Euroopa sotsiaalse ja tööhõive tuleviku kujundamine

Mary McCaughey: 0:05

Tere tulemast sellele Eurofound Talks'i väljaandele. Eurofound Talks on seekord veidi teistsugune, sest räägime Euroopa sotsiaalse ja tööhõive tuleviku üldisest kujundamisest. Pole kahtlust, et Euroopa Liit läbib sügavat muutuste perioodi. Meil on elukalliduse kriis. Meil on üleminekud, nii rohelised kui digitaalsed, demograafilised muutused ja muidugi suured geopoliitilised ebakindlused, mis näivad meid igapäevaselt haaravat.

Mary McCaughey: 0:38

Euroopa vastuse keskmes nendele väljakutsetele peab endiselt jääma demokraatia: demokraatliku puudujäägi sulgemine ja tugevana seismine kriisiaegadel. Ja muidugi on Euroopa Liidu südames Euroopa Parlament. Ja võib-olla võiksime väita, et Euroopa Parlamendi keskmes on Tööhõive- ja Sotsiaalküsimuste Komisjon, mis on üks Euroopa Parlamendi komiteedest, kellega Eurofound teeb väga tihedat koostööd ja pidevalt.

Mary McCaughey: 1:10

Täna on mul hea meel, et minuga liitub Li Andersson, kes on tööhõive- ja sotsiaalasjade komisjoni esimees ning loomulikult Euroopa Parlamendi liige. Ta annab meile ülevaate sellest, millega parlamendikomisjon tegeleb ja kuidas parlament ise saab käsitleda mõningaid teemasid, millest me räägime. Nii et pole tänu väärt, Li.

Li Andersson: 1:28

Suur tänu. Mul on väga hea meel siin olla.

Mary McCaughey: 1:30

Suurepärane. Alustame kohe ja tahame vaadata Tööhõive- ja Sotsiaalasjade Komitee pädevust. Võib-olla pole see nii tuntud kui mõned teised komisjonid, kuid ehk saaksite seda üldsusele selgemaks teha. Kas saaksite meile selgitada: mis on komitee ja miks see oluline on?

Li Andersson: 1:51

Meie komitee tegeleb teemade ja küsimustega, mis on seotud kõigega, mis puudutab tööhõivet ja tööturgu – ehk töötingimusi ja töötajaid – ning ka kõigega, mis on seotud sotsiaalpoliitikaga. Seega on meil üldine sotsiaalpoliitika pädevus, mis tähendab, et tegeleme kõigega alates demograafiliste muutustega seotud küsimustest, näiteks hooldussüsteemidest, kui ka puuetega inimeste õigustest.

Li Andersson: 2:16

Üks eksiarvamus, millega ma esimehena üsna sageli kokku puutun, on see, et EL ei saa midagi teha tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Aga tegelikult, kui vaadata ka lepinguid, siis EL-il on pädevus töötingimuste ja võrdse kohtlemise valdkonnas, nagu sa ütlesid. Seega teeb EL tööjõuturu küsimustes seadusandlust. Sotsiaalpoliitika valdkonnas on EL-il poliitiliselt äärmiselt oluline roll eesmärkide seadmisel, liikmesriikide töö koordineerimisel, aga ka rahastamise osas. EL kasutab näiteks Euroopa Sotsiaalfondi paljude oluliste sotsiaalpoliitikaga seotud projektide rahastamiseks. Seega on ka selles osas EL-il oluline roll.

Mary McCaughey: 3:06

Nii et mitte tähtsusetu roll. Aga eriti ehk just praegu, ma mõtlen, üks põhjus, miks te siin olete—miks parlamendikomisjon meid külastaks?

Li Andersson: 3:13

Oleme siin, sest Eurofound on üks viiest asutusest, mis kuuluvad Tööhõive- ja Sotsiaalasjade Komitee pädevusse. See on meile tegelikult väga oluline, kuna Eurofound toodab andmeid selle kohta, mis toimub Euroopa tööelus – väga olulisi andmeid ja teavet selle kohta, kuidas töötingimused arenevad, ning ka paljude uute nähtuste kohta, mis mõjutavad tööturgu ja töötajaid.

