ELi taust
IKT on revolutsiooniliselt muutnud tööd ja elu 21. sajandil. IKT areng on võimaldanud uusi tööviise. Kaugtöö ja IKT-põhine liikuv töö on lisatud paindliku töökorralduse paketti, mille eesmärk on töökorralduse nüüdistamine. Paljude ELi riikide poliitikakujundajad arutavad tööviiside kiiret muutumist ja selle mõju meie argielu muudele aspektidele, näiteks töökorraldus, töö- ja eraelu tasakaal, tervis ja heaolu.
Euroopa kaugtöö raamkokkuleppes, mille ELi tasandi sotsiaalpartnerid allkirjastasid 2002. aastal, määratletakse kaugtöö ja kehtestatakse Euroopa tasandil kaugtöötajate töötingimuste üldraamistik. Selle eesmärk on ühitada tööandjate ja töötajate ühised paindlikkus- ja turvalisusvajadused. Sellest ajast alates on tehnoloogia areng toetanud selle töökorralduse laiendamist ja võimaldanud kaugtööks töötajate suuremat liikuvust.
2020. aasta juunis allkirjastasid ELi tasandi sotsiaalpartnerid digitaliseerimist käsitleva raamkokkuleppe, milles on asjakohased sätted kättesaadav olemise reguleerimise kohta, mida tuleb rakendada riiklikul tasandil kooskõlas liikmesriigi konkreetsete juhtimis- ja tööturumenetluste ja -tavadega.
2021. aasta jaanuaris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles kutsus Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku, mis võimaldaks digitaalselt töötavatel inimestel katkestada ühendus väljaspool tööaega. Samuti tuleks selles kehtestada miinimumnõuded kaugtööle ning selgitada töötingimusi, tööaega ja puhkeaegu.
Alates 2020. aasta algusest on paljud tööandjad ja töötajad COVID-19 pandeemia tõttu peamiselt kaugtööl, mis võib potentsiaalselt muuta meie tööviise tulevikus. See nihe pakub ettevõtetele võimalusi ja aitab töötajatel säilitada oma töökohta, kuid tekitab ka probleeme seoses tervise ning töö- ja eraelu tasakaaluga, mis on seotud piiride hägustumise, pika tööaja ja pideva kättesaadav olemisega.
Eurofoundi tegevus kaugtöö valdkonnas on seotud komisjoni prioriteediga aastateks 2019–2024 „Digiajastule vastav Euroopa“.
Peamised sõnumid
- Kaugtöö on sagenenud kõigis ELi riikides: üle kolmandiku töötajatest alustas kaugtööd COVID-19 pandeemia alguses. Paljude varasem kogemus selle tööviisiga oli piiratud või puudus see üldse.
- Euroopa Liidu tööjõu-uuringus (EU-LFS) eristatakse töötajaid, kes tavaliselt töötavad kodunt, ja neid, kes teevad seda mõnikord. Kaugtöö kasv 2020. aastal oli tingitud tavaliselt kodunt töötavate inimeste arvu suurenemisest. Enne pandeemiat oli mõnikord kodunt töötamine enamikus riikides sagedam ja 2020. aastal jäi see 2019. aastaga sarnasele tasemele. 2020. aastal muutus tavaliselt kodunt töötamine tüüpilisemaks töökorralduseks.
- Enamik ELi töötajaid eelistas pikemas perspektiivis töötada mitu korda nädalas kodunt.
- Kodus töötavad kaugtöö tegijad ületavad 48-tunnise tööaja piirmäära kaks korda tõenäolisemalt kui kohapeal töötajad ja töötavad oluliselt suurema tõenäosusega vabal ajal.
- Kaugtöö sagenemine on toonud esile töö- ja eraelu piiride hägustumise. Valitsuste ja sotsiaalpartnerite jaoks on äärmiselt oluline võtta kasutusele õigus mitte olla kättesaadav või sellega seotud algatused, ennetamaks, et suurel osal töötajatest tekiks füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse risk.
- Pärast pandeemiaaegset üleminekut kaugtööle muutuvad taas kõige levinumaks kaugtöövormiks need hübriidse töökorralduse vormid, mis olid kõige tüüpilisemad enne pandeemiat.
- Sotsiaalpartnerid ja poliitikakujundajad peaksid püüdma lisada õigusraamistikesse või kokkulepetesse sätteid, mis käsitlevad tööaja, töötervishoiu ja tööohutuse või seadmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega seotud probleeme.
