Uuringud

Eurofound on töötanud välja kolm korrapäraselt toimuvat üleeuroopalist uuringut, mis aitavad kavandada ja luua paremaid elu- ja töötingimusi. Uuringud annavad ainulaadseid võrdlusandmeid kogu Euroopa Liidu elu- ja töötingimuste kvaliteedi kohta. Uuringuandmete üksikasjalik analüüsimine võimaldab Eurofoundil tuvastada uusi ja tekkivaid suundumusi ning saada igakülgne ülevaade Euroopa poliitika kesksetest teemadest. Tulemused annavad poliitikutele tugeva aluse, mis aitab leida lahendusi olukorra parandamiseks ja töötada välja tulevikukavad. Uuringud on Eurofoundi missioonis olulisel kohal, võimaldades anda Euroopa Liidu ja riigi tasandi poliitikutele, sotsiaalpartneritele, teadlastele ja Euroopa kodanikele kvaliteetset teavet ja nõuandeid.

Lisaks kolmele üleeuroopalisele uuringule algatas Eurofound seoses COVID-19 pandeemiaga aprillis 2020 veebiuuringu Living, working and COVID-19 („Elu, töö ja COVID‑19“). See ulatuslik veebiuuring, milles kasutatakse mittetõenäosuslikku valimit, võimaldas Eurofoundil koguda teavet elamise ja töötamise kogemuste kohta pandeemia ajal.

Konkreetsete uuringute lisateave:

Euroopa ettevõtete uuring (ECS)

Teemad: Euroopa ettevõtete uuring annab ülevaate töökohatavadest Euroopa ettevõtetes. Uuringu aluseks on nii juhtide kui ka töötajate esindajate arvamused.

Euroopa ettevõtete 2019. aasta uuring : uuring tehti koostöös Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega ( Cedefop) ja see keskendus töökorraldusele, oskuste kasutamisele ja arendamisele, personalijuhtimisele, töötajate osalusele ja sotsiaalsele dialoogile. Uuring hõlmas ELi liikmesriike ja Ühendkuningriiki. Veebipõhine järeluuring toimus 2020. aastal, et uurida COVID-19 mõju talituspidevusele ja muutusi töökohatavades.

Euroopa ettevõtete 2013. aasta uuring : keskendus töökorraldusele, personalijuhtimisele, töötajate osalusele ja sotsiaalsele dialoogile. Uuring hõlmas 32 riiki, sh ELi liikmesriike, Horvaatiat, Põhja‑Makedooniat, Islandit, Montenegrot ja Türgit.

Euroopa ettevõtete 2009. aasta uuring : algatati Euroopa ettevõtete uuringuna, mis keskendus paindliku töökorralduse tavadele ja sotsiaalse dialoogi kvaliteedile. Uuring hõlmas 30 riiki, sh ELi liikmesriike, Horvaatiat, Põhja-Makedooniat ja Türgit.

Euroopa tööaja ja töö- ja eraelu tasakaalu 2004–2005. aasta uuring : algatati Euroopa tööaja ja töö- ja eraelu tasakaalu uuringuna. Uuring hõlmas ELi liikmesriike.

Andmekogum: Euroopa ettevõtete uuring – andmete visualiseerimine

Väljaannete sari : Euroopa ettevõtete uuringud

Järgmine uuring: järgmine Euroopa ettevõtete uuring on kavandatud 2028. aastaks.

Euroopa elukvaliteedi uuring (EQLS)

Teemad: Euroopa elukvaliteedi uuring annab põhjaliku ülevaate elutingimustest Euroopa riikides. Uuringus käsitletakse mitmeid elukvaliteedi näitajaid, sh nii objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid. Arvestades suurt huvi Euroopa kodanike elukvaliteedi vastu, on Euroopa elukvaliteedi uuring oluline Eurofoundi osalemiseks poliitilises ja akadeemilises arutelus.

Euroopa elukvaliteedi 2016. aasta uuring : keskendus eelkõige avalike teenuste kvaliteedile. Uuring hõlmas 33 riiki, sh ELi liikmesriike, Albaaniat, Põhja-Makedooniat, Montenegrot, Serbiat ja Türgit.

Euroopa elukvaliteedi 2012. aasta uuring : hõlmas 34 riiki, sh ELi liikmesriike, Horvaatiat, Põhja-Makedooniat, Islandit, Kosovot, Montenegrot, Serbiat ja Türgit.

Euroopa elukvaliteedi 2007. aasta uuring : hõlmas 31 riiki, sh ELi liikmesriike, Norrat, Horvaatiat, Põhja-Makedooniat ja Türgit.

Euroopa elukvaliteedi 2003. aasta uuring : hõlmas 28 riiki, sh ELi liikmesriike, Bulgaariat, Rumeeniat ja Türgit.

Andmekogum: Euroopa elukvaliteedi uuring – andmete visualiseerimine

Väljaannete sari : Euroopa elukvaliteedi uuringud

Järgmine uuring: järgmine Euroopa elukvaliteedi uuring on kavandatud 2026. aastaks.