Li Andersson: 3:45

Ja see on veel üks punkt, mida ma tavaliselt komisjoni tööd kirjeldades toon: me ei vaja seda komiteed tegelema kõigega, mis on seotud tööjõuturu või tööeluga. Meil on riiklikud parlamendid, mis teevad suure osa sellest tööst. Kuid teemad, millega me tegeleme, on tavaliselt teemad, mis ühendavad kogu Euroopat või on seotud siseturu toimimisega. Näiteks töötervishoiu ja -ohutusega seotud küsimused.

Mary McCaughey: 4:12

Mhm.

Li Andersson: 4:12

Meil on palju uusi küsimusi, millega peame tegelema, ja ka selles valdkonnas, näiteks ekstreemsete temperatuuride ja ilmastikunähtuste mõju töötajatele. Töötame palju ka tehnoloogia ja digimuutuste vallas, mis muidugi muudavad tööelu igas liikmesriigis. Eelmine mandaat, näiteks arutati platvormitöö direktiivi. Nüüd arutame teemasid, mis puudutavad õigust katkestada, tehisintellekti kasutamist ja algoritmilist juhtimist tööelus.

Li Andersson: 4:42

Samuti teeme palju tööd teemadel, mis on seotud tööjõu mobiilsusega, kuidas lepinguid ja töötajate õigusi austatakse ning saab jõustada olukordades, kus töötajad liiguvad ühest ELi riigist teise, mõned neist võivad tulla ka väljaspool EL-i ja seejärel paigutada Euroopa Liitu. Seega, kui EL ei tegeleks töötajate õigustega seotud küsimustega ja keskenduks ainult sellele, kuidas siseturul takistusi eemaldada, näeksime praegu Euroopas palju rohkem probleeme ja palju halvemat kohtlemist töötavate inimeste suhtes.

Mary McCaughey: 5:28

Olete välja toonud, ma arvan, mõned neist peamistest prioriteetidest, mis komisjonil on. Sellel on lai tegevusvaldkond, nagu me ise Eurofoundis. Sa viitasid tööohutusele ja töötervishoiule – EU-OSHA Bilbaos keskendub sellele konkreetselt – kuid meie pädevus on tõenäoliselt sama lai kui Tööhõive- ja Sotsiaalasjade Komiteel. Sa räägid sotsiaalsest kaasatusest, tööohutusest, töötajate vabast liikumisest; Mõned neist on meie peamised prioriteedid.

Mary McCaughey: 6:00

Aga ma arvan, et tänapäeva maailmas, kus kaalutakse suuremat konkurentsivõimet, kus päevakorra tipus on suurem tootlikkus, kaitse ja julgeolek – kuidas teie arvates saavad teie komitee ja Euroopa Parlament töötada selle nimel, et need küsimused jääksid päevakorra tippu?

Li Andersson: 6:20

Ütleksin, et see on üks peamisi väljakutseid meie jaoks, selle mandaadi puhul. Ma ei taha öelda, et see on täiesti probleemivaba. Me peame kogu komiteega koos töötama, et tagada sotsiaalse agenda ununemine või selle poliitilise kaalu mitte kaotamine. Olen püüdnud rõhutada, et kui mõtleme nendele ebakindlatele geopoliitilistele aegadele, kus on palju julgeolekuväljakutseid, peame mõistma, et iga terviklik julgeolekupoliitika põhineb ka sotsiaalsel sidususel ja usaldusel.

Li Andersson: 6:58

Meil on sellest juba palju näiteid Euroopast ja mujalt maailmast: ühiskonnad, kus on kõrge võrdsus ja usaldus – mis on tavaliselt seotud ka hästi toimiva sotsiaalkaitse, sotsiaalhoolekande ja võrdse kohtlemisega – on samuti paremini varustatud reageerimiseks, näiteks väärinfo ja valeinformatsioon või muud tüüpi kriisid või olukorrad, nagu COVID-pandeemia, või uued olukorrad, mida me praegu ei pruugi veel ette näha. Seega ütleksin, et ambitsioonikas sotsiaalne agenda on otseselt seotud julgeoleku ja vastupidavusega.

