Usaldus
Sotsiaalne või inimestevaheline usaldus puudutab üksikisikutevahelist usaldust, samas kui usaldust institutsioonide vastu määratletakse usaldusena riiklike organisatsioonide (parlament, valitsus, politsei või kohtud) või valitsusväliste organisatsioonide (meedia, valitsusvälised organisatsioonid, kirikud või korporatsioonid) vastu. Usaldus inimeste ja institutsioonide vastu on ühiskonna kvaliteeti määrav tegur, see on võimas heaolu näitaja nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil ning meie aja peamine avalik mure. Ühiskonna muutudes mõjutavad pinged, osalemine, kogukonna kaasamine ja valitsuse roll usalduse taset.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Euroopa töötingimuste uuring 2024 – Olulisemad punktid
See digitaalne lugu toob esile Euroopa töötingimuste uuringu 2024. aasta ülevaate olulisemad punktid. See käsitleb iga aruande peatüki peamisi järeldusi, keskendudes Euroopa tööjõule, tööpraktikatele, töökvaliteedi mõõtmisele, töökvaliteedi trendidele aja jooksul ning tööelu kvaliteedile EL-is.Euroopa töötingimuste uuring 2024: ülevaade
Nüüdseks kaheksandat väljaannet läbiv Euroopa töötingimuste uuring 2024 kaardistab tööelu muutusi enam kui kolme aastakümne jooksul. See kvaliteetne, tõenäosustel põhinev uuring hõlmab 35 Euroopa riiki, sealhulgas 27 ELi liikmesriiki, Norrat, Šveitsi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviinat, Montenegrot, Põhja-Makedooniat, Kosovot ja Serbiat. Küsitluse raames toimus üle 36 600 näost näkku intervjuu, igaüks kestis umbes 45 minutit.Euroopa sotsiaalse ja tööhõive tuleviku kujundamine
Euroopa Liit läbib sügavat muutuste perioodi – elukalliduse kriisist roheliste ja digitaalsete üleminekute, demograafiliste muutuste ja geopoliitilise ebakindluseni. EL-i vastuse keskmes nendele väljakutsetele on Euroopa Parlamendi Tööhõive ja Sotsiaalküsimuste Komitee. 60 liikmega komitee mängib keskset rolli õiglaste töötingimuste, tugeva sotsiaalkaitse ja võrdsete võimaluste tagamisel kogu liidus.Usalduse aspekte käsitletakse mitmetes Eurofoundi uuringutes, uuringutes ja muudes uuringutes, mis on seotud elu- ja töötingimuste parandamisega ELis.
Usaldus avalike institutsioonide vastu on oluline eeltingimus vajaliku poliitikareformi elluviimiseks. Meetmete osas, mis võivad suurendada usaldust institutsioonide vastu, võtab EL meetmeid õigusriigi tugevdamiseks, kodanike teadlikkuse suurendamiseks ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks.
2008. aasta suure majanduslanguse ajal vähenes usaldus institutsioonide vastu järsult, kuid aastatel 2016–2017 taastus usalduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase ELis üldiselt, tajutav sotsiaalne tõrjutus vähenes ning kodanikuaktiivsus ja kodanikuaktiivsus suurenesid. Leiti, et avalike teenuste kvaliteedi parandamine on kõige võimsam tõukejõud, mis suurendab usaldust institutsioonide vastu.
Kuna COVID-19-l on olnud kaugeleulatuvad tagajärjed, pole usaldus valitsuse ja üksteise vastu kunagi olnud kesksem küsimus. Usalduse säilitamine institutsioonide vastu praegusel keerulisel ajal on ülioluline, et tagada koordineeritud, terviklik ja tõhus reageerimine pandeemiale, Venemaa sissetungile Ukrainasse ning ELi tuleviku kujundamisel.
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
16 November 2022
Maintaining trust during the COVID-19 pandemic
The report examines how citizens’ trust in institutions – including national governments, the EU, science and the media – evolved during the COVID-19 pandemic in 2020 and 2021. The role of the media is analysed, in particular the relationship between the use of social media and trust and the impact of misinformation (incorrect or misleading information) and disinformation (deliberately deceptive information) during the crisis period. Based on an extensive literature review, the report describes the consequences of COVID-19 policy measures, with a focus on citizens’ trust in their national institutions and in the EU. The report outlines the dynamics of trust and discontent in the context of the pandemic, including the influence of the vaccination roll-out.
