EWCS 2024 tulemused – Töö tehisintellekti ajastul
2833kb pdf
12:30 – 14:15 Brüsseli kohalik aeg
Brussels, European Parliament (Room PHS 7C50)
Asukohtopens in new tabTäname, et liitusite ELi ja riiklike poliitikakujundajate, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna esindajate ja ekspertidega 21. aprillil 2026 kell 30.–14.15 Euroopa Parlamendis lõunasöögiüritusel. Üritusel esitati valitud tulemused EWCS ülevaateraportist ning uuriti, mida andmed tähendavad ELi poliitikaaruteludes kvaliteetsete töökohtade, õigluse, konkurentsivõime ja töö tuleviku teemadel.
Euroopa tööturg muutub kiiresti, osaliselt tänu digitaliseerimise ja tehisintellekti kiirele arengule – kuid mitte kõigile. Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS) 2024 uued tulemused näitavad, et kuigi töökohtade kvaliteet ELis paraneb, püsivad sügavad erinevused sektorite, vanuserühmade ja soo lõikes.
Paljud teist ühinesid ELi ja riiklike poliitikakujundajate, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna esindajate ja ekspertidega 21. aprillil 2026 kell 12.30–14.15 Euroopa Parlamendis toimunud lõunasöögiüritusel. Euroopa Parlamendi toetusel korraldatud üritusel esitati valitud tulemused EWCS ülevaatearuandest ning uuriti, mida andmed tähendavad ELi poliitikaaruteludes kvaliteetsete töökohtade, õigluse, konkurentsivõime ja töö tuleviku teemadel.
Euroopa Parlamendi liikme Li Anderssoni, Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalküsimuste komisjoni esimehe, põhikõne pani aluse paneeldiskussioonidele, mis põhinesid uuringu tõenditel. Francesco Corti, valitsuskabineti liige, Euroopa Komisjoni sotsiaalõiguste, oskuste, kvaliteetsete töökohtade ja valmisoleku asepresident, Laura Nurski, Euroopa poliitikauuringute keskuse töötuleviku programmi juht ja Euroopa Parlamendi liige Marit Maij, kommenteerisid uuringu tulemusi. Samuti oli võimalus teha küsimuste-vastuste voor paneeli ja publikuga.
Kuna EL-i arutelud konkurentsivõime, õigluse ja töö tuleviku üle teravnevad, pakkus üritus õigeaegset võimalust mõtiskleda, kuidas töötingimused praktikas muutuvad ning kuidas poliitikavalikud võivad toetada suuremat võrdsust töökohal ja parema kvaliteediga töökohti.
Eurofoundi andmed võivad toetada poliitikakujundajaid ja sidusrühmi, kes töötavad kvaliteetsete töökohtade seaduse, õiglase ülemineku ja koolituse küsimuse kallal. Samuti käsitletakse prioriteete nagu tehisintellekt ja algoritmiline juhtimine, õigus katkestada ja erinevad kaugtöö vormid ning toetatakse strateegilisi Euroopa tööstusharusid ja sektoreid.
Üle 20 aasta on Euroopa töötingimuste uuring pakkunud ainulaadseid teadmisi Euroopa töömaailmast. 2024. aasta uuring tugineb enam kui 36 000 töötajaga 35 riigist läbi viidud intervjuudele, kus andmed on kogutud ja mõõdetud seitsme töökvaliteedi näitaja alusel. See annab põhjaliku ja põhjaliku ülevaate töötamisest Euroopas ning näitab töötajate kogemusi oskuste, tööaja, füüsilise ja sotsiaalse keskkonna, karjääriväljavaadete ning töö jätkusuutlikkuse osas, muu hulgas.
&w=3840&q=75)
Üritust modereeris Barbara Gerstenberger, Eurofoundi tööelu osakonna juht.
Kui teil on küsimusi briifingu kohta, palun võtke ühendust Cristina Arighoga.
