EWCS 2024 tulemused – Töö tehisintellekti ajastul
2833kb pdf
&w=3840&q=90)
12:30 – 14:15 Brüsseli kohalik aeg
Brussels, European Parliament (Room PHS 7C50)
Asukohtopens in new tabTäname, et liitusite ELi ja riiklike poliitikakujundajate, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna esindajate ja ekspertidega 21. aprillil 2026 kell 30.–14.15 Euroopa Parlamendis lõunasöögiüritusel. Üritusel esitati valitud tulemused EWCS ülevaateraportist ning uuriti, mida andmed tähendavad ELi poliitikaaruteludes kvaliteetsete töökohtade, õigluse, konkurentsivõime ja töö tuleviku teemadel.
Euroopa tööturg muutub kiiresti, osaliselt tänu digitaliseerimise ja tehisintellekti kiirele arengule – kuid mitte kõigile. Euroopa töötingimuste uuringu (EWCS) 2024 uued tulemused näitavad, et kuigi töökohtade kvaliteet ELis paraneb, püsivad sügavad erinevused sektorite, vanuserühmade ja soo lõikes.
Paljud teist ühinesid ELi ja riiklike poliitikakujundajate, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna esindajate ja ekspertidega 21. aprillil 2026 kell 12.30–14.15 Euroopa Parlamendis toimunud lõunasöögiüritusel. Euroopa Parlamendi toetusel korraldatud üritusel esitati valitud tulemused EWCS ülevaatearuandest ning uuriti, mida andmed tähendavad ELi poliitikaaruteludes kvaliteetsete töökohtade, õigluse, konkurentsivõime ja töö tuleviku teemadel.
Euroopa Parlamendi liikme Li Anderssoni, Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalküsimuste komisjoni esimehe, põhikõne pani aluse paneeldiskussioonidele, mis põhinesid uuringu tõenditel. Francesco Corti, valitsuskabineti liige, Euroopa Komisjoni sotsiaalõiguste, oskuste, kvaliteetsete töökohtade ja valmisoleku asepresident, Laura Nurski, Euroopa poliitikauuringute keskuse töötuleviku programmi juht ja Euroopa Parlamendi liige Marit Maij, kommenteerisid uuringu tulemusi. Samuti oli võimalus teha küsimuste-vastuste voor paneeli ja publikuga.
Kuna EL-i arutelud konkurentsivõime, õigluse ja töö tuleviku üle teravnevad, pakkus üritus õigeaegset võimalust mõtiskleda, kuidas töötingimused praktikas muutuvad ning kuidas poliitikavalikud võivad toetada suuremat võrdsust töökohal ja parema kvaliteediga töökohti.
Eurofoundi andmed võivad toetada poliitikakujundajaid ja sidusrühmi, kes töötavad kvaliteetsete töökohtade seaduse, õiglase ülemineku ja koolituse küsimuse kallal. Samuti käsitletakse prioriteete nagu tehisintellekt ja algoritmiline juhtimine, õigus katkestada ja erinevad kaugtöö vormid ning toetatakse strateegilisi Euroopa tööstusharusid ja sektoreid.
Üle 20 aasta on Euroopa töötingimuste uuring pakkunud ainulaadseid teadmisi Euroopa töömaailmast. 2024. aasta uuring tugineb enam kui 36 000 töötajaga 35 riigist läbi viidud intervjuudele, kus andmed on kogutud ja mõõdetud seitsme töökvaliteedi näitaja alusel. See annab põhjaliku ja põhjaliku ülevaate töötamisest Euroopas ning näitab töötajate kogemusi oskuste, tööaja, füüsilise ja sotsiaalse keskkonna, karjääriväljavaadete ning töö jätkusuutlikkuse osas, muu hulgas.
&w=3840&q=75)
Üritust modereeris Barbara Gerstenberger, Eurofoundi tööelu osakonna juht.
Kui teil on küsimusi briifingu kohta, palun võtke ühendust Cristina Arighoga.