25 July 2022
Trust in national institutions is falling: Data behind the decline
6 July 2022
Fifth round of the Living, working and COVID-19 e-survey: Living in a new era of uncertainty
The fifth round of Eurofound's e-survey, fielded from 25 March to 2 May 2022, sheds light on the social and economic situation of people across Europe two years after COVID-19 was first detected on the European continent. It also explores the reality of living in a new era of uncertainty caused by the war in Ukraine, inflation, and rising energy prices.
The findings of the e-survey reveal the heavy toll of the pandemic, with respondents reporting lower trust in institutions than at the start of the pandemic, poorer mental well-being, a rise in the level of unmet healthcare needs and an increase in the number of households experiencing energy poverty.
9 May 2021
Living, working and COVID-19 (Update April 2021): Mental health and trust decline across EU as pandemic enters another year
The third round of Eurofound's e-survey, fielded in February and March 2021, sheds light on the social and economic situation of people across Europe following nearly a full year of living with COVID-19 restrictions. This report analyses the main findings and tracks ongoing developments and trends across the 27 EU Member States since the survey was first launched in April 2020. It pinpoints issues that have surfaced over the course of the pandemic, such as increased job insecurity due to the threat of job loss, decline in mental well-being levels, erosion of recent gains in gender equality, fall in trust levels vis-à-vis institutions, deterioration of work–life balance and growth of vaccine hesitancy. The results of the survey highlight the need for a holistic approach to support all the groups hit hard by the crisis in order to prevent them from falling further behind.
12 October 2020
European Company Survey 2019 - Workplace practices unlocking employee potential
This report is based on the fourth edition of the European Company Survey (ECS), which was carried out jointly by Eurofound and Cedefop in 2019. It describes a wide range of practices and strategies implemented by European companies in terms of work organisation, human resource management, skills use and skills development, and employee voice. The report shows how these practices are combined and how the resulting ‘bundles of practices’ are associated with two outcomes beneficial to employees and employers: workplace well-being and establishment performance.
The analysis finds that the establishments that are most likely to generate this win–win outcome are those that combine a high degree of worker autonomy, a balanced motivational strategy, a comprehensive training and learning strategy, and high levels of direct employee involvement in decision-making, as well as offering managerial support for these practices. To boost the adoption of employee-oriented practices – particularly in relation to autonomy, skills and employee involvement – managers should be offered appropriate support, as they play a key role in the decision to initiate workplace change. They are also crucial to its success, as they must continuously support the workplace practices implemented.
12 December 2018
Societal change and trust in institutions
As data from the European Quality of Life Surveys and Eurobarometer show, the sharp decline in trust in institutions was a temporary phenomenon during the recession. In some Member States, trust in the EU declined more during this period than trust in national governments, but trust in the EU has generally remained higher than trust in national governments in most countries. The report shows that moderating social tensions and feelings of social exclusion can help to stem the decline in trust. However, to boost trust in institutions, improving the quality of public services is the most powerful driver. A number of encouraging and practical consequences result from trust in public institutions: for example, countries with higher trust in political institutions have a lower level of tax evasion (VAT gap) and greater public support for policy reforms. An executive summary is also available - see Related content.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Daphne Ahrendt
Senior research managerDaphne Ahrendt on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse vanemuuringute juht. Alates Eurofoundiga liitumisest 2013. aastal on tema töö hõlmanud paljusid sotsiaalpoliitika valdkondi. Praegu koordineerib ta Eurofoundi uuringute haldamise ja arendamise tegevust ning juhib COVID-19 e-uuringute ettevalmistamist ja analüüsi. Daphnel on rohkem kui 20-aastane kogemus rahvusvaheliste uuringute alal töötava teadlasena, olles varem töötanud Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri üksuses ja Londoni Riiklikus Sotsiaaluuringute Keskuses, kus ta töötas rahvusvahelise sotsiaaluuringu programmis. Daphne on omandanud magistrikraadi kriminaalõiguspoliitikas Londoni Majanduskoolist ja bakalaureusekraadi politoloogias San Francisco osariigi ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