Mary McCaughey: 7:40

Täpselt.

Li Andersson: 7:41

Ja see on tõesti argument, mida ei tohiks unustada. Lisaks näeme näiteks peaaegu igas avaldatud Eurobaromeetris—ka viimases—et kui eurooplastelt küsitakse, mis peaks olema Euroopa Parlamendi peamised prioriteedid, on elukalliduse kriis esikohal. Arvan, et see on ka väga selge märk, signaal ja sõnum, et elukalliduse kriis pole kadunud. Euroopas on endiselt jätkuv sotsiaalne kriis, mis mõjutab paljusid töötajaid ja inimesi ebakindlas olukorras.

Li Andersson: 8:23

Ja kui EL seda ei lahenda, arvan, et näeme veelgi suuremat polariseerumist. Ma arvan, et näeme veelgi rohkem ebastabiilsust ka Euroopas, mitte ainult meie reageerimas ebastabiilsusele ja väljastpoolt tulevatele ohtudele. Meil peab olema ka ambitsioonikas sotsiaalne tegevuskava, et tagada, et kõik on pardal ja me ei näeks uusi julgeolekuohte meie riikides ega liidus.

Mary McCaughey: 8:53

See on huvitav punkt, sest kogu see sotsiaalne sidusus põhineb usaldusel, ja sa mainisid seda varem. Meie viimased tulemused "Elamine ja töötamine Euroopas" e-uuringust näitavad, et riiklikul tasandil ja valitsustes on usaldus oluliselt vähenenud. Usaldus EL-i vastu näib olevat mingil määral stabiliseerunud; Vähemalt on see endiselt suhteliselt positiivne. Mida sa arvad, mis siin mängus on, ja mida sa arvad, mida saaksime teha, et seda tugevdada, et see ei väheneks? 

Li Andersson: 9:25

Arvan, et usalduse küsimus on äärmiselt oluline ja huvitav, sest see on ka globaalne areng. Olin eelmise aasta lõpus ÜRO Maailma Sotsiaalarengu Tippkohtumisel ja nad tõstatasid ka usalduse küsimuse, sest nad näevad ülemaailmset langustrendi. Seega langeb peaaegu kõikjal inimeste usaldus oma valitsuste vastu, aga ka üksteise vastu.

Li Andersson: 9:50

Tõsiasi, et tegemist on globaalse arenguga, viitab tõepoolest sügavale kriisile ka meie demokraatlike süsteemide jaoks, mida kindlasti toidab fakt, et elame nüüd selles infoühiskonnas koos kõigi nende sotsiaalmeediaplatvormidega, mis samuti toidavad seda umbusku. Algoritmi loogika põhineb afektil—väga tugevate emotsionaalsete reaktsioonide loomisel inimestes.

Li Andersson: 10:23

Ja see on demokraatiale suur väljakutse. Aga ma arvan ise, et usalduse taastamiseks peab üks lähtepunkt olema ka see, et inimesed leiavad usalduse poliitikas, mis suudab tuua positiivseid muutusi ja neid ellu viia. Paljudes riikides on see usk meie demokraatlike süsteemide võimesse tõeliselt tuua tulemusi, mis on teile käegakatsutavad ja pakuvad paremaid tulevikuväljavaateid—paljud inimesed on selle kaotanud. Seega on sotsiaalne päevakord siin tõesti võtmetähtsusega: omada ambitsioonikat sotsiaalset päevakorda ja majanduspoliitikat, mis seda toetab.

