saadud Euroopa sotsiaalõiguste samba juurde kuuluva sotsiaalvaldkonna tulemustabeli Eurostati näitajatest ning Eurofoundi Euroopa elukvaliteedi uuringust ja Euroopa töötingimuste uuringust.
Aastatel 2025–2028 jälgib Eurofound igal aastal ülespoole suunatud lähenemise olukorda Euroopas, avaldades korrapäraselt majandusliku, sotsiaalse või institutsioonilise lähenemise konkreetseid aspekte. Uute uuringute eesmärk on uurida geograafiliste erinevuste arengut ja lähenemist. Uued uuringud keskenduvad ka piirkondadevaheliste erinevuste , et kaardistada Euroopa piirkondade tulemuslikkust aja jooksul vastavalt õigus jääda. Lisaks vaadeldakse, kuidas erinevused ja madalad tulemused mõjutavad sotsiaalset kapitali ja institutsioonilist usaldust ELi eri geograafilistes piirkondades. Teadusuuringutes uuritakse ka kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalset mõju, keskendudes kestlikule käitumisele, jaotuslikule mõjule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.
Uurige rohkem
EL on COVID-19 pandeemiast toibumas, kuid seisab silmitsi tugeva geopoliitilise survega, mis on tingitud konfliktist tema lävel ning väljakujunenud liitude ja majandussuhete lagunemisest. Nendel põhjustel on sisemise sotsiaalse ühtekuuluvuse ja usalduse säilitamine ELi projekti toetamiseks ülioluline. Kui liikmesriikide tulemused on erinevad ja ebavõrdsus liikmesriikides suureneb, on see murettekitav mitmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et see on vastuolus ootusega, et Euroopa integratsiooni süvendamine toob kaasa suurema ühtekuuluvuse riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil. Teiseks seetõttu, et ebavõrdsuse süvenemine võib levitada kodanike seas sotsiaalse ebaõigluse ja ebaõigluse tunnet, õhutades Euroopa-vastaseid meeleolusid ja õõnestades Euroopa projekti.
ELi ühtekuuluvuspoliitika ning selle regionaalarengu ja lähenemise edendamise eesmärgid võiksid tugineda Eurofoundi uuringutele ELi geograafiliste erinevuste ja lähenemise kohta, mille eesmärgid on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja selle eesmärgiga toimida ELis ülespoole suunatud lähenemise suunanäitajana.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
25 April 2024
The political dimension of social cohesion in Europe
This report investigates the political dimensions of social cohesion in Europe, offering a 20-year perspective derived from 10 rounds of the European Social Survey. It scrutinises trends and regional variations in political participation, examining correlations with levels of institutional distrust and discontent. In addition, the report explores political engagement amid the COVID-19 pandemic, utilising insights from the Living, working and COVID-19 e-survey. Unemployment emerges as the primary driver of political disengagement, a pivotal finding of the analysis.
Furthermore, the report uncovers significant disparities in political engagement across European regions. Regions with well-educated populations tend to exhibit higher levels of political activity, and economic prosperity and migration rates have only a modest influence on political activity.
The report also highlights the variation in institutional distrust across regions. Nordic countries display markedly lower levels of distrust in their institutions than continental countries, whereas in eastern European and Mediterranean countries levels are markedly higher.
2 August 2023
Green, clean and keen to converge? A convergence analysis of environmental quality of life in the EU
This report explores the dynamics of the environmental performance of the EU Member States and the extent to which the disparities in their performance have narrowed since the early 2000s. The report is a product of cooperation between Eurofound and the European Environment Agency, with the technical expertise in convergence of the former meeting the expertise in European environmental issues of the latter. It focuses on three levels of analysis: headline indicators, residential-level indicators and household-level indicators. In order to explore the multifaceted issue of environmental quality of life in the EU, the report investigates environmental indicators through a convergence analysis. The results suggest that the EU is on the right track to becoming carbon neutral, although the speed of the greening process varies among the Member States. A fast and steady improvement in performance can be seen for most of the indicators. One noteworthy finding is that the economic downturns of the past two decades negatively affected the household-level indicators examined, which focused on energy poverty.
24 January 2023
Economic and social inequalities in Europe in the aftermath of the COVID-19 pandemic
The COVID-19 pandemic had varying impacts on social groups, depending on existing disadvantages, and it was widely believed that it triggered a rise in inequalities across different areas of life. Using indicators from the EU’s Multidimensional Inequality Monitoring Framework (MIMF), this report shows how inequality in the spheres of income, health, employment and education changed between 2010 and 2020. It also examines the main drivers of this change during the pandemic and explores the relationships between government policies in several domains and inequality.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Eleonora Peruffo
Research officerEleonora Peruffo on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur. Ta tegeleb teemadega, mis on seotud ülespoole suunatud lähenemise ja sotsiaalse ühtekuuluvusega Euroopas. Aastatel 2021–2022 tegi ta andmeanalüüsi Euroopa töötingimuste telefoniuuringu (EWCTS) jaoks. Ta liitus Eurofoundiga 2014. aastal ning on töötanud restruktureerimise, tööhõive ja digiteerimisega seotud teemadega. Tal on magistrikraad diplomaatilistes teadustes ja rahvusvahelistes suhetes, mille on välja andnud Trieste Ülikool, ning magistrikraad arvutiteaduses - andmeanalüütika Iirimaa Riiklikust Kolledžist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
&w=3840&q=100)


