Employment and labour markets
Abstract
Ajal, mil majandus hakkab COVID-19 pandeemiast taastuma, suureneb tööjõupuudus hoolimata Ukraina sõja mõjust energia- ja kaubahindadele. See hõlmab töötajate puudust teatud sektorites ja kutsealadel, kus see on juba mõnda aega esinenud, kuid mida kriis on veelgi süvendanud. Aruandes vaadeldakse riikide tasandil rakendatud meetmeid, millega püütakse vähendada tööjõupuudust tervishoiu-, hooldus- ja IKT-sektoris, samuti rohe- ja digipöördest tulenevat töötajate nappust. Selles hinnatakse meetmete tõhusust ja uuritakse taustategureid, mis toetavad või takistavad poliitika tõhusat rakendamist ja tulemuste saavutamist.
Key findings
Tööjõupuudus ELis piirab tootmist ja teenuste osutamist mitmes sektoris. Võitlus talentide pärast on eriti pingeline sellistes riikides nagu Austria, Belgia, Madalmaad, Saksamaa ja Tšehhi. Et puuduse põhjused on sektorite, ametite ja piirkondade lõikes erinevad, tuleb probleemi lahendamise meetmeid rakendada eri viisil, nt kasutades oskuste arendamist, teatud sektorite ja elukutsete atraktiivsemaks muutmist, alakasutatud tööjõu aktiveerimist ning pakkumise ja nõudluse paremat tasakaalustamist. Tulemused kinnitavad, et tööjõupuuduse probleemi ei saa lahendada üksnes oskuste abil.
Tööjõupuudus on eriti levinud keeruliste töötingimustega sektorites, näiteks tervishoid ja pikaajaline hooldus. Investeeringute madal tase koos pandeemia mõju ja sooliselt segregeeritud tööturuga suurendavad tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonna töötajate nappust sektoris, kus ELi vananev elanikkond ja tööjõud peaksid lähiaastatel seda puudust veelgi süvendama.
Paljud tervishoiu ja pikaajalise hoolduse sektoris tööjõupuuduse kõrvaldamise meetmed keskenduvad palgale ja töötingimustele. Kuigi algatused madalate palkade probleemi lahendamiseks teatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on aidanud aeglustada välismaale töötama siirdumist, ei ole üksnes palgale keskendumine sageli piisav, kui puuduvad muud elukvaliteedi tegurid, mis muudavad töötamise atraktiivsemaks, nagu haridustaristu, suurem autonoomia tööajal, võimalused koolituseks ja karjääri edendamiseks ning sisukam töö.
Olemasoleva tööjõu kasutamise meetmed on eriti olulised IKT valdkonnas ning rohe- ja digipöörde kontekstis, kus oskuste mittevastavus on suurim tööjõupuuduse põhjustaja. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja kasvavat vajadust teha kindlaks tulevased oskuste vajadused keskkonnasäästlikus majanduses, on valitsuste, sotsiaalpartnerite ja koolituse pakkujate ühised jõupingutused kriitilise tähtsusega, et teha kindlaks olemasolevad oskuste vajadused ja prognoosida tulevasi vajadusi. Euroopa oskusteaasta 2023 on oluline võimalus edendada tõhusaid ja kaasavaid investeeringuid koolitusse kogu Euroopas.
Tööturul alakasutatud rühmadele suunatud meetmed peavad pakkuma terviklikku toetust, mis hõlmab tööturul osalemist takistavaid tegureid, nt terviseprobleemid ja puudulik juurdepääs taskukohasele hooldusele, samuti koolituse ja töökogemustega seotud vajadused. See nõuab sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste asutuste tihedat koostööd laiemate meetmete raames, nt töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika ning maksusoodustused.
The report contains the following lists of tables and figures.
List of tables
Table 1: Categorisation of policies to address labour shortages
Table 2: Overview of 40 analysed measures by sector/occupation targeted
Table 3: Classification of greening occupations
Table 4: Overview of policy measures targeting labour shortages in the health and long-term care sectors
Table 5: Summary of working group activities and goals
Table 6: Overview of policy measures targeting labour shortages in the ICT sector
Table 7: Exit to employment rates from some of the training courses offered by Interface3
Table 8: Overview of policy measures targeting labour shortages in occupations affected by the green transition
Table 9: Skills gaps and projected labour shortages
Table 10: Overview of policy measures targeting labour shortages in occupations affected by digital transition
Table 11: Overall assessment of the strength of evidence
Table A1: Overview of 40 analysed measures: country, sector/occupation targeted, temporal scope, budget and lead organisation of the analysed measures
List of figures
Figure 1: CMO framework in relation to assessing measures to tackle labour shortages
Figure 2: Job vacancy rate, EU27, Q1 2013 to Q3 2022 (%)
Figure 3: Job vacancy rates, EU27, Q3 2013, Q3 2021 and Q3 2022 (%)
Figure 4: Job vacancy rate and labour shortages as a factor limiting production (EU27), illustrated by the Beveridge curve
Figure 5: Average job vacancy rate versus average unemployment rate by Member State – Beveridge points, EU27, Q3 2020 (left panel) and Q3 2022 (right panel)
Figure 6: Proportion of companies in the manufacturing, construction and services sectors citing labour shortages as a factor limiting production, EU27, Q1 2013 to Q4 2022 (%)
Figure 7: Dynamics of labour market slack and its components, EU27, Q1 2013 to Q3 2022 (%)
Figure 8: Labour market slack and its components by country, Q2 2022 (%)
Figure 9: Share of potential additional labour force by category, country and gender, Q3 2022 (%)
Figure 10: Growth in employment in the health and social care sector by gender, EU27, Q2 2013 to Q2 2022 (thousands)
Figure 11: Job vacancy rates in human health and social work activities, EU27, Q3 2014 to Q3 2022 (%), and the change in percentage points
Figure 12: Share of extremely and highly strained jobs in the healthcare sector by country, EU27, 2021 (%)
Figure 13: Share of individuals with no or limited overall digital skills, EU27 (%)
Figure 14: Job vacancy rates in the ICT sector, EU27, Q3 2014 to Q3 2022 (%), and the change in percentage points and as a ratio
Figure 15: Percentages of enterprises that had hard-to-fill vacancies for jobs requiring ICT specialist skills
Figure 16: Share of extremely and highly strained jobs in the ICT sector by country, EU27 (%)
Figure 17: Recognition of professional qualifications for working abroad
Figure 18: Frequency distribution of overall assessment of evidence
- Number of pages
-
80
- Reference nº
-
EF22015
- ISBN
-
978-92-897-2316-9
- Catalogue nº
-
TJ-04-23-163-EN-N
- DOI
-
10.2806/216577
- Permalink
Cite this publication
Eurofound (2023), Measures to tackle labour shortages: Lessons for future policy, Publications Office of the European Union, Luxembourg.