Cristina Arigho on Eurofoundi teabe- ja kommunikatsiooniüksuse vanemkommunikatsioonijuht ning sidusrühmade kaasamise ja edendamise juht, kes liitus ametiga 2012. aastal. Varem veetis ta peaaegu 20 aastat Brüsselis, töötades erinevatel ametikohtadel, millest paljud töötasid Euroopa Komisjonis, sealhulgas tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (2010–2012) ning eelarve peadirektoraadi (2007–2009) pressiesindajana. Enne komisjoni pressiesindaja teenistusse asumist oli ta tööhõive peadirektoraadi pressiesindaja (2005–2007) ning sel ajal voliniku ja peadirektori kõnede kirjutaja (2003–2005). Enne komisjonis töötamist töötas ta Brüsselis RTÉ raadios ja televisioonis (Iirimaa riiklik televisioon) tootmisassistendi ja uurijana ning hiljem uudiste produtsendina. Cristina on lõpetanud rakenduskeelte eriala Põhja-Iirimaal Coleraine'is asuva Ulsteri ülikooli.
Li Andersson on Euroopa Parlamendi liige (MEP) ja tööhõive- ning sotsiaalasjade komisjoni esimees.
Francesco Corti on ELi Komisjoni kabineti liige, sotsiaalõiguste, oskuste, kvaliteetsete töökohtade ja valmisoleku täitevasepresident
Laura Nurski on Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) tuleviku töö programmi juht.
Marit Maij on Euroopa Parlamendi liige (MEP ) Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni liige ning Euroopa Parlamendi Tööhõive ja Sotsiaalasjade Komitee (EMPL) liige.
Agnès Parent-Thirion on Eurofoundi tööelu üksuse vanemteadur, kes juhib töötingimuste uurimise planeerimist ja arendamist. Ta mängib olulist rolli Euroopa töötingimuste uuringus (EWCS), juhtides koos EWCS 2030 küsimustiku koostamist ja koostamist. Tema uurimishuvid hõlmavad töö kvaliteeti, töökorraldust, sugu, psühhosotsiaalseid riske ning roheliste ja digitaalsete üleminekute mõju tööelule. Üle kahekümne aasta kogemusega Euroopa võrdlevate uuringute kallal on Agnès spetsialiseerunud küsimustike koostamisele, ametite kodeerimisele, kvaliteedikontrollile ja analüüsile. Ta on lõpetanud majanduse ja juhtimise Pariisi IX Dauphine'i ja Paris I Panthéon Sorbonne'i ülikoolides ning omab statistika magistridiplomit Trinity College Dublinist. Ta on läbinud ka spetsialiseeritud koolituse tehisintellekti juhtimise (MIT Sloan Executive Education) ja ülemineku peamiste väljakutsete (Campus de la Transition) teemadel. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta mitu aastat Euroopa Komisjonis.
Jorge Cabrita on vanemteadusjuht Working Life üksuses, kus ta kavandab, koordineerib ja juhib Euroopa-ülest uurimistööd ning levitab selle tulemusi. Tema peamised erialad hõlmavad töötingimusi ja töökvaliteeti, tööaega ja töö- ja eraelu tasakaalu, töötajate tervist ja heaolu, soolist võrdõiguslikkust ning rohelise ülemineku sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Praegu juhib ta uuringuid tööaja arengu ja töökvaliteedi kohta kliimale haavatavates piirkondades ning juhib koos Euroopa töötingimuste uuringu 2030 rakendamist. Varem oli ta uurija Sotsiaalse Sekkumise Uuringute Keskuses ja Portugali Majanduse Uurimiskeskuses ning töötas koolitaja ja konsultandina. Tal on bakalaureusekraad majandusteaduses ja magistrikraad sotsiaal-organisatsioonilistes majandussüsteemide alal Lissaboni Majanduskoolist.
Ivailo Kalfin asus Eurofoundi tegevdirektorina tööle 1. juunil 2021. Hr Kalfini teadmised hõlmavad paljusid valdkondi, alates tööturu ja sotsiaalpoliitika dünaamikast kuni globaalsete poliitiliste suundumuste, ELi ja eelarve ning digipöördeni. Ta on välja toonud viis peamist prioriteeti oma rollis Eurofoundis: Euroopa rohe- ja digipöörde süvalaiendamise toetamine; Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava rakendamise täiendamine tõenduspõhiste uuringutega; tihedam koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja välispartneritega ning suurem teavitustegevus Euroopa naabruspoliitika riikidega; toetus sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks ja laiendamiseks ameti pädevuses; Eurofoundi nähtavuse suurendamine peamiste sidusrühmade seas.
Avasta teisi Eurofoundi üritusi.