Li Andersson: 11:10

Aga huvitav on, et te ütlesite, et usaldus ELi institutsioonide vastu on mingil määral stabiliseerunud, sest me teame, et liikmesriikide vahel on selles osas erinevusi isegi EL-i sees. Kuid ma arvan, et nendel väga ebakindlatel geopoliitilistel aegadel näevad paljud Euroopa Liidu väärtust veidi teistmoodi kui varem – et me vajame üksteist ja peame töötama koos ning jääma tugevaks ja truuks oma väärtustele sel ajal.

Mary McCaughey: 11:45

Noh, võib-olla võiksime lihtsalt tagasi minna, sest sa räägid seal nähtavast ilmingust, kuidas see töö võib inimeste elus avalduda. Kindlasti on üks valdkond, kus EL-i tegevus on selge näide miinimumpalga direktiivist. Meie viimastest andmetest näeme, et miinimumpalgad tõusevad peaaegu kõigis liikmesriikides. Milline on teie vaatenurk Euroopa Parlamendi liikmena selle rakendamise nägemisel? Kuidas arvate, et direktiivi mõju on seni olnud ja kas arvate, et ees on veel samme, et tagada ka selle konsolideerimine?

Li Andersson: 12:26

Ma arvan, et see on olnud üks olulisemaid seadusandlusi tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas juba aastakümneid. Esiteks, sest see on üks seadusandlus, kus me juba näeme käegakatsutavaid ja konkreetseid tulemusi miinimumpalga tõusuks, eriti lõuna- ja idapoolsetes liikmesriikides. Ma arvan, et järgmised väga olulised sammud puudutavad kollektiivläbirääkimiste seatud eesmärki ja riiklike valitsuste kaasamist poliitikate kehtestamisse, mis aitavad neil seda eesmärki saavutada.

Li Andersson: 13:05

Samuti tuleb mõista, et see ei juhtu väga kiiresti ega üleöö, vaid suundumus tuleb muuta kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamise suunas. Seetõttu on väga huvitav näha, milliseid riiklikke tegevuskavasid valitsused nüüd koostavad ja kas direktiiv mõjutab ka nende struktuuride tugevdamist, mis on hädavajalikud mitte ainult selleks, et tagada piisav miinimumpalk, vaid ka piisav palk kokkuvõttes.

Mary McCaughey: 13:42

Mhm.

Li Andersson: 13:44

Seega pöörata vaatenurk ka elatuspalkadele, pöörata see rohkem demokraatiale töökohal, töötervishoiule ja tööohutusele ning tootlikkusele. Meil on palju andmeid, mis näitavad ka, et hästi toimivad kollektiivläbirääkimiste struktuurid tööturul on head tootlikkusele, majanduslikust vaatenurgast ja muidugi ka töötajate osalusele. Seega arvan, et need on järgmised sammud ja on väga huvitav näha, kas direktiivil on ka selles osas mõju.

Mary McCaughey: 14:16

Ja ma arvan, et kui ma kuulen teid rääkimas, mõtlen endamisi, kui oluline on, et teil poliitikakujundajatena oleks tõendeid, millele oma otsuseid toetada, kui püüate neid algatusi edasi viia. Me töötame kõigi nende valdkondadega, millest sa räägid. Meil oli just töötingimuste uuring; Tulemused avaldatakse peagi ülevaatearuandes. Aga me teeme palju tööd ka kollektiivläbirääkimiste, sotsiaalse dialoogi, töösuhete jms alal. Kas saate tuua näite, kus Eurofoundi töö on teie jaoks olnud asjakohane, kus olete saanud meie uurimistööd edasi viia?

Li Andersson: 14:49

Noh, ma arvan, et on mitu näidet. Näiteks rääkisime just miinimumpalga direktiivist. Nüüd, kui kogu protsessi toimub Kvaliteetsete Töökohtade Seaduseni – mis loodetavasti saab olema selle mandaadi kõige olulisem õigusakt nii töötajatele kui ka tavainimestele – arvan, et näiteks töötingimuste uuringute ja sealsete andmete kasutamine suunab meid ka sellele, millele peaksime keskenduma, kui räägime sellistest kontseptsioonist nagu kvaliteetsed töökohad.

Li Andersson: 15:14

Teine konkreetne näide, mida tahan mainida, puudutab algoritmilist juhtimist ja tehisintellekti kasutamist tööelus. Tean, et nüüd uurib komisjon võimalust lisada see Kvaliteetsete Töökohtade Seaduse alla, neil on samuti vaja andmeid. Seega vajavad nad andmeid algoritmilise juhtimise ja tehisintellekti mõju kohta tööelule, et öelda, miks nad tahavad selle kohta reegleid lisada kvaliteetsete töökohtade seadusesse. Seega peavad nad teadma, kui palju seda kasutatakse ja millised on selle mõjud töötajatele.

Mary McCaughey: 15:53

Olgu. Okei, need on väga head näited. Tahaksin täna ka suurema pildiga väärtustest kokku võtta. Kui te olite meie sihtasutuse foorumil eelmisel novembril—suur tänu teie põhikõne eest—tõite esile, et Euroopa tugevus tuleneb pühendumusest õigusriigile, demokraatiale ja võrdsusele. Need väärtused võivad praegu olla mõnevõrra ohus. Võib-olla näeme neid endiselt ise prioriteediks, kuid kas sa arvad, et on asju, mida peaksime tegema, mida parlament peaks tegema – samme, mida tuleks astuda –, et tagada nende jäämine meie igapäevaellu?

Li Andersson: 16:40

Absoluutselt. Ma arvan, et EL võiks olla veelgi tugevam, asetades oma väärtused ka kogu programmi ja päevakorra ning selle mandaadi poliitilise plaani keskmesse. Sest nagu sa ütlesid, neid väärtusi seatakse proovile – ma väidan, et tugevamalt kui kunagi varem. Me näeme väljastpoolt suunatud surveid ELi seadusandjatele muuta meie seadusi; Kaubandust kasutatakse relvana, et avaldada meile survet muuta juba kehtivaid seadusi ja samm tagasi astuda nende väärtuste osas.

Li Andersson: 17:28

Isiklikult arvan, et see oleks vale vastus, vale strateegia Euroopa Liidult. Ma arvan, et ajal, mil neid väärtusi kahtluse alla seatakse, peame olema tugevamad kui kunagi varem ja asetama need poliitikate keskmesse. See tähendab ka tugevamat sotsiaalset mõõdet, veelgi tugevamat sotsiaalset agendat ning julgust panna need meie välispoliitika keskmesse—et tõeliselt näidata maailmale, et me ei tagane. Meil on julgust seista nende väärtuste eest ja usume, et just sellele peaks tulevik rajama.

Li Andersson: 18:04

Ja on ka—tahaksin lõpuks öelda—selge tööjõuturu seos, sest me näeme üha rohkem neid suuri välismaiseid ettevõtteid, kellel on tegevus ka Euroopas, kes ütlevad, et nad ei tegele kollektiivläbirääkimistega põhimõtteliselt. Seega arvan, et peaksime tõesti siduma töötajate põhiõigused ja panema need osaks sellest, kuidas me kirjeldame Euroopa projekti ning kuidas me kirjeldame Euroopa väärtusi – õigusriik, demokraatia ja võrdsus. Selles osas peaksime samuti tugevad olema, öeldes, et oleme siin, et töötada ja kaitsta oma Euroopa mudelit ning seda, kuidas eristuda teistest globaalsetest kaubandusblokkidest.

Mary McCaughey: 18:52

Tõepoolest. Loodan, et Eurofound suudab jätkuvalt pakkuda teile tõendusmaterjali, mida vajate, et teil oleks julgust nende väärtuste eest seista, kui liigume nendesse rasketesse ja rasketesse aegadesse. Soovin sulle palju edu, Li Andersson, kui Tööhõive ja Sotsiaalasjade Komitee esimehena ning ka Euroopa Parlamendile, kui seisad silmitsi selle eesootava perioodiga. Täname, et täna meiega liitusite.

Li Andersson: 19:24

Suur tänu ja aitäh kogu töö eest, mida teete.