Living conditions and quality of life
Sotsiaalteenused Euroopas: uue reaalsusega kohanemine
Published:
16 August 2023
Research report
Abstract
Selles aruandes käsitletakse COVID-19 kriisi mõju sotsiaalteenustele ELis. Kuigi pandeemia mõjutas sotsiaalteenuseid negatiivselt, õpetas see siiski, kuidas neid uutele väljakutsetele ja sotsiaalsetele riskidele reageerimiseks kohandada. Üks õppetund on näiteks, et tuleks välja töötada poliitikad, et kasutada paremini sektori digiüleminekut, parandada nii töötajate kui ka teenuste sihtrühmade juurdepääsu uutele tehnoloogiatele ja koolitusele. Ja mis kõige olulisem, on vaja selgeid hädaolukorra lahendamise plaane ja rahalisi vahendeid kriisiga kohanemiseks.
Avaliku sektori kulutuste suurendamine sotsiaalkaitsele, tervishoiule ja haridusele oli pandeemiale reageerimise oluline osa. Siiski valitseb ebakindlus sotsiaalteenuste edasise arengu suhtes, arvestades üldist poliitilist huvi rohe- ja digiülemineku vastu ja investeeringuid neisse. See tähendab, et sotsiaalteenuste panus Euroopa ühiskondade vastupanuvõimesse peab jääma poliitikaarutellu ning poliitikaid tuleks veelgi täiustada.
Key findings
EL on täielikult pühendunud sotsiaalküsimustele, kusjuures valitsemissektori kulutused sotsiaalteenustele – sotsiaalkaitsele, haridusele ja tervishoiule – moodustasid 2020. aastal ELis märkimisväärse 35% SKPst. See tugev sotsiaalne mõõde tugineb eelmise majanduskriisi ajal rakendatud kokkuhoiupoliitikast saadud õppetundidele ning liikmesriikide tõendatud suutlikkusele vahendeid tõhusalt eraldada ja kriisi mõju leevendada.
Hiljutine pandeemia näitas sotsiaalteenuste kriitilist panust Euroopa ühiskondade vastupanuvõimele. Kriisi ajal pakkusid need teenused inimestele abi ja võrgustikku, et tulla toime erakorraliste piirangutega, mis seati nende igapäevaelule. Nende teenuste olulist rolli rõhutas ka teenuste puudumine, kui abivajajaid ei olnud võimalik teenuste kärbete tõttu nõuetekohaselt toetada.
Struktuursed probleemid, nagu personalipuudus, halvad töötingimused ja digiülemineku puudumine, piirasid sotsiaalteenuste pakkumise võimekust pandeemia ajal ning paljud teenused, mis olid halvasti ette valmistatud COVID-19-ks, tuli ümber korraldada. Kui neid struktuurseid probleeme, millest paljud on seotud pingeliste, stressirohkete ja alarahastatud sotsiaalteenuste töökohtadega, kiiresti ei lahendata, jäävad need ka tulevikus püsima.
Digiülemineku puudumine sotsiaalteenuste sektoris tähendab seda, et töötajad jäävad ilma koolitus- ja täiendõppe võimalustest, kusjuures umbes viiendik ELi sotsiaalhooldustöötajatest ei kasuta oma töös kunagi digiseadmeid. See tuleb lahendada, kui sektor tahab tulla toime tulevaste väljakutsetega, sest digiüleminek osutus eriti kriitiliseks pandeemia ajal, kui digiseadmed olid teabevahetuse keskmes.
Vaatamata pandeemia põhjustatud raskustele andis see sotsiaalteenuste arengule väärtusliku tõuke. Tehti suuri jõupingutusi, isegi kui need olid improviseeritud, et korraldada kaugtööd ning pakkuda teenuseid ja tuge uutel viisidel, nagu näitavad arvukad tugitelefonid ja rakendused. Selgus ka sidusrühmade ja esmaste (mitteametlike) hooldajatega tehtava koostöö edendamise väärtus. Siiski ei ole veel selge, kuidas saadud õppetunde ellu viia, ning kogemuste rakendamine peab olema sidusrühmade ja otsustajate prioriteet, et sektor saaks tulevaste väljakutsetega tõhusalt toime tulla.
The report contains the following lists of tables and figures.
List of tables
- Table 1: NACE sectors used in the analysis of working conditions
- Table 2: Receipt of training, by sector and subsector, EU27 (%)
- Table 3: Workers who never use digital devices at work, by sector and subsector, EU27, 2021 (%)
List of figures
- Figure 1: Proportion of social services workers who reported adverse social behaviour, by sector, EU27, 2021 (%)
- Figure 2: Proportion of social services workers in selected subsectors who reported adverse social behaviour, EU27, 2021 (%)
- Figure 3: Proportion of workers in selected occupations who reported adverse social behaviour, EU27, 2021 (%)
- Figure 4: Relationship between prevalence of training and non-use of digital devices at work in subsectors of social services, EU27 (%)
- Figure 5: Use of digital devices at work, by sector, EU27, 2021 (%)
- Figure 6: Proportion of workers in six job quality categories, by long-term care and healthcare sectors, EU27 (%)
- Figure 7: Proportion of social services workers who feel that they do useful work, by sector, EU27, 2021 (%)
- Figure 8: Unmet need for various healthcare services, EU27, 2021–2022 (%)
- Figure 9: Unmet need for mental healthcare, by age group, EU27, 2021–2022 (%)
- Figure 10: Change in total expenditure on social protection per capita, EU27, 2009–2020
- Figure 11: Total expenditure on social protection as a percentage of GDP, rate of change in total expenditure on social protection and rate of change in GDP, EU27, 2008–2020 (%)
- Figure 12: Breakdown of social protection expenditure on benefits, by function, EU27, 2008–2021 (%)
- Figure 13: General government expenditure on social protection, healthcare and education as a proportion of GDP, EU27, 2004–2021 (%)
- Figure 14: General government expenditure on social protection functions as a proportion of GDP, EU27, 2004–2021 (%)
- Figure 15: Social protection expenditure, by benefits in cash and benefits in kind, six Member States, 2006–2021 (€ million)
- Figure 16: Benefits in kind as a proportion of total social benefits expenditure, six Member States, 2006–2021 (%)
- Figure 17: Average expenditure on social protection as a share of GDP (%) and standard deviation, EU27, 2004–2021
- Figure 18: General government expenditure on education functions as a share of GDP, EU27, 2004–2021 (%)
- Figure 19: General government expenditure on healthcare functions as a share of GDP, EU27, 2004–2021 (%)
- Figure 20: Share of national RRF funds allocated to the green transition, the digital transition and other aspects of socioeconomic resilience, 2020 (%)
- Number of pages
-
64
- Reference nº
-
EF22007
- ISBN
-
978-92-897-2339-8
- Catalogue nº
-
TJ-09-23-280-EN-N
- DOI
-
10.2806/347055
- Permalink
Cite this publication
Eurofound (2023), Social services in Europe: Adapting to a new reality, Publications Office of the European Union, Luxembourg.