Cristina Arigho on Eurofoundi teabe- ja kommunikatsiooniüksuse vanemkommunikatsioonijuht ning sidusrühmade kaasamise ja edendamise juht, kes liitus ametiga 2012. aastal. Varem veetis ta peaaegu 20 aastat Brüsselis, töötades erinevatel ametikohtadel, millest paljud töötasid Euroopa Komisjonis, sealhulgas tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (2010–2012) ning eelarve peadirektoraadi (2007–2009) pressiesindajana. Enne komisjoni pressiesindaja teenistusse asumist oli ta tööhõive peadirektoraadi pressiesindaja (2005–2007) ning sel ajal voliniku ja peadirektori kõnede kirjutaja (2003–2005). Enne komisjonis töötamist töötas ta Brüsselis RTÉ raadios ja televisioonis (Iirimaa riiklik televisioon) tootmisassistendi ja uurijana ning hiljem uudiste produtsendina. Cristina on lõpetanud rakenduskeelte eriala Põhja-Iirimaal Coleraine'is asuva Ulsteri ülikooli.
Li Andersson on Euroopa Parlamendi liige (MEP) ja tööhõive- ning sotsiaalasjade komisjoni esimees.
Francesco Corti on ELi Komisjoni kabineti liige, sotsiaalõiguste, oskuste, kvaliteetsete töökohtade ja valmisoleku täitevasepresident
Laura Nurski on Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) tuleviku töö programmi juht.
Marit Maij on Euroopa Parlamendi liige (MEP ) Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni liige ning Euroopa Parlamendi Tööhõive ja Sotsiaalasjade Komitee (EMPL) liige.
Agnès Parent-Thirion on Eurofoundi tööelu üksuse vanemteadusjuht, kelle ülesandeks on töötingimuste uurimisprojektide, eelkõige Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS) ja selle analüüside kavandamine, arendamine ja rakendamine. Ta vastutab Euroopa töötingimuste uuringu 2021. aasta erakorralise väljaande ja 2024. aasta töötingimuste uuringu küsimustiku koostamise eest. Tema uurimishuvid hõlmavad töötingimusi, töö kvaliteeti, töötingimuste jälgimist, töökorraldust, sugu, töö tulevikku ja aega. Ta on töötanud Euroopa võrdlevate uuringute valdkonnas üle kümne aasta, sealhulgas kavandamise, küsimustike väljatöötamise, välitööde, kvaliteedikontrolli ja analüüsi valdkonnas. Ta on lõpetanud majanduse ja juhtimise eriala Pariisi IX Dauphine'i ja Pariisi I Panthéon Sorbonne'i ülikoolidest ning tal on Dublini Trinity College'i statistika magistrikraad. Ta on hiljuti läbinud tehisintellekti veebikursused: uurimuslik juhtimine MIT Sloan Executive Educationis ja "Les grand enjeux de la transition: re-ouvrir l'horizon, comprendre pour agir" koos Campus de la Transitioniga. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta mitu aastat Euroopa Komisjonis.
Jorge Cabrita on vanemteadusjuht Tööelu üksuses. Ta vastutab Euroopa-ülese uurimistöö kujundamise, koordineerimise ja juhtimise eest ning töötingimuste ja töösuhete valdkonna tulemuste levitamise eest. Tema peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad töötingimusi ja töökvaliteeti, tööaega ning töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate tervist ja heaolu, soolist võrdõiguslikkust ning ülemineku kliimaneutraalsele majandusele sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Praegu juhib ta uurimistööd tööaja arengute ning sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste teemadel COVID-19 pandeemia ajal. Varem töötas ta uurijana Sotsiaalse Sekkumise Uuringute Keskuses ja Lissaboni Majanduskooli Portugali majanduse uurimiskeskuses ning koolitaja ja konsultandina strateegilise juhtimise, organisatsioonilise kommunikatsiooni, juhtimise ja meeskonnatöö valdkondades. Tal on majandusteaduse bakalaureusekraad ja sotsiaal-organisatsiooniliste majandussüsteemide magistrikraad Lissaboni Majanduskoolist.
Ivailo Kalfin asus Eurofoundi tegevdirektorina tööle 1. juunil 2021. Hr Kalfini teadmised hõlmavad paljusid valdkondi, alates tööturu ja sotsiaalpoliitika dünaamikast kuni globaalsete poliitiliste suundumuste, ELi ja eelarve ning digipöördeni. Ta on välja toonud viis peamist prioriteeti oma rollis Eurofoundis: Euroopa rohe- ja digipöörde süvalaiendamise toetamine; Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava rakendamise täiendamine tõenduspõhiste uuringutega; tihedam koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja välispartneritega ning suurem teavitustegevus Euroopa naabruspoliitika riikidega; toetus sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks ja laiendamiseks ameti pädevuses; Eurofoundi nähtavuse suurendamine peamiste sidusrühmade seas.
Avasta teisi Eurofoundi üritusi.