Liigu põhisisu juurde
See lehekülg on masintõlgitud. Palun vaadake ingliskeelset originaalversiooni ja tutvuge Eurofoundi keelepoliitikaga.
Nurse showing patient results
Teema
Viimati uuendatud: 26 November 2025

Sotsiaalkaitse

Sotsiaalkaitsesüsteemid on loodud selleks, et kaitsta inimesi sissetuleku kaotuse eest, mis on seotud töötuse, halva tervise ja invaliidsusega, vanemliku vastutuse, laste- ja eluasemekulude, vanadusega või abikaasa või vanema kaotusega. Sotsiaalkaitsesüsteemide korraldamine ja rahastamine on ELi liikmesriikide ülesanne. Sellegipoolest on ELil eriline roll tagada, et riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivate ELi õigusaktide kaudu on piisavalt kaitstud inimesed, kes liiguvad üle piiri ja kuuluvad seega erinevate sotsiaalkaitsesüsteemide kohaldamisalasse. Sellised õigusaktid puudutavad peamiselt riiklikke sotsiaalkindlustusskeeme.

Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.

26 November 2025
Foundation Forum 2025: Key takeaways
This paper provides the top 20 takeaways from the Foundation Forum 2025 which took place at IMMA Venues Dublin on 19–20 November 2025.
Muu
11 November 2025
Europe’s social model – The key to competitive growth – Background paper
This background paper outlines the context for the issues to be examined at Eurofound’s Foundation Forum 2025. As the global order proves to be increasingly volatile, the European Union itself is undergoing a profound transformation in terms of its socioeconomic and geopolitical landscape. Enhancing competitiveness and ensuring sustainable economic growth are now at the top of the EU agenda.
Massimiliano Mascherini
Muu
28 October 2025
Sotsiaalkaitse digitaliseerimine
See aruanne keskendub rahaliste sotsiaaltoetuste front- ja back-office protsesside digitaliseerimisele. 10 ELi liikmesriigis ja Norras on võimalik digitaalne taotlus kõigile või kõigile peale ühe, uuritud üheksast hüvitisest. Vähemalt viies liikmesriigis on mõnede hüvitiste puhul paberkandjal taotlemine lõpetatud.
Hans Dubois+1
Uurimistöö aruanne

Sotsiaaltoetused on vähendanud vaesuse ohus olevate inimeste arvu ELis poole võrra – 16–64-aastaste seas on see määr langenud 31%-lt 15,5%-le. Naised sõltuvad rohkem miinimumsissetuleku toetusest ja kuigi töötushüvitise saajad on sagedamini mehed, on naised viimase kümne aasta jooksul muutunud enamuseks vähemalt neljas liikmesriigis.

Umbes kaks kolmandikku ELi töötutest ei saa hüvitisi, sageli seetõttu, et nende tööstaaž on nõutust lühem või hüvitised on lõppenud. Üle poole (54%) neist, kes on enne hüvitisi vaesuse ohus, ei saa rahalist toetust, näiteks miinimumsissetulekut, invaliidsushüvitist või töötushüvitist.

Üheski liikmesriigis ei saa sissetulekutoetust rohkem kui 80% abikõlblikest inimestest. Lisaks ei hüvita ükski liikmesriik inimestele tagasiulatuvalt hüvitiste kasutamata jätmist ja vähemalt 10% taotlustest lükatakse tagasi, mis toob esile ebatõhususe ja ebatõhususe probleemi.

Miinimumsissetuleku ja töötushüvitiste piisavus varieerub sõltuvalt summadest, muudest rahalistest ja mitterahalistest õigustest ning inimeste erinevatest vajadustest. Ebapiisava sissetuleku oht on suurem terviseprobleemide või puudega inimestel, üksikvanematel, suurematel leibkondadel, kõrgete eluasemekuludega inimestel ja pikaajalistel töötutel.

Miinimumsissetulekut ja sagedamini töötushüvitisi saab üldjuhul taotleda internetis, välja arvatud kolmes liikmesriigis. Kuigi digitaalsed rakendused võivad juurdepääsu parandada, võivad need tekitada ka ebavõrdsust nende vahel, kellel on neile juurdepääs ja kes mitte, ning vähendada näost näkku toetuse saamise võimalusi.

Eurofoundi uuringutes on vaadeldud juurdepääsu teenustele ja hüvedele nii konkreetsete vajaduste rahuldamise vahendina kui ka osana integreeritud jõupingutustest kaasatuse edendamiseks. Kvaliteetsed avalikud teenused on oluline vahend sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kõrge taseme saavutamiseks. Eurofoundi uuringus uuritakse mitmesuguste sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, samuti COVID-19 mõju selliste teenuste kasutamisele ja osutamisele. Keskendutakse nendele teenustele ja hüvitistele, mis vastavad haavatavate rühmade, näiteks eakate, rändajate, noorte või puuetega inimeste vajadustele.

Teadusuuringud keskenduvad ka struktuurimuutustele, mis on suuresti tingitud digiteerimisest, kliimamuutustest ja ka COVID-19-st (vt infograafik allpool), ning sellele, kuidas tagada õiglane üleminek, mis edendab sotsiaalkaitset ja töötajate õigusi.

Sotsiaalkaitse ja elukvaliteet

Eurofound uurib sotsiaalkaitse kättesaadavust ja kvaliteeti oma Euroopa elukvaliteedi uuringus. EQLS 2016, viimane väljaanne, sisaldab analüüsi ebakindluse tajumisest erinevate ühiskondlike probleemide ümber: isiklik turvalisus, eluaseme ebakindlus, tööhõive ebakindlus ja sissetulekute ebakindlus. See sisaldab ka laiendatud moodulit tervishoiuteenuste, pikaajalise hoolduse, lastehoiu ja hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta.