Euroopa töötingimuste uuring (EWCS)

Teemad: Euroopa töötingimuste uuringut on kõige kauem korraldatud ning sellest on kujunenud töötingimuste ning töösuhte ja töötamise kvaliteedi andmete kindel allikas. Esmakordselt 1990. aastal tehtud uuring võimaldab jälgida Euroopa töötingimuste pikaajalisi suundumusi. Teemad on muu hulgas tööhõiveseisund, tööaja korraldus, töökorraldus, haridus ja koolitus, füüsilised ja psühhosotsiaalsed riskitegurid, töötervishoid ja tööohutus, töötajate osalus, töö- ja eraelu tasakaal, töötasu ja majanduslik kindlustatus ning töö ja tervis.

Euroopa töötingimuste uuringu 2021. aasta eriuuring : COVID-19 tõttu viis Eurofound läbi Euroopa töötingimuste kohandatud uuringu, kasutades esimest korda arvutipõhist telefoniküsitlust (CATI). Uuring hõlmas ELi liikmesriike, Ühendkuningriiki, Norrat, Šveitsi, Albaaniat, Bosnia ja Hertsegoviinat, Kosovot, Montenegrot, Põhja-Makedooniat ja Serbiat. Esimesi tulemusi tutvustatakse ülevaatearuandes 2022. aasta lõpus.

Euroopa töötingimuste 2020. aasta uuring : vaid seitse nädalat pärast uuringu algust pidi Eurofound peatama personaalsed intervjuud COVID-19 pandeemia tõttu.

Euroopa töötingimuste 2015. aasta uuring: hõlmas ELi liikmesriike, Albaaniat, Põhja-Makedooniat, Montenegrot, Serbiat, Türgit, samuti Norrat ja Šveitsi.

Euroopa töötingimuste 2010. aasta uuring: hõlmas ELi liikmesriike, Horvaatiat, Albaaniat, Põhja-Makedooniat, Kosovot, Montenegrot, Türgit ja Norrat.

Euroopa töötingimuste 2005. aasta uuring: hõlmas ELi liikmesriike, Horvaatiat, Türgit, Norrat ja Šveitsi.

Euroopa töötingimuste 2000–2002. aasta uuring : hõlmas esimeses etapis ELi liikmesriike ja Norrat ja 2001. aastal laiendati uuringut 12 „uuele“ liikmesriigile ja 2002. aastal teises etapis Türgile.

Euroopa töötingimuste 1995–1996. aasta uuring : hõlmas ELi liikmesriike.

Euroopa töötingimuste 1990–1991. aasta uuring : hõlmas ELi liikmesriike.

Andmekogum: Euroopa töötingimuste uuring – andmete visualiseerimine

Väljaannete sari : Euroopa töötingimuste uuringud

Järgmine uuring: järgmist uuringut valmistatakse ette ja küsitlused peaksid toimuma 2024. aasta kevadel Euroopa töötingimuste 2024. aasta uuringus kombineeritakse personaalset ja veebipõhist andmekogumist.

Veebiuuring „Elu, töö ja COVID-19“

Eurofound on kohandanud uuringute läbiviimist, et jälgida olukorra arengut COVID-19 pandeemia ajal ning koguda teavet, millised on selle tagajärjed ELi kodanike elule, et kavandada vajalikke leevendusmeetmeid. 2020. aasta aprillis algatas amet veebiuuringu „Elu, töö ja COVID-19“, mida on nüüdseks korduvalt läbi viidud.

Teemad: veebiuuringuga „Elu, töö ja COVID-19“ soovitakse kirjeldada, kuidas pandeemia inimeste elu ja tööd kogu Euroopa Liidus pikaajaliselt mõjutab, et aidata poliitikakujundajatel saavutada võrdset kriisist taastumist. Uuringus vaadeldi elu ja ühiskonna kvaliteeti pandeemia ajal ning küsimused puudutasid nii eluga rahulolu, õnne ja optimismi kui ka tervist ja institutsioonide usaldamise taset. Samuti keskenduti vastajate tööolukorrale, nende töö- ja eraelu tasakaalule ning kaugtöö tegemisele kriisi ajal. Teises voorus keskendusid küsimused ka töö kvaliteedile ning töötervishoiule ja tööohutusele, distantsõppele, veebiteenuste kasutamisele, samuti sellele, mil määral inimesed taotlesid ja said abi riigi toetuskavadest. Kolmanda vooru lisaküsimused kajastasid suhtumist vaktsineerimisse ja valmisolekut vaktsineerida, teaduse usaldamist, sotsiaalmeedia kasutamist ja selle usaldamist. Uute küsimustega uuriti ka juurdepääsu avalikele teenustele ja nende kvaliteeti COVID-19 ajal.

5. voor : 29. märts kuni 2. mai 2022

4. voor: 21. oktoober kuni 30. november 2021 (paneelküsitlus)

3. voor 12. veebruar kuni 31. märts 2021

2. voor : 22. juuni kuni 27. juuli 2020

1. voor 9. aprill kuni 11. juuni 2020

Tulemused tõid esile ELi ees seisvad probleemid ja teemad, millele tuleb tulevikus keskenduda, sh kaugtöö, õigus tööst välja lülituda, tervis ja heaolu, tööaeg ja juurdepääs avalikele teenustele.

Andmed: uuringu „Elu, töö ja COVID-19“ andmed

Väljaannete sari: COVID-19

Järgmine uuring: viimane voor toimub 2022. aasta kevadel.

Uuringute lisateave: