Uuringud

Eurofound on töötanud välja kolm korrapäraselt toimuvat üleeuroopalist uuringut, mis aitavad kavandada ja luua paremaid elu- ja töötingimusi. Uuringud annavad ainulaadseid võrdlusandmeid kogu Euroopa Liidu elu- ja töötingimuste kvaliteedi kohta. Uuringuandmete üksikasjalik analüüsimine võimaldab Eurofoundil tuvastada uusi ja tekkivaid suundumusi ning saada igakülgse ülevaate Euroopa poliitika kesksetest teemadest. Tulemused annavad poliitikutele tugeva aluse, mis aitab leida lahendusi olukorra parandamiseks ja töötada välja tulevikukavasid. Uuringud on Eurofoundi missiooni võtmetegur ning võimaldavad anda Euroopa Liidu ja riigi tasandi poliitikutele, sotsiaalpartneritele, teadlastele ja Euroopa kodanikele kvaliteetset teavet ja nõuandeid.

Euroopa ettevõtete uuring (ECS)

Teemad: Euroopa ettevõtete uuring annab ülevaate töötavadest ja sellest, kuidas Euroopa ettevõtetes peetakse nende üle läbirääkimisi. Uuringu aluseks on nii juhtide kui ka töötajate esindajate arvamused.

Sagedus: iga nelja aasta tagant, alates 2004. ja 2005. aastast.

Esimene uuring: 2004–2005, algatati Euroopa tööaja ning töö- ja eraelu tasakaalu uuringuna. Hõlmas 21 riiki, sh ELi 15 vana ja 6 uut liikmesriiki: Küpros, Läti, Poola, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

Teine uuring: 2009, algatati Euroopa ettevõtete uuringuna, mis keskendus paindliku töökorralduse tavadele ja sotsiaalse dialoogi kvaliteedile. Hõlmas 30 riiki, sh 27 ELi liikmesriiki, endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki, Horvaatiat ja Türgit.

Kolmas uuring: 2013, kolmanda Euroopa ettevõtete uuringu ülevaatearuanneavaldati märtsis 2015, keskendus töökoha korraldusele, innovatsioonile, töötajate osalemisele ja sotsiaalsele dialoogile. Hõlmas 32 riiki, sh 27 ELi liikmesriiki ning endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki, Horvaatiat, Islandit, Montenegrot ja Türgit. Teine analüüs on parajasti käsil.

Andmekogum: ECSi interaktiivne andmete visualiseerimise vahend

Järgmine uuring: neljanda Euroopa ettevõtete uuringu välitööd algavad 2019. aastal koostöös Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop).

Euroopa elukvaliteedi uuring (EQLS)

Teemad: Euroopa elukvaliteedi uuring annab ülevaate elutingimustest Euroopa riikides. Uuringus käsitletakse mitmeid elukvaliteedi näitajaid, sealhulgas nii objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid. Arvestades suurt huvi Euroopa kodanike elukvaliteedi vastu, on Euroopa elukvaliteedi uuringu tähtsus Eurofoundi panuses poliitilisse ja akadeemilisse arutellu üha suurenenud.

Sagedus: iga nelja kuni viie aasta tagant, alates 2003. aastast.

Esimene uuring: 2003. Hõlmas 28 riiki, sh 25 ELi liikmesriiki ja 3 kandidaatriiki (Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi).

Teine uuring: 2007. Hõlmas 31 riiki, sh 27 ELi liikmesriiki, Norrat ja 3 kandidaatriiki (endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Horvaatia ja Türgi).

Kolmas uuring: 2011. Hõlmas 34 riiki, sh 27 ELi liikmesriiki ja 7 kandidaatriiki või ühinemiseelset riiki: endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Horvaatia, Island, Kosovo, Montenegro, Serbia ja Türgi.

Neljas uuring: 2016, keskendus eelkõige avalike teenuste kvaliteedile. Hõlmas 33 riiki, sh 28 ELi liikmesriiki ja 5 kandidaatriiki (Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia ja Türgi).

Andmekogum: Elu-, ühiskonna ja avalike teenuste kvaliteedi ELi ja riigipõhiseid andmeid on võimalik visualiseerida, uurida ja võrrelda meie EQLSi interaktiivses andmete visualiseerimise vahendis.

Järgmisena kavas: kõik 2016. aasta andmed avaldatakse 2018. aasta veebruaris/märtsis.

Euroopa töötingimuste uuring (EWCS)

Teemad: EWCS on kõige kauem korraldatud uuring ning sellest on kujunenud töötingimuste ning töösuhte ja töötamise kvaliteedi andmete kindel allikas. Alates 1990. aastast korraldatud uuring võimaldab jälgida Euroopa töötingimuste pikaajalisi suundumusi. Teemad on muu hulgas tööhõive liik, tööaja kestus ja korraldus, töökorraldus, haridus ja koolitus, füüsilised ja psühhosotsiaalsed riskitegurid, töötervishoid ja tööohutus, töötajate osalus, töö- ja eraelu tasakaal, töötasu ja majanduslik kindlustatus ning töö ja tervis.

Sagedus: iga viie aasta tagant.

Esimene uuring: 1990–1991. Hõlmas 12 EÜ riiki: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik.

Teine uuring: 1995–1996. Hõlmas 15 ELi liikmesriiki: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik ning uued liikmesriigid Austria, Soome ja Rootsi.

Kolmas uuring: 2000. Esimeses etapis hõlmas 15 ELi liikmesriiki ja Norrat, 2001. aastal uuringut laiendati, et kaasata 12 uut liikmesriiki, ning teises etapis Türgi 2002. aastal.

Neljas uuring: 2005. Hõlmas 27 ELi liikmesriiki, Horvaatiat, Türgit, Norrat ja Šveitsi.

Viies uuring: 2010. Hõlmas 27 ELi liikmesriiki, Horvaatiat, Albaaniat, endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki, Kosovot, Montenegrot, Türgit ja Norrat.

Kuues uuring: 2015. Kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu ülevaatearuanne avaldati novembris 2016 ning see hõlmas 28 ELi liikmesriiki, Albaaniat, endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki, Montenegrot, Serbiat, Türgit ning ka Norrat ja Šveitsi.

Andmekogum: EWCSi interaktiivne andmete visualiseerimise vahend

Järgmine uuring: seitsmenda Euroopa töötingimuste uuringu välitööd toimuvad 2020. aastal.