Sotsiaalteenuste osutamine

Kuna inimesed elavad kauem, suureneb vajadus taskukohase ja hoolduse . Eakate eurooplaste hooldekodusid käsitlevates uuringutes vaadeldakse pikaajalise hoolduse teenuseid avalikus ja erasektoris, uurides teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja tõhususe küsimusi. ELis pööratakse suuremat tähelepanu ka alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kättesaadavusele ning nende kvaliteedile, et võimaldada vanemate, eriti emade töölevõtmist ja edendada laste heaolu. Eurofoundi uuringus hinnati tõendeid töötingimuste ja täiendkoolituse elementide kohta, mis tõstavad selliste teenuste kvaliteeti.

Oma 2013. aasta resolutsioonis "Sotsiaaleluruumid ELis" kutsus Euroopa Parlament Eurofoundi üles uurima ebapiisavate eluasemetega. Euroopa elukvaliteedi uuringus on esile tõstetud ka eluaseme taskukohasusega seotud probleeme, samas kui teistes uuringutes on uuritud nõustamisteenuste arendamist, et aidata inimestel kodumajapidamiste võlgadega toime tulla. Lisaks uuritakse Eurofoundi uuringus sotsiaaltoetuste kättesaadavuse kohta, kus on tuvastatud lõhesid sotsiaaltoetuste saamise ja kasutamise vahel, ning antakse ülevaade probleemidest, millega inimesed toetuste saamisel kokku puutuvad. Teine uurimissuund on uurinud ELi-sisese liikuvuse sotsiaalset mõõdet ning vaadelnud konkreetselt mõju sotsiaalkaitsele ja avalikele teenustele, sealhulgas sotsiaaltoetuste kasutamisele.

Teised uuringud on keskendunud rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevatele sätetele liikmesriikides, mis näitavad rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi (92/85/EMÜ) sätete kõrget järgimist.

Eurofound on uurinud edukaid algatusi, mille eesmärk on edendada noortesotsiaalset kaasatust ELis. Uuringutes on uuritud ka olukorda seoses ajutise või tähtajalise lepinguga noorte juurdepääsuga sotsiaalkaitsele. Täiendavas uuringus vaadeldi aktiivse kaasamise poliitika rakendamist puuete või terviseprobleemidega noorte tööturult tõrjutuse vastu võitlemise vahendina. 

Sotsiaalkaitsesüsteemide ülespoole suunatud lähenemine

Eurofound jälgib eri uurimissuundade kaudu sotsiaalkaitse ja materiaalse heaolu ülespoole suunatud lähenemist ning analüüsib põhjalikult Euroopa riikide lähenemissuundumusi.

Background

ELi lepingu artiklis 2 on sotsiaalkaitse kõrge taseme edendamine põhiülesanne. Sotsiaalkaitsesüsteem hõlmab rahalisi ja mitterahalisi hüvitisi. Euroopa sotsiaalõiguste sambas rõhutatakse juurdepääsu lapsehoiule, tervishoiule, pikaajalisele hooldusele ja eluasemele koos töötushüvitiste, miinimumsissetuleku ja eakate inimeste ressurssidega, mis tagavad neile inimväärse elu.

Euroopa sotsiaalõiguste sambas on sätestatud 20 peamist põhimõtet ja õigust, mis on olulised õiglaste ja hästi toimivate tööturgude ja sotsiaalkaitsesüsteemide jaoks. Põhimõtted on üles ehitatud kolme kategooriasse, millest üks on sotsiaalkaitse ja kaasatus. 4. märtsil 2021 esitas Euroopa Komisjon oma tegevuskava samba täielikuks rakendamiseks, muutes põhimõtted konkreetseteks meetmeteks, mis toovad kasu ELi kodanikele, toetades samal ajal ka COVID-19 mõjust taastumist. Ebavõrdsuse vähendamiseks tegi komisjon ettepaneku seada ELile uus eesmärk vähendada 2030. aastaks vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra.

24. märtsil 2021 tegi komisjon ettepaneku ELi lapse õiguste strateegia ja nõukogu soovituse kohta, millega luuakse Euroopa lastegarantii, et tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele tõhus juurdepääs sellistele põhiteenustele nagu tervishoid ja haridus. Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu võttis 14. juunil 2021 vastu Euroopa lastegarantii.

Komisjon kasutab Euroopa poolaasta protsessi liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemide jälgimiseks ja annab vajaduse korral riigipõhiseid soovitusi nende sotsiaal-eelarvete kasutamise kohta, et tagada piisav ja jätkusuutlik sotsiaalkaitse.

Teine Euroopa Komisjoni peamine prioriteet on luua digiajastule vastav Euroopa. See hõlmab investeerimist digitaalsetesse avalikesse teenustesse ja ka platvormitöötajatele piisava sotsiaalkaitse tagamist.

See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.

Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.

Marie Hyland

Research officer
Social policies research

Marie Hyland liitus Eurofoundiga sotsiaalpoliitika üksuse teadurina 2023. aastal. Enne seda töötas Marie mitu aastat Maailmapangas majandusteadlasena, kus ta töötas mitmesuguste teemadega, sealhulgas soo, kliimamuutuste ja erasektori arenguga. Marie uurimistöös on vaadeldud õigusliku diskrimineerimise mõju naiste majanduslikule mõjuvõimule, vaadeldud ettevõtte suuruse ja juhtimistavade rolli tootlikkusele ja majandusarengule ning analüüsitud kliimamuutuste leevendamise poliitika majanduslikku mõju. Mariel on doktorikraad majanduses Dublini Trinity kolledžist.

See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.

Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies

All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.

See all EU institutions and bodies